Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 19.08.2009 pöördus H. M. Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni poole avaldusega tuvastada tema ja S. OÜ vahel 27.06.2007 sõlmitud töölepingu nr 336-W ülesütlemise tühisus. Tööleping öeldi kostja poolt üles 07.08.2009 avaldusega. Töövaidluskomisjon 10.11.2009 otsusega töövaidlusasjas nr 4331/9.3-2 hageja avaldust ei rahuldanud. 23.11.2009 pöördus H. M. Pärnu Maakohtu poole sama nõude läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja ei ole TLS § 72 ja § 88 lg 1 p 3 mõttes süüliselt (hooletuse tõttu ega tahtlikult) jätnud täitmata ühtegi töökohustust ega töökohustusi oluliselt rikkunud, seega puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks ning hageja palus tuvastada kostja poolt pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisust. Hageja töötas kostjaga sõlmitud töölepingu alusel puhastusteenindajana XXXXXX XXXXXXXXX X asuvas ehitusmaterjalide kaupluses E., teostades puhastustöid õhtuti 6 korda nädalas 4 tundi pärast kaupluse sulgemist. Töödejuhataja R. V. tutvustas hagejale enne tööle asumist põrandapesumasinaga töötamist, selgitas millega ja millist pinda puhastada. Hageja käsutuses oli ettenähtud töövahendid. Neljakuulise katseaja jooksul tegi R. V. mõned kvaliteedikontrollid, leidis mõned puudused, kuid märkimisväärseid puudusi ei tuvastanud. Puuduste otsimine algas 2009. aprillis. Hageja arvates tegeles R. V. pettusega, märkis kontrolllehtedele plussid ja miinused, palus kliendi esindajal anda lehele allkirja, misjärel kirjutas miinuste taha puudujäägid. Esmamulje objekti puhtusest on kontroll-lehtedel märgitud plussiga, müügisaali põrand, mida klient peab olulisemaks, oli pestud kvaliteetselt, sama hinnang anti kontorite puhtuse kohta. Kuna kontroll toimus 1-1,5 tundi pärast kaupluse avamist, ei saanud puhastatud pinnad olla sama puhtad kui õhtul hageja poolt tööde lõpetamisel. Hageja selgitas, et töölepingu juurde käivate puhastusjuhendite kohaselt on oluline just üldmulje korrektsus. Lisaks müüjatele ja kontoritöötajatele töötavad kaupluses ka transporditöölised, kelle riided on tolmused ning jalanõud ja käed määrdunud. Nende poolt kasutatud ruumid, ukselingid ja lülitid ei olnud hageja kasutada olevate puhastusvahenditega täielikult puhastatavad. Probleemne koht oli tagumise müügisaali kontor. Hageja väitel selgitas ta korduvalt töödejuhatajale, et tolmuimejaga ei ole võimalik vaipkatet puhtamaks saada. 2008. vahetati naiste duširuumis põrandaplaate ning 2009. kevad-suvel muutusid valged põrandaplaadid pärast elektersoojustuse väljalülitamist kollase- ja mustalaiguliseks. Hageja hõõrus neid käsitsi üldpuhastusvahendiga, kuid see aitas vaid kollaste laikude vastu. Hageja ei nõustunud töödejuhataja süüdistustega plaatide puhastamata jätmises, sest tegemist võis olla kellegi poolt kemikaaliseguse pesuvee mahakallamisega või päevase koristaja tegevusest tingitud kahjustustega. E. töötajad viibisid vahel õhtuti kaupluse olmeruumides, tähistades sünnipäevi või käies pesemas. Hageja kinnitusel ei ole ta kohustatud koristama kaetud söögilauda ega puhastama kraanikausse, kus asuvad sööginõud. Kontroll-lehtedel oli puudujääkidena kirjas ka kohti, mida hageja ei ole kohustatud puhastama. 31.07.2009 esitati hagejale kirjalik hoiatus nr 82-P, mis sisaldas mitmeid tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Muuhulgas märgiti, et hageja on kliendi esindajatega käitunud ebaviisakalt. Hageja kinnitusel ei ole tema kliendiga vahetult suhelnud ega avaldusi esitanud. Nõutud seletuskirjad jättis hageja kontorilauale. Ka kostja töötajatega ei ole hageja käitunud ebaviisakalt. R. V. tegi 06.07.2009 kella 23.00 paiku kontrollkäiku koos kostja teenindusspetsialistiga. Hageja ei nõustunud nendega kaupluse ruume üle vaatama minna, sest tema tööaeg oli lõppenud.

