Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
7. juuni 2010.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-61642
Tsiviilasi
H.M. hagi S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja H.M., isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. xxxx-xxx xx-x, xxxxx linn Kostja S OÜ, registrikood xxxxxxxx, asuk. xxxxx xx, xxxxxxx, lepinguline esindaja Ants Kuningas
Kohtuistungi toimumise aeg
18. mai 2010.a
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta rahuldamata H.M. hagi S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel on õigus taotleda menetlusabi, mis aga ei muuda ära kohustust kaebus tähtaegselt esitada.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja nõue, väited ja tõendid Hageja H.M. pöö r dus 1 9 .0 8 .2 0 0 9 .a Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole avaldusega tuvastada tema ja S OÜ (edaspidi kostja) vahel 27.06.2007.a sõlmitud töölepingu nr 336-W ülesütlemise tühisus. Tööleping öeldi kostja poolt üles 07.08.2009.a avaldusega. Kuivõrd TVK oma 10.11.2009.a otsusega
Tsiviilasi nr 2-09-61642 töövaidlusasjas nr 4331/9.3-2 hageja avaldust ei rahuldanud, pöördus ta 23.11.2009.a Pärnu Maakohtu poole sama nõude läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus on vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 6 nõudnud TVK-lt välja töövaidlusasja toimiku ning TVK-s esitatut käsitleb edaspidi kui kohtusse esitatut vastavalt viidatud seadusesättele. Hageja töötas kostjaga sõlmitud töölepingu (TVK tl 4-6) alusel puhastusteenindajana (ametikoha kirjeldus tl 40-41) Pärnus, aadressil xxxxxxxxx x asuvas ehitusmaterjalide kaupluses xxxxx. Hageja teostas puhastustöid õhtuti 6 korda nädalas pärast kaupluse sulgemist, igal korral 4 tundi. Töödejuhataja R.V. tutvustas hagejale enne tööle asumist põrandapesumasinaga töötamist, selgitas millega (sh kemikaalid) millist pinda puhastada. Hageja käsutuses oli ka mopp ja tolmuimeja. Samas ei olnud temal mitmeid töövahendeid, nt vaiba tolmuimeja (loetelu töölepingu lisades tl 7 ja 8). Neljakuulise katseaja jooksul tegi R. V. mõned kvaliteedikontrollid, leidis mõned puudused (tolm, veepritsmed peeglil või klaasustel), kuid märkimisväärseid puudusi ei tuvastanud. Hageja väitel algas suur puudujääkide otsimine 2009.a aprillis, mil hommikuste kontrollkäikude kontroll-lehed (TVK tl 7-12) jäeti õhtuks hagejale põrandapesumasinale. R. V. tegeles hageja arvates pettusega, märkis väidetavalt neile lehtedele plussid ja miinused, palus kliendi esindajal anda lehele allkiri, misjärel kirjutas miinuste taha puudujäägid. Esmamulje objekti puhtusest on sellegipoolest nimetatud kontrolllehtedel märgitud plussiga, müügisaali põrand (mida klient peab olulisimaks) oli pestud kvaliteetselt, sama hinnang on antud kontorite puhtuse kohta. Kuna kontroll toimus 1-1,5 tundi pärast kaupluse avamist, ei saanud puhastatud pinnad olla sama puhtad kui hageja poolt tööde lõpetamisel õhtul. Hageja selgitab, et töölepingu juurde käivate kontori ja WC puhastusjuhendite kohaselt (tl 8 pöördel ja 9) on oluline just üldmulje korrektsus. Alljärgnevalt on esile toodud hageja väited kontroll-lehtedel märgitud ja tema töös esinevate puuduste kohta. Lisaks müüjatele ja kontoritöötajatele töötavad eelnimetatud kaupluses (puhastatav pind 1325m2) ka transporditöölised, kelle riided on tolmused, jalanõud ja käed on määrdunud. Nende poolt kasutatud ruumid, ukselingid ja lülitid ei olnud hageja poolt tema kasutada olevate puhastusvahenditega täielikult puhastatavad. Probleemne koht oli tagumise müügisaali kontor, kus on vana ja määrdunud vaipkate, toolid on tolmused. Hageja väitel on ta korduvalt töödejuhatajale selgitanud, et tolmuimejaga ei ole võimalik vaipkatet puhtamaks muuta. 