Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

täiendavat kontrollimist. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna Osaühingul A (likvideerimisel) on olemas vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb Osaühingu A (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus Osaühingu A (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 620 krooni, kokku 18 620 krooni ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 050 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud, küll aga leidis võlgnik, et laenulepingu sõlmimine ei ole äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Osaühingu A (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Ingrid Proosi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, ettevõtte majandustegevus on lõppenud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1 205 427 krooni väärtuses ning kohustusi vähemalt 3 015 617 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aeg vajavad täiendavat kontrollimist. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et Osaühingu A (likvideerimisel) pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutine haldur palub kohustada võlgniku endist juhatuse liiget vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. Kohus leiab, et kuna Osaühingu A (likvideerimisel) vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning juhatuse tegevuse kohta. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et Osaühingu A maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga, kuna võlgnik on sõlminud lähikondsega laenulepingu, mille kohaselt osaühingu vara oluliselt suures ulatuses välja laenanud olukorras, kus selle tagasisaamine on ilmselgelt kaheldav kui mitte võimatu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1, 3 on vannet kohustatud andma likvideerija KM(isikukood XXX) ja endine juhatuse liige TT(isikukood XXX). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes. Kohus leiab, et võlgniku likvideerija KM ja endine juhatuse liige TT on kohustatud hiljemalt 14.12.2010 haldurile üle andma tema valduses olevad Osaühingu A vara ning raamatupidamisdokumendid. PankrS § 19 lg 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. PankrS § 19 lg 3 järgi kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85). PankrS § 90 järgi kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel KM ja TT trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 620 krooni, kokku 18 620 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur büroole hüvitada 1 050 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 18 620 krooni ja kulutuste hüvitis 1 050 krooni välja mõista võlgnikult, Osaühingult A (likvideerimisel).

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.