AS Eesti Krediidipank hagi kohtutäitur Kairi Laiõun ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu vastu jaotuskava osaliseks muutmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Eesti Krediidipank apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) - AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832), esindaja Eve-Ly Luik Vastustajad (kostjad) - kohtutäitur Kairi Laiõun Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349), esindaja Tanel Ermel
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, menetluskulud ringkonnakohtus jätta AS Eesti
Menetluskulude jaotus
Krediidipank kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Eesti Krediidipank esitas Viru Maakohtule hagi kohtutäituri Kairi Laiõun ja Eesti Vabariigi vastu Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu jaotuskava osaliseks muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur K. Laiõun hageja täitmisavalduse alusel võlgnik O. K. võlgnevuse sissenõudmiseks täiteasja nr 140/2009/1058. 15.12.2009 toimunud avalikul kordusenampakkumisel müüdi Rakvere linnas XXX asuv kinnistu alghinnaga 750 000 krooni. Enampakkumise võitis E. L. Hageja taotles tulemi arvelt nõude sissenõudmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist OberHausi Kinnisvara AS-le kinnistu müügiprotsessi organiseerimise eest. Enampakkumiselt kinnistu ostnud E. L. leiti Ober-Hausi Kinnisvara AS poolt teostatud müügiprotsessi organiseerimise tagajärjel. Tänu tehtud müügitööle õnnestus kinnistule leida ostja kõrgema hinnaga kui hageja nõue. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg 1 p 7 kohaselt loetakse täitekuludeks muu hulgas sissenõudja poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas enampakkumise korraldamise kulud. Maakleritasu on täitemenetluse kulu, kuivõrd õnnestunud enampakkumise läbiviimise peamiseks tingimuseks on ostuhuviliste leidmine. 17.12.2009 täituri poolt koostatud jaotuskava on ebaõige ja seda tuleb muuta või koostada uus jaotuskava, milles suurendada hageja nõuet täiendavate viiviste võrra 7276.80 krooni ning hagejale tuleks välja maksta täitekulud summas 15 000 krooni.
2.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu leidis vastuses hagiavaldusele, et kui leiab tõendamist, et kinnistu müük õnnestus maaklertegevuse tõttu ning nõue summas 15 000 krooni maaklertasule on põhjendatud, peab nimetatud summa võrra vähenema menetlusega seotud kohtutäiturile väljamaksmisele kuuluv täitekulu. Ebaõiglane oleks olukord, kus võlausaldajad peaksid kandma menetlusega seotud topeltkulusid.
3.Kohtutäitur K. Laiõun leidis vastuses hagiavaldusele, et TMS § 174 lõikest 2 tulenevalt ei saa vähendada täitekulu, vaid selle võrra väheneb hüpoteegiga tagamata nõuetele kantav summa. Täitekuluks TMS § 37 lõike 1 punkti 5 alusel saab lugeda enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Hageja poolt palgatud maakleril puudub seos enampakkumise korraldamise ning korraldamisega seotud kulutustega.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 7. mai 2010 otsusega osaliselt AS Eesti Krediidipank hagi jaotuskava osaliseks muutmiseks ning muutis kohtutäitur K. Laiõuna jaotuskava ja suurendas AS Eesti Krediidipank nõuet 7276.80 krooni võrra ning luges AS Eesti Krediidipank lõplikuks hüpoteegiga tagatud nõudeks 152 197.11 krooni. AS Eesti Krediidipank hagi täitekulu 15 000 krooni väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on tulenevalt TMS § 37 lõikest 1 kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud, 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud, 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud, 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud, 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud, 6) võlgniku sundtoomise kulud, 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Hageja ei tõendanud, et tema korraldas enampakkumist ega ka seda, et maakleri tegevuse tagajärjel müüdi kinnistu suurema summaga, kui seda nõudis hageja või seda suutnuks kohtutäitur. Seega on hageja väide oletuslikku laadi ega ole millegagi võrreldavalt hinnatav. Kui kohtutäitur teadiski maakleri tegevusest, ei ole see oluline, kuivõrd kumbki täitis oma tööülesandeid iseseisvalt.