2008.a vahetati naiste duširuumis põrandaplaate, 2009.a kevad-suvel muutusid valged põrandaplaadid pärast elektersoojustuse väljalülitamist kollase- ja mustalaiguliseks. Hageja hõõrus neid käsitsi üldpuhastusvahendiga, kuid see aitas vaid kollaste laikude vastu. Hageja ei nõustu töödejuhataja vastavate süüdistustega plaatide puhastamata jätmises, sest tegemist võis olla kellegi poolt kemikaaliseguse pesuvee mahakallamisega või päevase koristaja tegevusest tingitud kahjustustega (duširuumi radiaatoril on pesulapp, millest on põrandale valgunud kemikaalinired). Hageja tähelepanekute põhjal viibisid xxxxxx töötajad vahel õhtuti kaupluse olmeruumides, tähistades sünnipäevi või käies end pesemas. Hageja kinnitusel ei ole ta kohustatud koristama kaetud söögilauda ega puhastada kraanikausse, kus asuvad sööginõud. Kontroll-lehtedel on puudujääkidena kirjas ka kohti, mis asuvad küündivast ulatusest (180 cm) väljaspool, mida aga hageja ei ole kohustatud puhastama. 31.07.2009.a esitati hagejale kirjalik hoiatus nr 82-P (TVK tl 13), mille tekst sisaldab mitmeid tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Muuhulgas märgitakse selles, et hageja on kliendi esindajatega käitunud ebaviisakalt, kuid hageja kinnitusel ei ole tema kliendiga vahetult
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-09-61642 suhelnud ega avaldusi esitanud. Nõutud seletuskirjad on hageja jätnud kontorilauale. Ka kostja töötajatega ei ole hageja käitunud ebaviisakalt – kui R. V. tegi 06.07.2009.a kella 23.00 paiku kontrollkäiku koos kostja teenindusspetsialistiga, ei nõustunud hageja nendega kaupluse ruume üle vaatama, sest tema tööaeg on lõppenud. 03.08.2009.a esitas kostja hagejale heakorratööde töövõtulepingu (TVK tl 16), milles on loetelu kohtadest, mida hagejal puhastada tuli. Hageja on seisukohal, et nimetatud dokumendis toodud puhastuskordade sagedusele ei saa tähelepanu pöörata ning et tema puhastada olnud ala suurust arvestades ei saa töökvaliteedile liialt rangeid nõudeid esitada. 07.08.2009.a esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse (TVK tl 14), mille kohaselt ei ole hageja vaatamata juhendamisele omandanud kvaliteetse töö tegemiseks vajalikke tööoskusi. Hageja peab sellist hinnangut tema kui kõrgharidusega inimese (diplomi koopia TVK tl 15) võimetele inimväärikust alandavaks. Hageja ei nõustu töölepingu ülesütlemisega ja leiab, et tema ei ole töölepingu seaduse (TLS) § 72 ja § 88 lg 1 p 3 mõttes süüliselt (ei hooletuse tõttu ega tahtlikult) jätnud täitmata ühtegi töökohustust ega ole töökohustusi oluliselt rikkunud. Seega puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks ning hageja palub tuvastada kostja poolt pooltevahelise töölepingu ülesütlemise tühisus. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja arvamus kostja vastuväidete kohta Kostja S OÜ esitatud hagi ei tunnista ning on TVK-s (vastuväiteid TVK tl 21-23) ja kohtus (hagi vastus tl 28-30) esitanud järgnevad vastuväited ja tõendid. Kostja väitel ilmnesid probleemid hagejaga juba töösuhte alguses, kuid tööandja lootis olukorda parandada täiendava juhendamise ja koolitusega. 