Tsiviilasja number
2-09-55036
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
Scandinavian Tours OÜ hagi Aja Element Grupp OÜ vastu 30 680 krooni tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks 3.12.2010, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Scandinavian Tours OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
35 726,32 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Scandinavian Tours OÜ (registrikood 10658344), esindaja Marko Jaani Kostja Aja Element Grupp OÜ (registrikood 11196555), seaduslik esindaja Annika Mängli, lepinguline esindaja Kristjan Aava
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 3.06.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Scandinavian Tours OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 2008 aasta detsembris lepingu hageja poolt tellitud internetikeskkonna ja kujunduse loomiseks, mille kohaselt oli kostja kohustatud looma kujunduslikult atraktiivse ja kasutajasõbraliku veebilehe vastavalt kokkuleppes kehtestatud tingimustele. Märtsi lõpus asus kostja seaduslik esindaja tööle uue tööandja juures ning pärast seda ta enam kokkulepitud töid ei teostanud. Peale korduvaid meeldetuletusi ja hoiatusi hakkas kostja uuesti töid tegema, kuid üleantud töödes esinesid olulised puudused. Kuivõrd kostja ei olnud ligikaudu 4 kuud kokkulepitud töid teostanud, olid kõik andmed vananenud ning üleantud töö oli puuduste tõttu tervikuna kasutu. Kostja on jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused – ei ole üle andnud kokkulepitud töid ega kõrvaldanud puuduseid, kuigi hageja on tööde eest kostjale tasunud vastavalt esitatud arvetele 30 680 krooni. Hageja on pöördunud korduvalt puuduste kõrvaldamiseks kostja poole ning esitas lõpuks kostjale e-kirja, milles loobus tellitud internetikeskkonna tellimusest ning palus tagastada 30 680 krooni. Kostja on hagejale e-kirjaga teatanud, et keeldub vabatahtlikult oma kohustust täitmast. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 30 680 krooni ja tekitatud kahju (kohtumenetluseelsete õigusteenuste kulud) 2199,84 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi 1133,44 krooni ja intressi seadusest tulenevas määras põhivõlgnevuselt alates 14.10.2009 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku lepingut. Seetõttu on oma sisult eksitav ja väär väide, nagu poleks kostja lepingu tingimusi täitnud. Oli olemas suusõnaline kokkulepe, et tehakse vastavalt tellija soovidele, võimalusi arvestades veebileht, mille maksumuseks võiks olla umbes 30 000 krooni. Mida ja kuidas täpselt teha, pidi selguma pooltevaheliste vestluste käigus sõltuvalt tellija soovidest ja teostaja võimalustest. Hageja on tõepoolest tasunud tehtud tööde eest vastavalt tööde valmimisele, olles aktsepteerinud teostatud tööde kvaliteeti. Teostamata tööde eest ettemaksu arveid kostja hagejale esitanud ei ole ja mingit raha muu kui reaalselt juba tehtud tööde eest kostja hagejalt saanud ei ole. Sisuliselt taotles hageja lepingu erakorralist lõpetamist VÕS § 116 mõistes. Nimetatud sätte kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on oma kohustust oluliselt rikkunud. Taganemine on lubamatu, kui taganemiseks õigustatud lepingupool ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul, tulenevalt VÕS §-st 118. Sama paragrahv annab ka otseviite täiendava tähtaja andmiseks tulenevalt VÕS §-st 114. Kostja teostatud tööd valmisid aprillis 2009 ning hageja esitas teate lepingu erakorralisest taganemisest alles 01.09.2009, mis on viis kuud pärast hagejale teostatud tööde valmimist. Samuti ei saa pidada kohaseks hageja poolt esitatud teadet lepingu erakorralise lõpetamise kohta 14.09.2009, kuivõrd hageja ei ole formuleerinud puuduste kõrvaldamist, vaid on esitanud nõude raha tagastamiseks. Hageja ei ole tõendatud, et tegemist on olulise lepingurikkumisega. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei vaielnud lepingu sõlmimise faktis, vaid kokkuleppe sisus. Kohus järeldas, et pooled leppisid kokku töövõtulepingus VÕS § 635 lg 1 mõttes. Kohtule esitatud arvetest nähtub, milliseid töid kostja pidi tegema, kuid ei nähtu nende tööde kvaliteet ega ka üleandmise tähtaeg. Hageja on küll esitanud e-kirja selle kohta, kus ta esitab kostjale lepingust taganemise avalduse ja nõude lepingu järgi saadu tagastada. Kirja sisust nähtub, et kostja poolt teostatud internetikeskkonna kujundus ei vasta hageja ootustele,
2(4)
