Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 07.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-177/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.05.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2422

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Coop Pank AS10237832(Hageja)Maksu- ja Tolliamet70000349(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Kohtuotsuse tegemise aeg ja 07.mai 2010. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 koht Tsiviilasja number

2-10-177

Tsiviilasi

AS Eesti Krediidipank hagi kohtutäitur Kairi Laiõun`a ja Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu vastu jaotuskava osaliseks muutmiseks

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Eesti Krediidipank, registrikood 10237832, asukoht Narva mnt. 4, Tallinn 15014, Harjumaa, esindajad esindaja volikirja alusel Eve-Ly Luik Kostjad:

1.Kohtutäitur Kairi Laiõun, asukoht Võidu 52, Rakvere 44313, Lääne-Virumaa.

2.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu, registrikood 70000349, asukoht Rahu 3, Jõhvi 41599, Ida-Virumaa. Kirjalikus menetluses 29.04.2010.a. Resolutsioon: Resolutsioon: Rahuldada AS Eesti Krediidipank hagi kohtutäitur Kairi Laiõun`a ja Eesti Vabariigi MaksuMaksu-ja Tolliameti Ida MaksuMaksu- ja Tollikeskuse kaudu vastu jaotuskava osaliseks osaliseks muutmiseks osaliselt. osaliselt. Muuta kohtutäitur Kairi Laiõun`a jaotuskava ning suurendada AS Eesti Krediidipank nõuet 7 276 krooni 80 sendi võrra ja lugeda AS Eesti Krediidipank lõplikuks hüpoteegiga tagatud nõudeks 152 197 krooni ja 11 senti. senti. Jätta AS Eesti Krediidipank hagi kohtutäitur Kairi Laiõun`a ja Eesti Vabariigi MaksuMaksuja Tolliameti Ida MaksuMaksu- ja Tollikeskuse kaudu vastu täitekulu 15 000 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. kanda. Hagi tagamine Viru Maakohtu 05.01.2010.a. määruse alusel tühistada käesoleva määruse jõustumisel. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere Rakvere kohtumaja kantselei kaudu

