Andrus Alevi hagi Reet Saluvee vastu täiteasjas nr 052/2009/2116 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
222 528 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrus Alevi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant) Andrus Alev (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X XX/XXXXX X XX XXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Kristina Uuetoa-Tepper Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja) Reet Saluvee (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX
XX-XX
XXXXXXXXXX
XXXXX
XXXXXX
XXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv v/abi Meelis Krautmann
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.03.2010 otsus ja saata tsiviilasi tagasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1(5)
Tsiviilasi nr 2-09-18038
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.04.2009 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harju tööpiirkonna kohtutäituri Urmas Tärno poolt menetletavas täiteasjas nr 052/2009/2116.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli hageja suhtes alustatud täiteasi nr 052/2009/2116, kuid täitemenetluses olev nõue oli tegelikult hageja poolt tasaarvestatud ja sellega lõppenud. Tasaarvestamiseks esitatud nõude aluseks oli asjaolu, et kostja (sissenõudja täitemenetluses) kasutas ajavahemikus 01.10.2005 - 26.08.2008 õigusliku aluseta ja tasu maksmata Viimsi vallas Haabneeme alevikus XXXXXX XXX X-XX asuvat hagejale kuulunud korteriomandit. Kostja oli teadlik, et korteriomand oli hageja lahusvara. Hageja eeldatav üüritulu kostja valduses olnud eluruumi üürile andmise korral oleks olnud vähemalt 6 500 krooni kuus ehk kokku 227 500 krooni. Hageja ei nõustunud korteri tasuta kasutamisega. Kostja oli teadlik, et hageja soovis eluruumi kasutamise eest tasu. Poolte vahel ei olnud sõlmitud korteriomandi tasuta kasutamise kokkulepet. Hageja ei nõustunud, et nõue on aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 2 alusel saab ta nõude tasaarvestada, kuna õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Kuna tegemist oli korduvate kohustustega, siis aegumistähtaeg algas selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154). Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hageja poolt tehtud tasaarvestus oli lubamatu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 2 tuleneval alusel, sest väidetav nõue hagejal kostja vastu tekkis enne kohtulahendi jõustumist.
4.Samuti puudub hagejal väidetav nõue kostja vastu. Kostja kasutas vaidlusalust korterit õiguslikul alusel ja hageja nõusolekul. Kostja oli nimetatud korteris elanud alates 1996. aastast ning tegemist oli poolte ühise elukohaga. Pärast abielusuhete lõppemist 2005. aasta septembris lahkus hageja korterist ja asus elama kostjale kuuluvasse Uuesti tallu. Kostja jäi vastavalt hageja soovile koos lastega elama korterisse. Samuti oli ühisvara jagamise käigus selge, et hageja sooviks oli, et korter jääks vara jagamise tulemusel kostjale. Hageja ei ole kunagi kostjale teatanud, et ta ei ole nõus korteri kasutamisega kostja ja nende ühiste alaealiste laste poolt. Ka ei ole hageja nõudnud korteri vabastamist või üüri tasumist. Seda võis pidada ka pooltevaheliseks suuliseks tasuta kasutamise kokkuleppeks.
5.Isegi kui hagejal väidetav nõue kostja vastu on, ei esitanud ta seda mõistliku aja jooksul ning nõude esitamine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja sai või pidi nõudest teada saama ajal, mil kostja korteriomandit kasutas, seega alates 2005. aasta juulikuust. Nõue on aegunud.