kuid millised on konkreetsed puudused, välja toodud ei ole. Hageja on olnud oma seisukohtades vastuoluline. Hagiavalduses märkis hageja, et töid ei ole üldse üle antud ja samas ka seda, et üleantud tööl on olulised puudused ja hageja on nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kumbagi väidet ei ole hageja tõendanud. VÕS § 642 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele ja VÕS § 643 järgi on hagejal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus. VÕS § 644 lg 1 ja 2 järgi peab töö mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustega tehtud töö puhul tuleb esmalt anda töövõtjale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt VÕS §-le 646 lg 1 ja üksnes olulise lepingurikkumise puhul võib VÕS § 647 lg 3 järgi kasutada õiguskaitsevahendeid ilma täiendava tähtaja andmiseta. Hageja on selgelt väljendanud, et on lepingust taganemist kasutanud õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise tõttu, mitte lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 järgi. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi on võimalik lepingu rikkumisel sellest taganeda, kuid täidetud peavad olema vajalikud eeldused. VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole lepingust taganemine ilma täiendava tähtaja andmiseta lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täiendava tähtaja. Kuna hageja on kasutanud ebakohast õiguskaitsevahendit, ei olnud tema nõue põhjendatud. Juhul, kui ka hagejal oleks alus lepingust taganemiseks ja see oleks tehtud vastavalt seadusele, ei ole töövõtulepingust taganemisel võimalik nõuda kogu tasutud raha tagastamist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, järgimata TsMS §-s 392 sätestatut, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus ei ole otsust tehes järginud ka TsMS §-s 438 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatut. Maakohus ei ole tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, mida kostja pidi lepingu alusel tegema, mis kvaliteedis, mis puudused esinesid töös, kas töö ja millises ulatuses ning kvaliteedis on hagejale üle antud ja kui palju pidi kostja selle eest tasu saama ega ka seda, mida kostja lepingu alusel tegelikult tegi ja mille eest on hageja kostjale tasunud. See ei võimalda hinnata haginõude rahuldamata jätmise õiguslikku põhjendatust. Seetõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata ja tuleb tühistada. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kõik menetluskulud palub jätta hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 3.06.2010 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel ja otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme, nagu seda märgitakse apellatsioonkaebuses.
3(4)
TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ja lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt pidanuks maakohus hagejale selgitama, milliseid asjaolusid ta oleks pidanud hagiavalduses esile tooma. Hageja ei ole hagiavalduses pidanud vajalikuks esile tuua neid asjaolusid, millest nähtuksid täpsemalt kostja kohustused lepingu täitmisel, milline pidanuks olema selle kvaliteet ja millised puudusid esinesid tehtud töös. Samuti kohustab TsMS § 230 lg 1 tõendama hagejat neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Menetlus oli viidud läbi lihtmenetlusena TsMS § 405 alusel. Seega ei ole põhjendatud kaebuses viited TsMS §-dele 348 lg 1, 351 ja 392 sätestatud nõuete rikkumisele, kuna need sätted reguleerivad hagimenetluse üldist korda. Maakohus on otsust tehes andnud hinnangu kõigile poolte poolt esitatud asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele. Maakohus leidis õigesti, et VÕS § 642 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele ja VÕS § 643 järgi on hagejal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus. VÕS § 644 lg 1 ja 2 järgi peab töö mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustega tehtud töö puhul tuleb esmalt anda töövõtjale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt VÕS §-le 646 lg 1 ja üksnes olulise lepingu rikkumise puhul võib VÕS § 647 lg 3 järgi kasutada õiguskaitsevahendeid ilma täiendava tähtaja andmiseta. Hageja 3.09.2009 elektronkiri, milles hageja teatab kostjale, et tehtud töö ei vasta tema ootustele ja palub koheselt tagastada töö eest tasutud 26 000 krooni, millele lisandub käibemaks, ei vasta eelpool nimetatud nõuetele (t.l.11). See ei ole esitatud mõistliku aja jooksul ega sisalda puuduste kirjeldust kokkulepitud kvaliteedi osas. Samuti ei ole antud kostjale täiendavat tähtaega nende võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.