Sarnased lahendid

Muud

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Viru Maakohtusse saabus 04.01.2010.a. AS Eesti Krediidipank hagi kohtutäitur Kairi Laiõun`a ja Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu vastu jaotuskava osaliseks muutmiseks koos hagi tagamise avaldusega. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 01.04.2009.a. kohtutäitur Kairi Laiõun’ale täitmisavalduse võlgnik O K võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel kohtutäitur Kairi Laiõun algatas täiteasja nr 140/2009/1058. Täitemenetluse algatamise avalduses näitas hageja oma nõude summana, sh viiviste summana nõuded seisuga 01.04.2009.a. 15.12.2009.a. toimus avalik kordusenampakkumine täiteasjas nr.140/2009/1058, 140/2007/1421 ja 140/2009/2980. Avalikul enampakkumisel müüdi xxxx asuv kinnistu (registriosa xxxx) alghinnaga 750 000 krooni. Enampakkumise võitis E L. Enampakkumise võitja avaldas, et enampakkumise võitmisel soovib ta kinnistu ostu finantseerida pangalaenuga, mistõttu oli planeeritud 22.12.2009.a. notariaalne tehing, kus enampakkumise võitja seab hüpoteegi Nordea Pank kasuks. Kinnistu ostmiseks tasus E L 10 % kinnistu alghinnast, so 75 000 krooni. Ülejäänud osa kinnistu ostuhinnast tasutakse pärast notariaalse tehingu sõlmimist, kui ostu finantseeriva panga kasuks seatakse hüpoteek. Seega mitte varem kui 22.12.2009.a. Kuna müügitehing pidi toimuma 22.12.2009.a., siis sai hageja arvestada, et tehingu saab toimunuks lugeda pärast 22.12.2009.a toimuva notariaalse tehingu tegemist. Kohtutäituril on õigus ja võimalus jaotuskava koostada üksnes juhul, kui tulem ehk kinnistu müügist saadav ostuhind on reaalselt laekunud kohtutäiturile ning üksnes sellisel juhul saab enampakkumise kinnistu müümiseks tunnistada õnnestunuks. Antud juhul pärast notariaalse tehingu tegemist peale 22.12.2009.a. Hagejale teadaolevalt laekus ostuhind kohtutäiturile pärast notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimist ehk pärast 22.12.2009.a. Kohtutäitur Kairi Laiõun on aga ennatlikult 17.12.2009.a ilma õigusliku aluseta enne tulemi laekumist koostanud jaotuskava, mille kohaselt määrati hagejale 144 920 krooni ja 31 senti. Hageja nõudena on kohtutäitur arvesse võtnud hageja nõuded seisuga 01.04.2009.a. Täiendavalt palub hageja hüvitada tulemi arvelt nõude sissenõudmiseks tehtud vajalikud kulutused, milleks on kulutus Ober-Hausi Kinnisvara AS-le müüdud kinnistu müügiprotsessi organiseerimise eest. Enampakkumiselt kinnistu ostnud E L leiti eelkõige Ober-Hausi Kinnisvara AS poolt teostatud müügiprotsessi organiseerimise tagajärjel. Ober-Hausi Kinnisvara AS organiseeris kuulutuste ülespaneku avalikesse internetiportaalidesse ning tutvustas ostuhuvilistele müüdavat objekti. Tänu tehtud müügitööle õnnestus kinnistule leida ostja kõrgema hinnaga kui hageja nõue. Seega tegutses Ober-Hausi Kinnisvara AS kõikide sissenõudjate ja võlgnike huvides, saavutades kinnistule ostuhuvilise leidmise võimalikult kõrge hinnaga. TäMS § 37 lg 1 p 7 kohaselt loetakse täitekuludeks muu hulgas sissenõudja poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas enampakkumise korraldamise kulud. Hageja hinnangul saab maakleritasu lugeda täitemenetluse kuluks, kuivõrd õnnestunud enampakkumise läbiviimise peamiseks tingimuseks on ostuhuviliste leidmine. Kooskõlas AÕS §-ga 346 on hüpoteegiga tagatud ka võla sissenõudmise kulutused, mida antud juhul maakleritasud endast kujutavad. Hagejal ei olnud võimalik oma lisanduvaid nõudeid eelnevalt esitada, kuivõrd lõplikud nõuded olenesidki asjaolust, kas 15.12.2009.a. enampakkumine õnnestub või mitte. Muu hulgas kuulub maakleritasu tasumisele eelkõige olukorras, kus reaalne müügitehing saab toimuma. Ennatliku jaotuskava koostamisega on kohtutäitur jätnud hageja ilma võimalusest täpsustada oma nõuet viiviste ning sissenõudmiskulude (täitekulude) osas. Hageja on seisukohal, et 17.12.2009.a. kostja poolt koostatud jaotuskava on ebaõige ja seda tuleb muuta või koostada