04.09.2008.a esitas klient AS xxxxx xxxxx kostjale kirjaliku pretensiooni vaidlusaluse kaupluse ruumide koristamise kohta (TVK tl 24), mis oleks võinud viia teeninduslepingu lõppemiseni. Seetõttu pidi kostja töötajat täiendavalt koolitama, juhendama ja tõhustama tema suhtes kvaliteedikontrolli. Hageja ei nõustu kostja sellekohaste väidetega, kuivõrd pretensioonis puudub hageja nimi ning xxxxxx kaupluses käivad ka xxx ́i eripuhastustöötajad. Kostja arvates ei reageerinud hageja kohaselt temale tehtud märkuste kohta, mis puudutasid tema töökohustuste rikkumisi. Kuigi töötajal on kohustus juhendamise või probleemide korral pöörduda vahetu juhi poole, on ta esitanud pretensioone vahetult kliendile (TVK tl 25 ja 27, hageja 04.05.2009.a teade ja 07.05.2009.a seletuskiri). Kostja möönab, et otse kliendiga suhtlemine ei ole töötajale keelatud, kuid see ei anna hagejale õigust kliendile otse pretensioone esitada olukorras, kus klient puhastusteenindaja tööga rahule ei jää. Hageja leiab, et tal oli õigus suhelda vahetult kliendiga (hageja esitas töölepingu juurde käivad lisad – tl 7). Hageja enda viidatud heakorratööde töövõtulepingus ettenähtud erinevate tööde teostamise sagedusest ei ole töötaja kinni pidanud, mistõttu jäi vastav tulemus tööpindade puhtuse osas saavutamata. Hagejal ei olnud töötajana õigus iseseisvalt määrata tööde sooritamise järjekorda, pindade puhtusastmeid ega kemikaalide kasutamise korda. Töötaja on oma 07.05.2009.a seletuskirjas omaks võtnud, et puhastab lülitikatteid ja sanitaarruumide põrandaid puhta veega. Kostja hinnangul peaks isegi asjatundmatule isikule olema arusaadav, et veesette jm mustuse eemaldamiseks tuleb kasutada kemikaale, samas tuleb seda teha õige kontsentratsiooni astmega. Töötajale oli iganädalaselt tagatud vajalike
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-09-61642 puhastusvahendite kättesaadavus piisavas koguses, samuti juhendati hagejat, kuid ta jätkas töövõtete ja meetodite kasutamist, mis ei taganud nõutavat puhtusastet. Sisuliselt käsitles hageja tema juhendamist halvustamisena. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud väited kliendi töötajate riiete tolmususest, kemikaalide kasutamisest duširuumis jne on tõendamata ja alusetud. xxxxxx poe müügisaali põranda osas ei ole hagejale olulisi etteheiteid tehtud, ebaühtlaselt puhastatud põrand (jääb masinpesu järgselt „triibuliseks“) võis olla tingitud puhastusmasina kummi regulaarselt puhastamata jätmisest. Probleemsed kohad hageja töös olid kontorid ja olmeruumid, mille põrandad, sh vaipkatted, oli sageli jäänud tolmuimejaga üldse puhastamata, samuti lülitikatted, sanitaarruumide põrandaääred, valamud, wc-harjad ning puhkeruumide mööbel. Liiva esinemist vaipadel, põrandatel ja trepikoja nurkades on hageja pidanud mõnitamiseks (hageja 29.07.2009.a kiri TVK tl 26). Töötaja töö kvaliteedi kontroll viidi kostja poolt läbi töövälisel ajal ja pärast töötaja poolt töö tegemist, kusjuures kõrvalistel isikutel ei olnud võimalik hageja töö kvaliteeti halvendada. Reeglina tehti seda kahe isiku poolt, sageli kliendi esindaja juuresolekul, mille kohta on kontroll-lehtedel ka vastav allkiri. Hageja väited nimetatud lehtedele juurdekirjutuste tegemise kohta on alusetud. Pooltevahelised erimeelsused töö sooritamise kvaliteedis on kostja arvates tingitud hageja erinevast arusaamisest nõutavate tööde järjekorra, tehnoloogia ja puhtusastme osas, mis ei lange kokku tööandja ja tema kliendi poolt nõutavaga. Tööleping öeldi hagejaga üles põhjusel, et ta eiras hoolimata hoiatusest tööandja mõistlikke korraldusi ja oma otseseid töökohustusi, mida kinnitab lisaks muule esitatule R. V. ettekanded 31.07.2009 ja 06.08.2009.a (TVK tl 31 ja 33). Samuti on kostja esitanud omapoolse eksemplari ülesütlemisavaldusest (TVK tl 30), millel on hageja kommentaarid, ja ülesütlemise avalduse töölepingu juurde (TVK tl 29). Kostja on seisukohal, et kui hageja oleks järginud tööandja juhiseid ja püüdnud tõsimeeli omandada vajalikke töövõtteid, ei oleks tekkinud probleeme hageja puhastatava territooriumiga ega ka tööülesannete täitmisega ettenähtud tööaja piires. Hageja esitatud tõend tema kõrghariduse kohta on välja antud ravi erialal ega ole siinkohal asjakohane, sest see ei näita tema kvalifikatsiooni puhastusteenindajana. Kostja taotlusel kuulas kohus kohtuistungil tunnistajatena hageja töö kvaliteedi kontrolli teostamise osas ära R.V. ja S.N.. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud Töölepingu ülesütlemine peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kusjuures tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 1 ja 2). Vastavalt kostja poolt hagejale 07.08.2009.a esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on pooltevaheline tööleping alates 10.08.2009.a üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Tööandja märgib nimetatud avalduses järgmist: Kahjuks peame teatama, et Te ei ole tulnud toime oma tööülesannete täitmisega objektil. Objektil teostatud kvaliteedikontrollides on fikseeritud korduvad puudujäägid Teie poolt puhastatavatel pindadel. Vaatamata juhendamistele ei ole Te omandanud kvaliteetse töö tagamiseks vajalikke tööoskuseid määral, mis võimaldaksid Teil töösuhet jätkata xxx-ga/.../.“ TLS 88 lg 1 p 3 lubab tööandjal töölepingut erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkumist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töökohustuse rikkumise tõttu töölepingu ülesütlemise puhul rõhutab seadusandja ka TLS § 88 lõikes 3, et sellele peab eelnema hoiatus. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS §
4 (7)
Tsiviilasi nr 2-09-61642 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid (sh lepingu ülesütlemine – VÕS § 116 lg 6, § 196) üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. Nimetatud paragrahv kõlab järgmiselt: (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Kindlasti ei tohiks tähelepanuta jätta TLS § 15 lg 2 sätteid töötaja üldiste kohustuste kohta järgmises sõnastuses: (2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Kuivõrd hageja töötas kostja juures puhastusteenindajana, on konkreetsel juhul kahtlemata oluline vaadelda hageja käitumist ja tööülesannete täitmist ka tema esitatud S OÜ puhastusteenindaja ametikoha kirjelduse (tl 40-41) aspektist. Nimetatud dokumendi p 5.1. kohaselt on puhastusteenindaja töö hindamise esmaseks kriteeriumiks pretensioonide puudumine Tellijate poolt. Puhastusteenindajal on sama kirjelduse p 7.4. ja 7.5. kohaselt õigus nõuda töötingimusi ja –vahendeid, mille abil on võimalik saavutada Töötajat, Tööandjat ja Tellijat rahuldav töö lõpptulemus ja kvaliteet. Tuleb nõustuda kostjaga, et hageja poolt TVK-le esitatud kõrgharidust tõendav diplom ei ole seotud temale esitatavate nõuetega puhastusteenindajana ja tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. Eelnevat silmas pidades nõustub kohus hagejaga, et tema tööülesannetest lähtudes oli töö kvaliteedi osas tõepoolest oluline mitte ainult tööandja hinnang, vaid ka kliendi (tellija) arvamus puhastatud pindade osas. Paraku ei ole aga asjas kinnitust leidnud hageja väide, et klient oleks tema tööga rahul olnud – seda kinnitab juba 04.09.2008.a AS xxxxx xxxxx avaldus kostjale kui hageja tööandjale (mis käis just hageja töö kohta, mis on tõendatud