03.08.2009 esitas kostja hagejale heakorratööde töövõtulepingu, milles oli loetelu kohtadest, mida hagejal tuli puhastada. Hageja arvates nimetatud dokumendis toodud puhastuskordade sagedusele ei saa tähelepanu pöörata ning tema puhastada olnud ala suurust arvestades ei saa töökvaliteedile liialt rangeid nõudeid esitada. 07.08.2009 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ei ole hageja vaatamata juhendamisele omandanud kvaliteetse töö tegemiseks vajalikke tööoskusi. Hageja peab sellist hinnangut tema kui kõrgharidusega inimese võimetele inimväärikust alandavaks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ilmnesid probleemid hagejaga juba töösuhte alguses, kuid tööandja lootis olukorda parandada täiendava juhendamise ja koolitusega. 04.09.2008 esitas AS E. kostjale kirjaliku pretensiooni kaupluse ruumide koristamise kohta, mis oleks võinud viia teeninduslepingu lõppemiseni. Seetõttu pidi kostja töötajat täiendavalt koolitama, juhendama ja tõhustama tema suhtes kvaliteedikontrolli. Kostja arvates ei reageerinud hageja kohaselt märkustele, mis puudutasid töökohustuste rikkumisi. Kuigi töötajal oli kohustus juhendamise või probleemide korral pöörduda vahetu juhi poole, esitas hageja pretensioone vahetult kliendile (hageja 04.05.2009 teade ja 07.05.2009 seletuskiri). Kostja möönis, et otse kliendiga suhtlemine ei ole töötajale keelatud, kuid see ei anna hagejale õigust kliendile otse pretensioone esitada olukorras, kus klient puhastusteenindaja tööga rahule ei jää. Hageja heakorratööde töövõtulepingus ettenähtud erinevate tööde teostamise sagedusest kinni ei pidanud, mistõttu jäi tulemus tööpindade puhtuse osas saavutamata. Hagejal ei olnud töötajana õigus iseseisvalt määrata tööde sooritamise järjekorda, pindade puhtusastmeid ega kemikaalide kasutamise korda. Töötaja võttis 07.05.2009 seletuskirjas omaks, et puhastab lülitikatteid ja sanitaarruumide põrandaid puhta veega. Kostja hinnangul peaks isegi asjatundmatule isikule olema arusaadav, et veesette jm mustuse eemaldamiseks tuleb kasutada õige kontsentratsiooni astmega kemikaale. Hagejale tagati iganädalaselt vajalike puhastusvahendite kättesaadavus piisavas koguses, samuti juhendati, kuid hageja jätkas töövõtete ja meetodite kasutamist, mis ei taganud nõutavat puhtusastet. Hageja käsitles tema juhendamist halvustamisena. Hageja väited kliendi töötajate riiete tolmususest, kemikaalide kasutamisest duširuumis jne on tõendamata ja alusetud. Poe müügisaali põranda osas ei ole hagejale olulisi etteheiteid tehtud, ebaühtlaselt puhastatud põrand (jääb masinpesu järgselt „triibuliseks“) võis olla tingitud puhastusmasina kummi regulaarselt puhastamata jätmisest. Probleemsed kohad hageja töös olid kontorid ja olmeruumid, mille põrandad, sh vaipkatted, oli sageli jäänud tolmuimejaga puhastamata, samuti lülitikatted, sanitaarruumide põrandaääred, valamud, WC-harjad ning puhkeruumide mööbel. Liiva esinemist vaipadel, põrandatel ja trepikoja nurkades on hageja pidanud mõnitamiseks. Töö kvaliteedi kontroll viidi kostja poolt läbi töövälisel ajal, pärast töötaja poolt töö tegemist, kusjuures kõrvalistel isikutel ei olnud võimalik hageja töö kvaliteeti halvendada. Reeglina tehti seda kahe isiku poolt, sageli kliendi esindaja juuresolekul, mille kohta on kontroll-lehtedel vastav allkiri. Hageja väited kontroll-lehtedele juurdekirjutuste tegemise kohta on alusetud. Pooltevahelised erimeelsused töö kvaliteedis on tingitud hageja erinevast arusaamisest nõutavate tööde järjekorra, tehnoloogia ja puhtusastme osas, mis ei lange kokku tööandja ja tema kliendi poolt nõutavaga.