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.AS Eesti Krediidipank esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsuse osas, millega jäeti rahuldamata apellandi taotlus täitekulu 15 000 krooni väljamõistmiseks ning teha selles osas uue otsuse, millega mõista kohtutäitur K. Laiõunalt välja täitekulu 15 000 krooni ning jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole TMS § 37 lõikes 1 toodud loetelu lõpetatud loetelu. Loetelu, mis on toodud TMS § 37 lg 1 alapunktides, on täiendus lõikele 1 ja seda ei sa lugeda lõpetatud loeteluks täitekulude osas. Täitekuludeks on ka kolmanda isiku poolt tehtud toimingud, mis tõid kaasa kulutusi pärast täitemenetluse alustamist; 2) sätestab Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 § 61 lõige 2, et täitekuludeks ei loeta kohtutäituri büroo majandamise kulusid, nagu näiteks bürooruumide rent, laenumaksed, liisingumaksed, kommunaalkulud, tehniliste seadmete amortisatsioon, töötajate palk ja dokumentide hoidmise kulud. Kinnist loetelu, millised kulud kuuluvad täitekulude hulka, õigusaktides ei ole sätestatud; 3) leiti enampakkumiselt kinnistu ostnud E. L. eelkõige Ober-Hausi Kinnisvara AS poolt teostatud müügiprotsessi organiseerimise tagajärjel. Ober-Hausi Kinnisvara AS organiseeris kuulutuste ülespaneku avalikesse internetiportaalidesse ning tutvustas ostuhuvilistele müüdavat objekti. Tänu tehtud müügitööle õnnestus kinnistule leida ostja kõrgema hinnaga kui apellandi nõue. Seega tegutses Ober-Hausi Kinnisvara AS kõikide sissenõudjate ja võlgnike huvides, saavutades kinnistule ostuhuvilise leidmise võimalikult kõrge hinnaga; 4) on kulu summas 15 000 krooni sissenõudja poolt tehtud kulutus, mis on tehtud pärast täitemenetluse alustamist. Antud juhul on kohus meelevaldselt kitsendanud seaduses sätestatut. Seadusandja on TMS § 37 lg 1 selgesõnaliselt sätestanud, kelle poolt ja millisel perioodil tehtud kulud on täitekulud. Antud juhul on kohus materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud. TMS
§ 37 ei saa ainult tõlgendada kitsa konteksti tähenduses, sest puhtalt enampakkumise korraldamisega ei saa asja müüa; 5) selgitas E. L. , et soetas kinnisvara Ober-Haus Kinnisvara AS teenuseid kasutades. 15.12.2010 toimunud kordusenampakkumisele tuli osalema E. L. , kes sai teada kinnistu müügist Ober-Haus Kinnisvara AS-i kaudu, mitte kohtutäituri poolt ametlikes teadannetes avaldatud enampakkumise kuulutusest. Seega on tõendatud, et Ober-Haus Kinnisvara AS teenust kasutati; 6) müüdi kinnistu 15.12.2010 toimunud kordusenampakkumisel kõrgema hinnaga kui apellandi nõue täitemenetluses. Seega ei ole apellandi väide oletuslikku laadi ja tõendamata kinnistu müügi kohta kõrgema hinnaga, sest toimus reaalne müügitehing. Maakohus on maakleritasu 15 000 krooni lisamise rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et kinnistu müümine suurema summaga kui seda nõudis hageja või seda suutnuks kohtutäitur ei ole millegagi võrreldavalt hinnatav. Apellant ei ole rääkinud asjaoludest, mis puudutavad võrreldavat hindamist.
6.Kohtutäitur K. Laiõun leiab, et Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsus on seaduslik. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole loetelu TMS § 37 lg-s 1 lõplik ning täiturile on jäetud kaalutlusõigus kulude väljamõistmiseks, kuid otsuse tegemise aluseks peab olema sissenõudja poolt kantud kulutuste puhul siiski sissenõudja avaldus. Täiturile ei ole esitatud avaldust täitekulude väljamõistmiseks. Apellandi väide, et vara müüdi tänu maakleri müügitööle kõrgema hinnaga, ei oma tähendust täitemenetluses, kuna arestimise hinnal ning seega ka enampakkumise alghinnal puudub seos sissenõude suurusega. Enampakkumise alghinnaks on vara arestimise hind TMS §-de 137, 82 lõike 1 alusel, mida täitur võib täitemenetluse läbiviimise käigus pärast enampakkumise nurjumist alla hinnata TMS §-de 137 ja 100 lg 5 alusel, sõltumata sissenõudja nõude suurusest; 2) ei saa apellant rääkida maakleri müügitööst juhul, kui tegemist on sundtäitmisega. Sellisel juhul on vara müümise viisiks enampakkumine ning täitekuludeks enampakkumise korraldamisega seotud kulud. Samuti ei oma asjas tähtsust tõend selle kohta, et E. L. kasutas enampakkumisel maakleri teenuseid.