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-09-61642 tunnistajate ütlustega, aga ka hageja enda kinnitusega, et tema töötas objektil üksi), eelkõige aga kõigil kuuel hageja töö kohta ajavahemikus 24.04.2009 – 06.08.2009.a antud kvaliteedihinnangu kontroll-lehel olevad kliendi ehk AS xxxxx xxxxx allkirjad. Hageja väide, et kostja töödejuhataja R. V. võttis enne kontroll-lehtedele A. A. allkirja ja täitis alles siis lehed juurdekirjutustega, ei ole millegagi tõendamist leidnud ja on jäänud paljasõnaliseks. Sisuliselt ei vaidle hageja vastu kontroll-lehtedel viidatud puudustele oma töös, ta ei väida, et kontroll-lehtedel väljatoodud puuduseid ei olnud. Hageja on pigem seisukohal, et tegemist kas ei ole oluliste puudustega (kuna müügisaal on kontroll-lehtedel üldjuhul märgitud tähisega OK), on tegemist subjektiivse hinnanguga või ei olnud hagejal võimalik neid olemasolevate töövahenditega või puuduvate töövahendite tõttu kõrvaldada. Kohus leiab, et hageja ei ole töötajana õigustatud andma hinnangut, kas tegemist on oluliste või väheoluliste puudustega – selle hinnangu annab ikkagi tööandja ja juba eelnevalt märgitu kohaselt on oluline ka kliendi arvamus, milline aga ei ole antud juhul hageja tööga rahulolev. Hageja vastupidised väited on tõendamata. Puhastusteenindaja töö resultaat saab ja peab olema puhastatud pindade nähtav puhtus, mida aga esitatud kontroll-lehed ei kinnita – kõigil on välja toodud vähemalt 6-7 erinevat puudustega objekti ehk miinuste taga on vastavad kommentaarid „tolm“, „mustad“, „vee sete“ jne. Subjektiivsuse väitega ei saa samuti nõustuda, kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kontroll-lehtedel on osad puudused mitme kuu vältel läbivalt korduvad, nt mustad/määrdunud uksed/piidad/lülitid, mustad WC-harjad, sanitaarruumide kahhelpinnad veesettene, must. Nimetatud puudused on välja toodud nii 24.04.2009.a kui kolm kuud hiljem 23.07.2009.a kontroll-lehel. Arusaamatu on hageja reaktsioon nii sisu kui adressaadi mõttes temale esitatud kontroll-lehtedele – oma 04.05.2009.a teate ja 07.05.2009.a seletuskirja adresseerib ta mitte tööandjale (kes nõuab puuduste likvideerimist ja seletuskirja), vaid otseselt kliendile, jättes need kaupluse juhataja lauale, mis kohtu arvates kindlasti ei ole kooskõlas TLS § 15 lg 2 p 9 sätetega ja häirib koostööd tööandja ja kliendi vahel. 04.05.2009.a teate toon ja sisu, silmas pidades just otse kliendi poole pöördumist, ei ole kohtu hinnangul viisakas ega vajalik, kuivõrd kliendile heidetakse ette mõnitamist ja seda, et „kui Teie kaupluses ringi vaadata, leian ka mina kohti, mis võiksid olla puhtamad.“ Mis puutub hageja väiteisse, et temal ei olnud vajalikke töövahendeid, siis see ei ole leidnud kohtus tõendamist. Oma teates ja seletuskirjas ei viita hageja tolmuimeja puudumisele, pigem vastupidi, käsikirjaline juurdekirjutus 07.05.2009.a seletuskirjas näitab vaipade tolmuimejaga puhastamist ja selles viidatud vaipkatte plekke ei ole kostja hagejale ette heitnud. Ka tunnistajate kinnitusel ei olnud hagejal töövahenditest puudus, vajadusel sai neid tellitud ning ükski kontroll-lehtedel märgitud miinusmärk ei olnud tingitud töövahendite puudusest. Hageja suhtumine tööandja pakutud täiendavasse juhendamisse, eelkõige 06.07.2009.a õhtul asetleidnud sündmuste valguses, ei ole kooskõlas TLS § 16 lg 2 ja VÕS § 103 sätetega. Tunnistajate S. N. (kellel puudus igasugune varasem kokkupuude hagejaga) ja R. V. ütlustega leidis kohtus kinnitust, et hageja keeldus temale etteheidetavate puuduste ülevaatamisest ja võimalikust täiendavast juhendamisest ning tema käitumist silmas pidades (S. N. kinnitusel üllatavalt tõrjuv suhtumine tööandjasse) tuleb lugeda tõendatuks, et ka varasemalt ei olnud võimalik töötajat piisavalt ja mõistlikult aidata. Kohtu hinnangul on siinkohal tegemist selgelt tööandja mõistlike korralduste eiramisega, kusjuures R. V. ütluse kohaselt olidki kontrolllehed vormistatud seetõttu kliendi esindaja allkirjaga, et töötaja ise keeldus oma töö järelkontrolli teostamast. Kohus nõustub küll hagejaga selles, et temal ei olnud kohustusi pärast neljatunnist töötamist kauem tööobjektil viibida, kuid eelnevalt viidatud asjaoludel (korduvad kontroll-lehtedelt nähtavad puudused jne) oleks pidanud vähemalt mõnel korral vastavad järelkontrollid kaasa tegema. Kohus on seisukohal, et töötaja ei järginud tema tööle vastavat hoolsuse määra korduvalt vaatamata tehtud kirjalikele ja suulistele märkustele ning