Tööleping öeldi üles põhjusel, et hageja eiras hoolimata hoiatusest tööandja mõistlikke korraldusi ja oma otseseid töökohustusi, mida kinnitavad R. V. ettekanded 31.07.2009 ja 06.08.2009. Kostja on seisukohal, et kui hageja oleks järginud tööandja juhiseid ja püüdnud omandada vajalikke töövõtteid, ei oleks tekkinud probleeme puhastatava territooriumiga ega tööülesannete täitmisega ettenähtud tööaja piires. Hageja esitatud tõend kõrghariduse kohta on välja antud ravi erialal ega ole asjakohane, sest see ei näita tema kvalifikatsiooni puhastusteenindajana. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus 07.06.2010 otsusega jäeti H. M. hagi S. OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt on kostja vastavalt 07.08.2009 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele pooltevahelise töölepingu üle öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 10.08.2009. Kuivõrd hageja töötas kostja juures puhastusteenindajana, siis pidas kohus oluliseks vaadelda hageja käitumist ja tööülesannete täitmist S. OÜ puhastusteenindaja ametikoha kirjelduse (tl 4041) aspektist. Nimetatud dokumendi p 5.1 kohaselt on puhastusteenindaja töö hindamise esmaseks kriteeriumiks pretensioonide puudumine tellijate poolt. Puhastusteenindajal on sama kirjelduse p 7.4 ja 7.5 kohaselt õigus nõuda töötingimusi ja -vahendeid, mille abil on võimalik saavutada töötajat, tööandjat ja tellijat rahuldav töö lõpptulemus ja kvaliteet. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud kõrgharidust tõendav diplom ei ole seotud temale esitatavate nõuetega puhastusteenindajana ja tuleb seetõttu jättis kohus selle tõendi tähelepanuta. Kohus nõustus hagejaga, et tema tööülesannetest lähtudes oli töö kvaliteedi osas oluline mitte ainult tööandja hinnang, vaid ka kliendi (tellija) arvamus puhastatud pindade osas. Asjas ei ole kinnitust leidnud hageja väide, et klient oleks hageja tööga rahul olnud. Seda kinnitab 04.09.2008 AS E. avaldus kostjale kui hageja tööandjale, milles käsitles hageja tööd. Hageja töötas objektil üksi. Hageja töö kohta koostati ajavahemikus 24.04.2009 – 06.08.2009 kvaliteedihinnangu kontroll-lehed, mis samuti sisaldavad kliendi AS E. allkirju. Hageja väide, et kostja töödejuhataja R. V. võttis enne kontroll-lehtedele A. A. allkirja ja täitis siis lehed juurdekirjutustega, ei ole tõendamist leidnud ja on jäänud paljasõnaliseks. Hageja ei vaidle sisuliselt vastu kontroll-lehtedel viidatud puudustele oma töös. Ta ei väida, et väljatoodud puuduseid ei olnud. Hageja on seisukohal, et tegemist ei ole oluliste puudustega kuna müügisaal on kontroll-lehtedel üldjuhul märgitud tähisega OK, ning tegemist on subjektiivse hinnanguga. Hagejal ei olnud võimalik olemasolevate töövahenditega kontrolllehtedel fikseeritud puudusi kõrvaldada. Kohus leidis, et hageja ei ole töötajana õigustatud andma hinnangut, kas tegemist on oluliste või väheoluliste puudustega, selle hinnangu annab tööandja ja oluline on ka kliendi arvamus, milline ei ole antud juhul hageja tööga rahul. Hageja vastupidised väited on tõendamata. Puhastusteenindaja töö resultaat saab ja peab olema puhastatud pindade nähtav puhtus, mida esitatud kontroll-lehed ei kinnita – kõigil on välja toodud vähemalt 6 - 7 erinevat puudustega objekti, miinuste taga on kommentaarid „tolm“, „mustad“, „vee sete“ jne. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kontroll-lehtedel on osad puudused mitme kuu vältel läbivalt korduvad, nt mustad/määrdunud uksed/piidad/lülitid, mustad WC-harjad, sanitaarruumide kahhelpinnad vee settega. Nimetatud puudused on välja toodud nii 24.04.2009 kui kolm kuud hiljem 23.07.2009 kontroll-lehel. 04.05.2009 teate ja 07.05.2009 seletuskirja adresseeris hageja mitte tööandjale, kes nõuab puuduste likvideerimist ja seletuskirja, vaid otseselt kliendile, jättes need kaupluse juhataja lauale, mis kohtu arvates ei ole kooskõlas TLS § 15 lg 2 p 9 sätetega ja häirib koostööd tööandja ja kliendi vahel. 04.05.2009 teate toon ja sisu, silmas pidades otse kliendi poole