6.Käesolevas asjas on täitedokumendiks kohtulahend. Alus (nõue), millel põhines hageja vastuväide tasaarvestuse kohta, oli tekkinud enne kohtulahendi jõustumist. Seega ei ole
2(5)
Tsiviilasi nr 2-09-18038 hageja vastuväide tasaarvestamise kohta, millega hageja taotleb täitedokumendi sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, käesolevas asjas lubatud. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus tegi 12.03.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt asus kohus seisukohale, et TMS § 221 lg-s 2 on sätestatud oluline piirang täitemenetluses kohtulahendi sundtäitmise vaidlustamiseks. Vastuväide on lubatud vaid siis, kui alus, millel see põhines, oli tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Puudub vaidlus, et kostja oli hageja 03.03.2009 kuupäevaga tasaarvestuse avalduse kätte saanud 12.03.2009. Tasaarvestuseks esitatud nõude alus aga tekkis perioodil 01.10.2005 kuni 26.08.2008, seega enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Seega oli hagejal olemas tasaarvestuseks esitatud nõue kostja vastu ka ajal, kui käis pooltevaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-26069 osalise ühisvara jagamise nõudes. Asjaolu, et hageja esindaja arvates ei olnud hagejal võimalik oma nõuet tsiviilasjas nr 2-07-26069 maksma panna, on käesoleva asja lahendamisel ainetu. Vastavalt TMS § 221 lg-le 2 pidi tasaarvestuse alus tekkima pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohtu arvates tuli tasaarvestuse kui vastuväite alusena TMS § 221 lg 2 tähenduses käsitleda tasaarvestuse olukorra esinemist. TMS § 221 lg 2 mõtte kohaselt on peetud silmas aega, millal poolel tekkis õigus teise poole nõue tasaarvestada ja mitte tasaarvestuse avalduse (tahteavalduse) tegemise aega.
9.Kohus ei nõustunud hageja esindaja seisukohaga, et hagejal oligi võimalus esitada tasaarvestuseks avaldus alles pärast tsiviilasjas nr 2-07-26069 kohtulahendi jõustumist. Kuna kohus tuvastas, et hageja poolt tasaarvestuseks esitatud nõude eeldused olid olemas enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist, siis puudub alus käesolevas asjas sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub otsus tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaalõiguse väära kohaldamise tulemusena rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja arvates on kohus TMS § 221 lg-te 1 ja 2 sisu vääriti mõistnud ning ebaõigesti kohaldanud. Õiguslikult on ainuvõimalik, et isik teostab tasaarvestuse just siis, kui jõustunud kohtuotsuse näol on leidnud objektiivset kinnitust vastaspoole nõude olemasolu.
12.Tõlgendades ebaõigesti TMS § 221 lg-te 1 ja 2 sätteid, jättis kohus lubamatult käsitlemata ja sisuliselt hindamata hageja poolt nõude põhistamiseks esitatud faktilised asjaolud ning tõendid. Eeltoodu alusel leiab hageja, et maakohtu otsus on jäänud olulises osas põhjendamata. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja seisukohta apellatsioonkaebuse kohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele materiaal- ja menetlusõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus ei saa asja ise lõpuni arutada ja seetõttu tuleb tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 02.03.2009 jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-26069, millega jagati osaliselt poolte ühisvara ja mõisteti
3(5)
Tsiviilasi nr 2-09-18038 apellandilt välja vastustaja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis suuruses 222 528 krooni (t lk 17-27); 2) 12.03.2009 sai vastustaja kätte apellandi tasaarvestusavalduse (t lk 29-30, 31), millega viimane teatas, et tasaarvestab talle kuuluva rahalise nõude vastustaja vastu summas 227 500 krooni vastavas osas kohtuotsusega jõustunud vastustaja nõudega tema vastu summas 222 528 krooni; 3) avalduse kohaselt on apellant seisukohal, et tema nõue vastustaja vastu tekkis perioodil 01.10.2005 kuni 26.08.2008, kui viimane õigusliku aluseta tasuta kasutas apellandile kuuluvat korteriomandit asukohaga XXXXXX XXX XXX Haabneemes; vastustajal tuleb hüvitada omandatud kasutamiseelise tõttu säästetud 227 500 krooni; 4) 03.04.2009 koostas Harju tööpiirkonna kohtutäitur U.Tärno täitmisteate, milles teatas, et eelpool viidatud jõustunud kohtuotsuse täitmiseks on vastustaja avalduse alusel menetluses täiteasi nr 052/2009/2116 (t lk 33); 5) täitmisteade toimetati apellandile kätte 17.04.2009; 6) sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagiavalduse esitas apellant 23.04.2009 (t lk 1).
16.Käesolevas asjas on vaidluse all TMS § 221 lg 2 tõlgendamine – kas viidatud säte võimaldab konkreetses faktilises olukorras sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamist. Nimetatud sätte kohaselt on jõustunud kohtulahendi puhul sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväidete (nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) esitamine lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Maakohus on asunud seisukohale, et nimetatud seaduse sätte mõttes vastuväite alus käesoleval juhul tekkis perioodil 01.10.2005 kuni 26.08.2008, seega enne kohtulahendi jõustumist ja vastuväide on seega lubamatu.