6 (7)
Tsiviilasi nr 2-09-61642 tööandja soovile töötajat aidata (ka tööandja huvides oli kliendi säilitamise seisukohalt puhtus kliendi kaupluses) ning nii kontroll-lehtedel kui 31.07.2009.a hoiatuses nimetatud asjaoludel oli tegemist raske hooletusega VÕS § 104 lg 4 mõttes. Hageja ei ole kohut veennud oma väites, et tema töös esinenud ja kontroll-lehtedel ning S. N. tunnistusega kinnitatud puudusi ei olnud või oleks need olnud mõnitamised või väljamõeldised. Isegi kui kohus jätaks R. V. ütlused tunnistajana kõrvale (tegemist oli kontroll-lehtede koostaja ja hageja vahetu ülemusega, kellega läbisaamine ei olnud hagejal hea), ei oleks kohtul alust hagejaga nõustumiseks. Kohus rõhutas juba eelnevalt, et kontroll-lehtedel on puudused sarnased ja pika aja jooksul korduvad ja kinnitatud kliendi kahe erineva esindaja (viiel kontroll-lehel A. A., 05.05.2009.a kontroll-lehel A.R.) allkirjadega. Lisaks eelnevale märgib kohus, et kuigi kostja ei ole kohtus usaldusväärselt ümber lükanud hageja väidet, et heakorratööde töövõtulepingut ei tutvustatud hagejale enne 03.08.2009.a, ei oma see asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja märgib õigesti, et nimetatud dokumendis märgitud pindade puhastuskordadele ei saa tähelepanu pöörata, ent sõltumata puhastatavate pindade puhastuskordadest nädalas ja sellest mitteteadmisest ei saanud hageja oma töös lubada pärast korduvaid tähelepanu juhtimisi selliseid jätkuvaid puuduseid nagu kontroll-lehtedel kirjeldatud. Mis puutub hageja väidetesse, nagu oleks keegi pärast tema poolt töö lõpetamist ja enne kvaliteedikontrolli teostamist puhastatud pindu määrinud, siis need väited ei ole tõendatud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et kahel kontroll-lehel on kellaajaks märgitud varasem aeg kui kauplus avati (ehk enne kaheksat hommikul, vastavalt 23.07.2009.a ja 06.08.2009.a kontroll-lehed), samuti on juba kirjeldatud 06.07.2009.a sündmused seda väidet ümber lükkavad, kuivõrd kontroll teostati vahetult töö lõpetamise järgselt. Kohtul ei ole alust arvata, et keegi käis teiste kvaliteedikontrolli teostamise päevadel öösel (hageja lõpetas töö 10-11 paiku õhtul) või hommikul poe avamise järgselt vahetult spetsiaalset määrimas WC-harju, lüliteid, duširuumi vms. Pood avati kell 8 hommikul ja kvaliteedikontrollid on teostatud hiljemalt kell 9-ks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja nõue tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ei ole põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja tegi mitmete kuude vältel endast sõltuva, et juhtida hageja tähelepanu tema töös esinevatele puudustele, nõudis seletuskirju, üritas vahetult selgitada puuduste võimalikku kõrvaldamist, tegi 31.07.2009.a kirjaliku hoiatuse, paraku ei andnud need tulemusi, mistõttu peab kohus töölepingu ülesütlemist seaduslikuks ja antud asjaoludel põhjendatuks. Kohus leiab, et hagejale ei olnud kontrolllehtedel esiletoodud minetused ülejõukäivad ja kui tal oleks olnud tõepoolest keeruline oma tööaja jooksul kõiki pindu korrektselt puhastada (sõltumata sellest, et R. V. kinnitusel oli see 4 tunniga kindlasti võimalik), oleks ta saanud teha ettepanekuid töölepingu muutmiseks kas töötasu suurendamise ja/või tööaja pikendamise osas, mida aga tehtud ei ole. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.