pöördumist, ei ole kohtu hinnangul viisakas. Oma teates ja seletuskirjas ei viita hageja tolmuimeja puudumisele, pigem vastupidi, käsikirjaline juurdekirjutus 07.05.2009 seletuskirjas näitab vaipade tolmuimejaga puhastamist ja selles viidatud vaipkatte plekke ei ole kostja hagejale ette heitnud. Tunnistajate kinnitusel ei olnud hagejal töövahenditest puudus, vajadusel sai neid tellitud ning ükski kontroll-lehtedel märgitud miinusmärk ei olnud tingitud töövahendite puudusest. Hageja suhtumine tööandja pakutud täiendavasse juhendamisse, eelkõige 06.07.2009 õhtul asetleidnud sündmuste valguses, ei ole kooskõlas TLS § 16 lg 2 ja VÕS § 103 sätetega. Tunnistajate S. N., kellel puudus varasem kokkupuude hagejaga, ja R. V. ütlustega leidis kohtus kinnitust, et hageja keeldus temale etteheidetavate puuduste ülevaatamisest ja võimalikust täiendavast juhendamisest. Tunnistaja S. N. kinnitusel oli hagejal tõrjuv suhtumine tööandjasse. Kohus luges tõendatuks, et ka varasemalt ei olnud võimalik töötajat piisavalt ja mõistlikult aidata. Kohtu hinnangul oli tegemist selgelt tööandja mõistlike korralduste eiramisega. R. V. ütluse kohaselt olid kontroll-lehed vormistatud seetõttu kliendi esindaja allkirjaga, et töötaja keeldus oma töö järelkontrolli teostamast. Kohus nõustus hagejaga, et tal ei olnud kohustust pärast neljatunnist töötamist kauem tööobjektil viibida, kuid eelnevalt viidatud asjaoludel (korduvad kontroll-lehtedelt nähtavad puudused jne) oleks pidanud vähemalt mõnel korral vastavad järelkontrollid kaasa tegema. Kohus oli seisukohal, et töötaja ei järginud tema tööle vastavat hoolsuse määra korduvalt vaatamata tehtud kirjalikele ja suulistele märkustele ning tööandja soovile töötajat aidata (tööandja huvides oli kliendi säilitamise seisukohalt puhtus kliendi kaupluses) ning nii kontrolllehtedel kui 31.07.2009 hoiatuses nimetatud asjaoludel oli tegemist raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Hageja ei ole kohut veennud oma väites, et tema töös esinenud ja kontroll-lehtedel ning S. N. tunnistusega kinnitatud puudusi ei olnud või olid need mõnitamised või väljamõeldised. Isegi kui kohus jätaks R. V. ütlused tunnistajana kõrvale (tegemist oli kontrolllehtede koostaja ja hageja vahetu ülemusega, kellega läbisaamine ei olnud hagejal hea), ei oleks kohtul alust hagejaga nõustumiseks. Kontroll-lehtedel on puudused sarnased ja pika aja jooksul korduvad ning kinnitatud kliendi kahe erineva esindaja (viiel kontroll-lehel A. A., 05.05.2009 kontroll-lehel A. R.) allkirjadega. Kuigi kostja ei ole kohtus usaldusväärselt ümber lükanud hageja väidet, et heakorratööde töövõtulepingut ei tutvustatud hagejale enne 03.08.2009, ei oma see asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja märkis õigesti, et nimetatud dokumendis märgitud pindade puhastuskordadele ei saa tähelepanu pöörata, ent sõltumata puhastatavate pindade puhastuskordadest nädalas ja sellest mitteteadmisest ei saanud hageja oma töös lubada pärast korduvaid tähelepanu juhtimisi selliseid jätkuvaid puudusi nagu kontroll-lehtedel kirjeldatud. Hageja väide, nagu oleks keegi pärast tema poolt töö lõpetamist ja enne kvaliteedikontrolli teostamist puhastatud pindu määrinud, ei leidnud tõendamist. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et kahel kontroll-lehel on kellaajaks märgitud varasem aeg kui kauplus avati (enne kaheksat hommikul, 23.07.2009 ja 06.08.2009 kontrolllehed). Samuti on juba kirjeldatud 06.07.2009 sündmused seda väidet ümber lükkavad, kuivõrd kontroll teostati vahetult töö lõpetamise järgselt. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et keegi käis teiste kvaliteedikontrolli teostamise päevadel öösel (hageja lõpetas töö 10-11 paiku õhtul) või hommikul poe avamise järgselt vahetult spetsiaalset määrimas WC-harju, lüliteid, duširuumi vms. Pood avati kell 8 hommikul ja kvaliteedikontrollid on teostatud hiljemalt kell 9-ks. Kohus leidis, et hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ei ole põhjendatud ning seetõttu jäeti hagi rahuldamata. Kostja tegi mitmete kuude vältel endast sõltuva, et juhtida hageja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele, nõudis seletuskirju, üritas vahetult selgitada puuduste võimalikku kõrvaldamist, tegi 31.07.2009 kirjaliku hoiatuse, paraku ei andnud need

tulemusi, mistõttu peab kohus töölepingu ülesütlemist seaduslikuks ja antud asjaoludel põhjendatuks. Kohus leidis, et hagejale ei olnud kontroll-lehtedel esiletoodud minetused ülejõukäivad ja kui tal oleks olnud keeruline oma tööaja jooksul kõiki pindu korrektselt puhastada (sõltumata sellest, et R. V. kinnitusel oli see 4 tunniga kindlasti võimalik), oleks ta saanud teha ettepanekuid töölepingu muutmiseks kas töötasu suurendamise ja/või tööaja pikendamise osas, mida aga tehtud ei ole. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et maakohus on ebapiisavalt tuvastanud asjaolu, kas apellant rikkus töökohustusi ning puudus mõjuv põhjus apellandiga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks 10.08.2009. Asjaolude ebapiisava tuvastamise põhjuseks oli see, et maakohus ei kaasanud menetlusse E. AS-i esindajat, ei korraldanud kliendiobjektil vaatlust. Kohus tugines otsuse tegemisel kostja esindaja paljasõnalistele väidetele, tunnistajate R. V. ja S. N. ütlusi on otsuse tegemisel suvaliselt tõlgendatud ja moonutatud (ütlused on korrektselt protokollitud). Apellandil ei olnud võimalik tunnistajaid kohtusse kutsuda, kuna puudusid rahalised vahendid. Apellant leiab, et E. AS-i tegevdirektor A. A. allkiri kontroll-lehtedel ei tõenda asjaolu, et klient ei olnud tööga rahul. Apellandile A. A. suusõnalisi pretensioone ei esitanud. Hinnangut apellandi töö kvaliteedi kohta tuleb küsida kliendilt endalt, mistõttu on vajalik tema menetlusse kaasamine. Apellant leiab, et järelkontrollide kohta andis R. V. valeütlusi. Apellandi töö kvaliteeti oleks R. V. pidanud hindama vahetult pärast töö lõpetamist, mitte hommikuti, mil töötajad olid ruume juba kasutanud. S. OÜ esindaja A. Kuningas ei ole kordagi käinud apellandi töötamist jälgimas, mistõttu ta ei saa väita, et apellant ei pidanud kinni erinevate tööde sooritamise sagedusest, ei kasutanud õigeid töövõtteid ja meetodeid, ei osanud valmistada sobiva kontsentratsiooniga puhastusvahendi lahust jne. A. Kuninga väited on paljasõnalised ja kohus ei oleks tohtinud otsuse tegemisel taolistele väidetele tugineda. Olukorras, kus asjaolud on ebapiisavalt tuvastatud, ei saa apellanti süüdistada raskes hooletuses. Apellant töötas pidevalt üle kokkulepitud tööaja, kuna 2009. kevadel hakati tema töö kvaliteedile rangemaid nõudmisi esitama. Samaaegselt oli apellant alatasustatud, kuna tööandja teostas tema töötasust kinnipidamisi ca 1 500 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tunnistajate ütluste hindamise osas. Kolleegium ei tuvastanud, et kohtuistungi protokollis olevad tunnistajate S. N. ja R. V. ütlused erineksid otsuses märgitust. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse ja selle põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Töölepingu seaduse ( TLS) § 88 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Kolleegium leiab, et maakohus kontrollis töölepingu ülesütlemise eelduste täitmist kostja kui tööandja poolt. 07.08. 2009 töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja tööandjana teavitanud hagejat, milles seisneb töötajapoolne töökohustuste rikkumine. Seega on tööandja täitnud töölepingu ülesütlemisel põhjendamise kohustust. Enne töölepingu ülesütlemist oli 31.07.2009 tehtud hoiatus, millega hageja tutvus 03.08.2009. Hoiatuses märgiti, et töökohustuste rikkumise jätkamisel tööleping öeldakse üles ilma etteteatamata. Seega oli hagejat teavitatud lisaks kvaliteedihinnangutele, et tema tööga ei olda rahul. Eelnevalt oli teostatud kontrolle töötaja tööle hinnangu andmiseks 24.04.2009, 28.04.2009, 05.05.2009, 23.07.2009 ja 28.07.2009, mille käigus ilmnes, et objekti puhtuse tasemega ei olnud tööandjapoolne töödejuhataja R. V. ega teenindatava objekti esindaja rahul ning esinesid korduvad samalaadsed puudused (Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni töövaidluskomisjoni toimik nr 4331/9.3-2-2009/386 lk.7-11). Pärast hoiatuse saamist toimus 06.08.2009 järjekordne hageja poolt teenindava objekti puhtuse kontroll, mille käigus tuvastati rida puudusi, mis esinesid ka eelnevate kontrollide ajal, nagu puhastamata vaibad, määrdunud WC potid ja kraanikausid, riietuskappidel paks tolmukiht jne. Maakohus on otsuses põhjendatult tuginenud tunnistaja S. N. ja R. V. ütlustele, kes teostasid hageja tööle hinnangu andmist ning kontrollisid ka töövahendite olemasolu ning kinnitasid, et kõik töövahendid ruumide puhastamiseks olid olemas (t.lk. 58-61). Seega on apellatsioonkaebuses olev väide sellest, et hagejat ei varustatud vajalike töövahenditega, jäänud paljasõnaliseks. TLS § 88 lg 4 järgi võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Ka seda nõuet on kostja järginud. Maakohus tuvastas, et töötajale tutvustati töövõtteid ning ta oli kindlustatud vajalike töövahenditega, kuid vaatamata sellele eiras tööandja mõistlikke korraldusi, mistõttu ei saa tööandjalt nõuda töösuhte jätkamist. Seega on maakohus põhjendatult jätnud hageja nõude rahuldamata. Apellandi väidetel tulnuks kohtul kaasata menetlusse klient, kes oskaks hinnata tehtud töö kvaliteeti. Kolleegium leiab, et töösuhetest tulenevates vaidlustes kolmanda isiku kaasamine protsessi ei ole vajalik. Juhul, kui hageja pidas vajalikuks üle kuulata tunnistajana kaupluse E. mõnda töötajat, siis tuli hagejal esitada vastav taotlus maakohtule. Toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks seda teinud. Apellandi väide sellest, et kohus oleks pidanud teostama objekti vaatlust, ei ole põhjendatud. Hagejaga on töösuhe lõpetatud ning vaatluse teostamine objektil, mida puhastatakse teise isiku poolt, ei saa tõendada asjaolu, kas hageja täitis töökohustusi kohaselt või mitte. Seega puudub vajadus vaatluse teostamiseks ka apellatsioonimenetluses. Apellandi väidetel ei saa kostja esindaja väidetega arvestada, kuivõrd ta ei ole hageja tööd näinud. Kolleegium sellega ei nõustu. TsMS § 217 lg 5 järgi on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks menetlusosalise poolt ning nimetatud paragrahvi lg 6 kohaselt esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega tuleb kohtul menetlusosalise esindaja väiteid hinnata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on tööandja põhjendamatult tema töötasu vähendanud 1500 krooni võrra, kuid vastavat nõuet ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud, millest tulenevalt tuleb esitatud väide jätta tähelepanuta. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.