17.Kolleegium sellise tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et viidatud sätte osas on võimalik ka laiendatud tõlgendamine, milline siiski ei lähe vastuollu seaduse mõttega. Nimelt peab TMS § 221 lg 2 välistama eelkõige olukorra, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga soovitakse tuvastada asjaolusid, millised olid/pidid olema/võisid olla menetluse objektiks kohtuasjas, milline lahendati täitedokumendiks oleva jõustunud kohtulahendiga ehk sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Seda hageja käesolevas asjas ei taotle. Hageja ei taotle ka täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamist, vaid täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist.
18.Tasaarvestamise puhul on tasaarvestaval poolel kujundusõigus ehk õigus otsustada, millal ta temal oleva nõude tasaarvestamiseks vastavasisulise avalduse esitab. Selleks peavad eksisteerima üheaegselt kahel isikul vastastikused rahalised (või muud samaliigilised) kohustused (VÕS § 197 lg 1) ehk tekkima tasaarvestamise olukord. Käesolevas asjas sai kohtuotsuse jõustumise hetkest selgeks, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu ehk tekkis tunnustatud nõue tasaarvestada sooviva poole vastu. Hageja teostas talle kuuluva kujundusõiguse 04.03.2009 avaldusega.
19.Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et tasaarvestuseks esitatud nõue oli hagejal olemas ka ajal, kui käis pooltevaheline vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-26069. Seega oli hagejal võimalik oma nõue kostja vastu panna maksma ka varasemalt, seal hulgas esitada kohtuvaidluses lisaks vastuhagile vastuväitena tasaarvestusavaldus, milline ei oleks olnud tingimuslikuks tasaarvestuseks VÕS § 198 tähenduses. Samas aga selle esitamata jätmine ei välistanud TMS § 221 lg 2 mõttes hageja õigust esitada tasaarvestusavaldus jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasaarvestamiseks ja selle alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
20.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas võtta seisukoht kõigi poolte poolt esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite kohta. Maakohus on kaevatavas otsuses tuginenud vaid tasaarvestuse lubamatusele ega ole hageja nõuet sisuliselt lahendanud. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud
4(5)
Tsiviilasi nr 2-09-18038 temast vahetult madalama astme kohus. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt on oluliseks menetlusnormi rikkumiseks olukord, kus maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud.
21.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hagejal on väidetav kehtiv nõue kostja vastu, mida ta 04.03.2009 avaldusega tasaarvestas. Puudub vaidlus, et kostja tõepoolest kasutas väidetud perioodil elamiseks hagejale lahusvarana kuulunud korteriomandit. Hageja väidete kohaselt kasutas kostja korterit tema nõusolekuta õigusliku aluseta ja on kohustatud hüvitama omanikule tekitatud kahju keskmise üürihinna näol. Kostja vastuväidete kohaselt kasutas ta vaidlusalust eluruumi alates aastast 1996 koos- ja abielu ajal hagejaga, samuti peale abieluliste suhete lõppemist aastal 2005, kui hageja nende ühisest elukohast lahkus; kasutas koos poolte alaealiste lastega hageja nõusolekul ja õiguslikul alusel; hageja tahe oli, et kostja elaks selles korteris kuni ühisvara jagamiseni või poolte alaealiste laste täisealiseks saamiseni; samal ajal kasutas hageja ühisvara hulka kuuluvat kinnistut Raplamaal. Pooled on oma faktiliste väidete tõendamiseks esitanud olulises hulgas tõendeid, mille hindamise tulemusena tuleb kohtul esmaselt tuvastada pooltevaheliste suhete sisu (kokkulepped jmt), see õiguslikult kvalifitseerida ja seejärel võtta seisukoht võimaliku aegumise kohta. Tõendite esmane hindamine ringkonnakohtus rikuks poolte kaebeõigust, sest Riigikohus ei uuri ega hinda madalama astme kohtutes kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid (TsMS § 688 lg 5). Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et asja sisuline lahendamine esmakordselt ringkonnakohtus ei ole võimalik.
22.Menetluskulude jaotus tuleb otsustada asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 teine lause).
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.