Tsiviilasi nr.2-09-55036
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-55036
Tsiviilasi
STOÜ hagi AEGOÜ vastu 30 680 krooni tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja STOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja esindaja Marko J (Bene Est Law Office OÜ ) Kostja AEGOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja AM(kontaktaadress XXX) Kostja lepinguline esindaja Kristjan A (OÜ BLV Büroo )
esindajad
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohus lubab edasikaebamist. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Harju maakohtu menetluses on STOÜ hagi AEGOÜ vastu 30 680 krooni tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2008 aasta detsembris leping hageja poolt tellitud interneti keskkonna ja kujunduse loomiseks, mille kohaselt oli kostja kohustatud looma kujunduslikult atraktiivse ja kasutajasõbraliku veebilehe vastavalt kokkuleppes kehtestatud tingimustele. Märtsi lõpus asus kostja seaduslik esindaja tööle uue tööandja juures ning peale seda ta enam kokkulepitud töid ei teostanud. Peale korduvaid meeldetuletusi ja hoiatusi hakkas kostja uuesti töid tegema, kuid üleantud töödes esinesid olulised puudused. Kuivõrd kostja ei olnud ligikaudu 4 kuud kokkulepitud töid teostanud, on kõik andmed vananenud ning üleantud töö on puuduste tõttu tervikuna kasutu. Kostja on jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustused – ei ole üle andnud kokkulepitud töid ega kõrvaldanud puuduseid, kuigi hageja on tööde eest kostjale tasunud vastavalt esitatud arvetele 30 680 krooni. Hageja on pöördunud korduvalt puuduste kõrvaldamiseks kostja poole ning esitas lõpuks kostjale e-kirja, milles loobus tellitud interneti keskkonna tellimusest ning palus tagastada 30 680 krooni. Kostja on hagejale e-kirjaga teatanud, et keeldub vabatahtlikult oma kohustust täitmast. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 30 680 krooni ja tekitatud kahju (kohtumenetluseelsete õigusteenuste kulud) summas 2 199.84 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 1 133.44 krooni ja intress seadusest tulenevas määras põhivõlgnevuselt alates 14. oktoobrist 2009 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma vastuses kohtule hagi ei tunnistanud. Poolte vahel ei ole sõlmitud ühtegi kirjalikku lepingut, samuti ei ole lepingut sõlmitud AM. Kuivõrd lepingut kui niisugust ei ole, on oma sisult eksitav ja väär väide nagu poleks kostja lepingu tingimusi täitnud. Oli olemas suusõnaline kokkulepe, et tehakse vastavalt tellija soovidele, võimalusi arvestades veebileht, mille maksumuseks võiks olla umbes 30 000 krooni, sest tellija ei soovinud seda osta vähemalt 130 000 krooni eest kujundusfirmadelt. Mida ja kuidas täpselt teha, pidi selguma pooltevaheliste vestluste käigus sõltuvalt tellija soovidest ja teostaja võimalustest. Hageja on tõepoolest tasunud tehtud tööde eest, vastavalt tööde valmimisele, olles aktsepteerinud teostatud tööde kvaliteeti. Teostamata tööde eest ettemaksu arveid kostja hagejale esitanud ei ole ja mingit raha muu kui reaalselt juba tehtud tööde eest kostja hagejalt saanud ei ole. 18.03.2010 esitas kostja hagile täpsustatud vastuse, mille kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses, sest hagiavaldus on õigusliku aluseta ja põhjendamata. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded on ebaselged, mistõttu ei ole võimalik hagi rahuldada. Hageja poolt esitatud pretensioonid on motiveerimata, ükski hageja poolt esitatud tõenditest ei tõenda objektiivselt, nagu oleks kostja hagejale teostanud töö ebakvaliteetselt. Kostja on hageja poolt tellitud tööd valmis teinud ja hagejale üle andnud. Samuti on hageja teostatud tööde eest esitatud arved tasunud. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud töö kvaliteeditingimustele. Lisaks on hageja nimetatud tööd vastu võtnud. VÕS § 76 lg4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele, kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele - töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Hageja ei ole esitanud kohtule objektiivseid tõendeid lepingu rikkumise kohta, ega tõendanud asjaolu, et kostja poolt valmistatud tööd oleks kasutuskõlbmatud või põhistanud oma nõuet lepingu erakorralise lõpetamise kohta. Hageja taotleb sisuliselt lepingu erakorralist lõpetamist VÕS § 116 mõistes. Nimetatud sätte kohaselt võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on oma kohustust oluliselt rikkunud. Taganemine on lubamatu, kui taganemiseks õigustatud lepingupool ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul, tulenevalt VÕS § 118. Sama paragrahv annab ka otseviite täiendava tähtaja andmiseks tulenevalt VÕS § 114. Kostja teostatud tööd valmisid aprillis 2009 ning hageja esitas teate lepingu erakorralisest taganemisest alles 1.09.2009, mis on viis kuud peale hagejale teostatud tööde valmimist. Samuti ei saa pidada kohaseks hageja poolt esitatud teadet lepingu erakorralise lõpetamise kohta 14.09.2009, kuivõrd hageja ei ole formuleerinud puuduste kõrvaldamist, vaid on esitanud nõude raha tagastamiseks. Arvete alusel tasutud raha tagastamist hagejale