uus jaotuskava, milles suurendatakse hageja nõuet täiendavate viiviste 7 276 krooni ja 80 senti võrra ja hageja nõude uueks summaks on 152 197 krooni ja 11 senti ning välja tuleks maksta hagejale täitekulud summas 15 000 krooni. Kostja on jätnud hageja ilma seaduses sätestatud õigusest täpsustada oma täiteasjas esitatud nõuet. Võttes arvesse, et kostja ei ole vastanud hageja poolt temale esitatud ettepanekule, on hageja arvates vajalik hagi tagada kuni hagi lahendamiseni. TMS § 109 lg. 2 alusel võib kohus hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada. Hageja märgib, et vaidlustatud ulatuseks käesolevas vaidluses on jaotuskava alusel väljamaksete tegemine sissenõudjale Eesti Vabariik ning ühisomanikule H K. Hageja palub peatada osaliselt kohtutäitur Kairi Laiõun poolt tehtav täitetoiming ehk 17.12.2009.a. jaotuskava alusel väljamaksete tegemine osas, millega tehakse väljamakse O K ühisomandi osas Eesti Vabariigile ning ülejäänud osas ühisomanik H K kuni hageja poolt esitatud hagi lahendamiseni, muuta osaliselt kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt 17.12.2009.a koostatud jaotuskava ning suurendada AS Eesti Krediidipank nõuet 7 276krooni ja 80 sendi võrra ning mõista välja täitekulud AS Eesti Krediidipank kasuks summas 15 000 krooni või kohustada kohtutäitur Kairi Laiõuna kinnitada uus jaotuskava võttes arvesse täitemenetluse seadustikust tulenevat AS Eesti Krediidipank õigust täpsustada oma nõudeid, mõista kohtutäitur Kairi Laiõun'alt AS Eesti Krediidipank kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv summas 450 krooni ja riigilõiv 4000 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning taotleb tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Kohtu 05.01.2010.a. määrusega on hageja hagi tagamise taotlus rahuldatud. II. Asja kohtulik menetlus ja kostjate kostjate kirjalik vastus. Kohus 12.01.2010.a. määrusega võttis AS Eesti Krediidipank hagiavalduse hagis kohtutäitur Kairi Laiõun`a ja Eesti Vabariigi Maksu-ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu vastu jaotuskava osaliseks muutmiseks menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostja Eesti Vabariik MaksuMaksu- ja Tolliameti Ida MaksuMaksu- ja Tollikeskuse kaudu kohtule 28.01.2010.a. saabunud kirjalikus seisukohas selgitab, et kuni 31.12.2009.a. kehtinud TMS § 105 kohaselt kohtutäitur jaotab asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. Alates 01.01.2010.a. kehtima hakanud TMS § 105 lg. 5 sätestatud (asjade müügist saadud tulemi jaotamine) regulatsioon täpsustab täituri kohustusi raha ülekandmisel kinnisasja ostmise rahastamisel krediidiasutuste poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks. Maksuhaldur võlausaldajana nõustub Eesti Krediidipanga AS arvamusega, et enne enampakkumise tulemi laekumist, oli täituri koostatud jaotuskava ennatlik. Maksuhaldur on seisukohal, et pandipidaja täiendav nõue viiviste ning kinnistu müügiprotsessi kulutuste osas on põhjendatud ning tulenevalt TMS § 109 sätestatust on hageja täitemenetluses jaotuskava täpsustamise nõue õigustatud. Juhul, kui tõendamist leiab, et kinnistu müük õnnestus maaklertegevuse tõttu ning AS Eesti Krediidipank nõue summas 15 000 krooni maaklertasule on põhjendatud, on maksuhaldur seisukohal, et nimetatud summa võrra peab vähenema käesoleva menetlusega seotud kohtutäiturile väljamaksmisele kuuluv täitekulu. Ebaõiglane oleks olukord, kus võlausaldajad peaksid kandma menetlusega seotud topeltkulusid. Eeltoodust tulenevalt maksuhaldur võlausaldajana leiab, et hageja jaotuskava täpsustamise nõue on põhjendatud. Maksuhaldur on nõus kirjaliku menetlusega ning leiab, et menetluskulude jaotamise pädevus on kohtul. Kostja kohtutäitur kohtutäitur Kairi Laiõun kohtule 11.02.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ja selgitab, et võlgnik O K suhtes on algatatud täitemenetlus 140/2009/1058 Rakvere notari Irma Rahnu 28.02.2002.a. notariaalse dokumendi nr.6588 ja sissenõudja Eesti Krediidipank AS avalduse alusel, millega taotletakse sundtäitmist võlgnikule kuuluva Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna registriosa 1112931 koormava esimesele järjekohale seatud hüpoteegi arvelt. Täitmisavalduses on sissenõudja toonud nõude summana 144 920 krooni ja 31 senti. Menetluses osalesid teise järjekoha