7.Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole Ober-Haus Kinnisvara AS-le apellandi poolt tasutud summa 15 000 krooni osas tegemist täitekuluga TMS § 37 lg 1 mõistes. TMS § 37 lg 1 kohaselt käsitletakse täitekuluna kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikke kulutusi. Täitemenetluseks tehtud vajalike kulutuste all nähakse ennekõike täitemenetluse läbiviimiseks tehtud vajalikke kulutusi. Eelnimetatut kinnitab ka TMS § 37 lg 1 p-des 1-7 välja toodud nimekiri täitekuluna käsitletavatest toimingutest, mis on kõik suunatud ennekõike müüdava vara väärtuse säilitamisele ning täitemenetluse tõrgeteta läbiviimisele, mitte seadusega kohtutäiturile pandud kohustuste topelttäitmisele. TMS ei näe täitekuluna ette kohtutäituri tegevusega paralleelselt kinnisvaramaakleri poolt tehtava samasisulise müügitöö tasustamist. Asjaolu, et kohtutäitur müüb vara läbi väljaannete „Ametlikud Teadaanded” ning kinnisvaramaakler läbi erinevare kinnisvaraportaalide, ei ole piisav argument selleks, et võlgnik peaks kandma menetlusega seotud topeltkulusid. Apellandi poolt palgatud maakleril puudub seos enampakkumise korraldamise ning sellega seotud kulutustega ning maakleri palkamine oli apellandi enda valik. Apellant ei ole maakleriteenuse ostmist kooskõlastanud maksuhalduriga;
2) müüdi kinnistu kohtutäituri vahendusel avaliku kordusenampakkumise teel 750 000 krooniga. Apellant ei tõendanud, et ta oleks vara muud moodi müües suutnud selle eest kõrgemat hinda saada. Apellant ei ole esitanud kohtule Ober-Haus Kinnisvara AS-iga sõlmitud maaklerlepingut ega Ober-Haus Kinnisvara AS poolt apellandile esitatud arvet 15 000 krooni tasumise kohta, mis tõendaksid, millistest spetsiifilistest kuludest nimetatud arve koosneb. Eeltoodu alusel on maksuhalduril alust kahelda Ober-Haus Kinnisvara AS-i poolt apellandile teenuse tegeliku osutamise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud Viru Maakohtu 7. mai 2010 otsust osas, millega jäeti rahuldamata AS Eesti Krediidipank hagi täitekulu 15 000 krooni väljamõistmiseks ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid nimetatud osas.
9.Õige on maakohtu põhjendus, et maakleritasu 15 000 krooni ei ole käsitletav täitekuluna TMS § 37 lg 1 mõistes ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei anna alust asuda teisele seisukohale. Vastavalt TMS § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Iseenesest õige on apellandi väide, et TMS § 37 lg 1 annab täitekulude näidisloetelu, samas aga ei anna see asjaolu alust lugeda apellandi poolt nõutavat maakleritasu 15 000 krooni täitekulude koosseisu. Täitekulu tuleb arvestada põhimõttel, et võlgniku kanda jäävad vaid konkreetselt tema vastu suunatud nõude menetlemiseks tehtud kulutused. Antud juhul ei ole sissenõudja poolt tasutud maakleritasu selliseks kulutuseks. Apellant, otsustades ilma kooskõlastamiseta teiste võlausaldajatega ja kohtutäituriga palgata maakleri võlgniku vara müügiks, ei saanud arvestada sellega, et tema poolt kantud kulutused arvestatakse täitekuludeks ning need jäävad võlgniku kanda. Täitemenetluses korraldab seaduse kohaselt enampakkumise kohtutäitur. TMS sätted ei näe ette, et paralleelselt kohtutäituri tegevusega enampakkumise läbiviimisel korraldab ka kinnisvaramaakler vara müüki. Asjaolu, et antud juhul sel ajal, kui kohtutäitur korraldas enampakkumist, asus kinnisvaramaakler vara müüma läbi erinevate kinnisvaraportaalide, ei ole piisav argument selleks, et võlgnik peaks kandma vara müügiga seotud topeltkulusid. Kuna apellant pidas vajalikuks palga täiendavalt maakleri, siis jäävad maakleri tegevusega seotud kulud tema enda kanda. Lisaks eeltoodule ei ole sissenõudja arvestanud väidetava täitekulu sissenõudmisel TMS §-des 38 ja 39 sätestatuga, sest ta ei ole esitanud kohtutäiturile enne tulemi vastuvõtmise vaidlustamist avaldust täitekulu sissenõudmiseks võlgnikult ega ka dokumentaalset tõendit täitekulu kohta.
10.Põhjendamatu on apellandi väide, et tänu tehtud müügitööle õnnestus kinnistule leida ostja kõrgema hinnaga kui apellandi nõue. Vastavalt TMS § 82 lg-le 1 on enampakkumisel asja alghinnaks hindamise tulemusena saadud ja arestimisaktis märgitud hind. Arestimise hinnal ja seega ka enampakkumise alghinnal puudub seos sissenõude suurusega. Arvestades apellandi nõude suurust 144 920.31 krooni ja kinnisasja arestimise hinda ning seega esimese enampakkumise alghinda 1 200 000 krooni, on igati arusaadav, et ka kordusenapakkumisel, mille alghind oli 750 000 krooni, kinnistu müümisel oli selle hind tunduvalt kõrgem apellandi nõudest, kuid ka kordusenampakkumise korral puudus alghinnal seos apellandi nõude suurusega.
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.