ei saa käsitleda puuduste kõrvaldamisena. Hageja soov lepingust erakorraliselt taganeda on õiguslikult põhjendamata ning hea usu põhimõtetega vastuolus, kuivõrd ei ole selge, milliseid tingimusi kostja oma tegevuse või tegevusetusega on lepingus rikkunud ning lepingu rikkumise ulatus ei ole tõendatud. Samuti jääb tõendamatuks asjaolu, kas lepingurikkumine leidis aset mõne kohustuse või kogu lepingu suhtes, sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis oleks taganemise eelduseks tulenevalt VÕS § 116 lg 1. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus arutas asja lihtmenetluse kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Hageja on esitanud kostja vastu hagi tuginedes asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud leping, kostja ei ole, vaatamata hageja korduvatele puuduste kõrvaldamise nõuetele, lepingut täitnud ning hageja on lepingu üles öelnud. Hageja nõuab nii lepingu järgi saadud kui ka lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada, kas poolte vahel on sõlmitud leping, millise lepinguga tegemist on, kas leping on täidetud ja kas hageja kasutatud õiguskaitsevahendid on kohased. Kohtule esitatud kostja 4.12.2008 e-kirjast ja 04.02.2008 arvest nr 90008, 08.04.2008 arvest nr 90010ja 20.04.2008 arvest nr 90014 nähtub, et hageja ja kostja on kokku leppinud kodulehe kujundamises. Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise faktis vaid kokkuleppe sisus. Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid kokku töövõtulepingus VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja on esitanud väite, et töö ei olnud teostatud vastavalt kokkulepitule nii kvaliteedi kui tähtaegade osas, seega on hageja tõendamiskoormuseks tuua välja lepingus kokku lepitud töö kvaliteedi tingimused ja tööde üleandmise tähtajad. Kohtule esitatud arvetest nähtub, milliseid töid kostja pidi tegema, kuid ei nähtu nende tööde kvaliteet ega ka üle andmise tähtaeg. Hageja on küll esitanud e-kirja selle kohta, kus ta esitab kostjale lepingut taganemise avalduse ja nõude lepingu järgi saadu tagastada. Kirja sisust nähtub, et kostja poolt teostatud internetikeskkonna kujundus ei vasta hageja ootustele, kuid millised on konkreetsed puudused, välja toodud ei ole. Kohus järeldab sellest, et tööd on hagejale üle antud. Seega ei ole õige hageja hagiavalduses esitatud väide selle kohta, et töid ei ole üle antud. Hageja on oma seisukohtades vastuoluline. Hagiavalduse märgib hageja nii seda, et töid ei ole üldse üle antud kui ka seda, et üle antud tööl on olulised puudused ja hageja on nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kumbagi väidet ei ole hageja tõendanud. VÕS § 642 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud tingimustele ja VÕS § 643 järgi on hagejal töö viivitamatu ülevaatamise kohustus. VÕS § 644 lg 1 ja 2 järgi peab töö mittevastavusest teatama mõistliku aja jooksul ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustega tehtud töö puhul tuleb esmalt anda töövõtjale võimalus puuduste kõrvaldamiseks vastavalt VÕS § 646 lg 1 ja üksnes olulise lepingu rikkumise puhul võib VÕS § 647 lg 3 järgi kasutada õiguskaitsevahendeid ilma täiendava tähtaja andmiseta. Hageja on selgelt väljendanud, et on lepingust taganemist kasutanud õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise tõttu mitte lepingu üles öelnud VÕS § 655 lg 1 järgi. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi on võimalik lepingu rikkumisel sellest taganeda, mille eelduseks on VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole lepingust taganemine ilma täiendava tähtaja andmiseta lubatud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täiendava tähtaja.
Kohus asub seisukohale, et hageja on kasutanud ebakohast õiguskaitsevahendit ning seetõttu ei ole tema nõue põhjendatud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui hagejal oleks alus lepingust taganemiseks ja see oleks tehtud vastavalt seadusele, ei ole töövõtulepingust taganemisel võimalik nõuda kogu tasutud raha tagastamist. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.