hüpoteegipidajana H I, sissenõudja Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti Ida Maksukeskuse kaudu. Nõuete sundtäitmiseks on Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 1112931 arestitud täiteasjas 140/2009/1058, so. esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõudes. Kinnistu on sundenampakkumise teel müüdud hinnaga 750 000 krooni. Kinnisasja enampakkumise tulem on jaotatud vastavalt hageja poolt esitatud jaotuskavale. TMS § 23 lg. 1 järgi viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Menetluse algatamise aluseks olevas avalduses on hageja toonud nõudena summa 144 920 krooni ja 31 senti, avaldamata täiendavate viiviste arvestamist täitemenetluse jooksul. Enampakkumisest on hagejat teavitatud 25.11.2009.a. Seega on hagejal olnud piisav võimalus avaldada oma nõude suurenemist. TMS § 95 kohaselt on enampakkumise tulem parimale hinnapakkumisele vastav rahasumma ning tulem selgub enampakkumise lõppemisel parima pakkumise väljakuulutamisega. Sissenõudja nagu täiturgi ei tea ega saagi ette teada raha laekumise tegelikku kuupäeva (TMS § 93 sätestatud ajavahemikuna kuni 15 päeva), vaid saab esitada oma avaldused sissenõutavaks muutunud summade kohta enampakkumise päevaks. Kostja möönab, et TMS § 56 lg . 2 alusel on sissenõudjal õigus oma nõude rahuldamiseks ka viiviste osas, arvestades asjaoluga, et hüpoteegiga on tagatud AÕS § 346 lg. 1 alusel kõrvalnõuded kinnistusraamatusse kantud ulatuses vaatamata asjaolule, et hageja ei ole täimisavalduses viivise arvestamist taotlenud. Seega kostja nõustub hageja nõudega täiendavate viiviste summas 7 276 krooni ja 80 senti lisamisega esimese järjekoha nõudele. Samas TMS § 174 lg. 2 tulenevalt vähendada ei saa mitte täitekulu, vaid sellevõrra väheneb hüpoteegiga tagamata nõuetele kantav summa. Täitekuluks TMS § 37 lg. 1 p. 5 alusel saab lugeda enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Hageja poolt palgatud maakleril puudub igasugune seos enampakkumise korraldamise ning korraldamisega seotud kulutustega ning maakleri palkamine oli hageja valik. Kostja palub kohtul jätta hagi täitekulu summas 15 000 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata kui enampakkumisega mitteseotud kulu. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, menetluskulud palub kostja jätta poolte enda kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega, peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga, kui hageja loobub täiendavate täitekulude nõudest summas 15 000 krooni. Kohus saatis kostjate kirjalikud vastused hagejale arvamuse esitamiseks. Hageja kohtule saabunud arvamustes ei pea võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Hageja jääb hagi juurde, on nõus kostja Maksu- ja Tolliameti seisukohaga arvestada kohtutäiturile tasu 15 000 krooni võrra vähem, mis tuleks arvestada täitekuluna hagejale. Kohus 19.03.2010.a. määras läbi vaadata asi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohut kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Menetlusosalised kohtu antud tähtajas midagi ei esitanud. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastused, arvamused ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel asjaoludel.

2.TMS § 37 sätestab täitekulud, milleks lg. 1 kohaselt on kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas: 1) isiku- ja varaandmete kindlakstegemiseks tehtud päringute tasud ja lõivud; 2) täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulud; 3) arestitud vara veo, ladustamise ja valve kulud ning muud vara hoidmisega seotud kulud; 4) ruumide või muude esemete avamise, sulgemise, teisaldamise, lammutamise ja koristamise kulud; 5) täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud; 6) võlgniku sundtoomise kulud; 7) enampakkumise korraldamise kulud, sealhulgas ostuhinna tasumisega kaasnevad kulud. Hageja taotletav 15 000 krooni ei ole põhjendatav ühegi viidatud sättes märgitud kuluna. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et tema oleks enampakkumist korraldanud. Hageja väide, et maakleri tegevuse tagajärjel müüdi kinnistu suurema summaga kui seda nõudis hageja või seda suutnuks kohtutäitur, on oletuslikku laadi ja tõendamata ega ole millegagi võrreldavalt hinnatav. Kas kohtutäitur maakleri tegevusest teadis, pole selge. Samas, kui kohtutäitur teadiski maakleri tegevusest, pole see oluline, kuivõrd kumbki täitis tõenäoliselt oma tööülesandeid iseseisvalt. Õige on kohtutäituri seisukoht, et oli hageja valida, kas ta palkab maakleri või mitte. Seega tuleb jätta hagi maakleritasu 15 000 krooni lisamise osas rahuldamata. TMS § 109 lg. 4 kohaselt kohus võib hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Kohtu arvates jaotuskava vastab seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu selle tühistamiseks ja kohtutäituri kohustamiseks koostada uus jaotuskava ei ole alust. Tulenevalt kostjate nõustumisest hageja nõude suurendamise kohta on võimalik jaotuskava muuta, suurendades hageja nõuet tema poolt nõutava viivisesummaga ja sellega hagi rahuldada osaliselt. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 4 000 krooni. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis on mõistlik jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas TMS § 109 sätteid ning juhindus TsMS § 163, § 178, § 230, § 440- § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.