Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hageja on 16.01.1998 asutatud äriühing, mille tegevusalaks on alates registreerimisest olnud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hageja 2008 majandusaasta bilansimaht oli 1 812 341 krooni ning kahjum 698 296 krooni, 2007 majandusaasta bilansimaht oli 2 510 637 krooni ja kasum 268 455 krooni. 06.09.1999 on hagejale klassis 36 (finantsanalüüsid; finantskonsultatsioonid; finantskorraldus, finantsteenused ja muu taoline) registreeritud kaubamärk „I” (registreeringu number XXX) ning 13.10.1999 klassis 35 (omahinnaanalüüsid; spetsialisti ärialased konsultatsioonid; majandusprognoosid; äritegevuse juhtimise ja korraldamise konsultatsioonid; äritegevuse juhtimise nõustamine ja muu taoline) kaubamärk „I” (registreeringu number XXX). Mõlema kaubamärgi registreering on kehtiv ning lõpeb vastavalt 06.09.2019 ning 13.10. 2019. Kostja tegevusalaks on infotehnoloogiliste lahenduste ja projektide algatamine, pakkumine ja elluviimine ning infotehnoloogiaalased konsultatsioonid. Kostja 2007 - 2008 majandusaasta aruande kohaselt äriühingul 2007 – 2008 tegevust ei olnud, äriühing otsib 2008 – 2009 tegevusi ning soovib jätkata tegevust. Sama on kinnitatud kostja 2008 – 2009 majandusaasta aruandes. Äriregistri infosüsteemi andmetel on 01.07.2006 – 30.06.2007 majandusaasta põhitegevusalaks olnud programmeerimine, käibeks 32 818 krooni ning kahjum summas 30 018 krooni. Kostja nimi on asutamisest 19.04.2000 - 06.07.2000. olnud OÜ E , alates 07.07.2000 on ärinimi muudetud OÜ-ks I . Tippdomeeni „ ” haldaja oli hagi esitamise ajal Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk, kelle andmetel on kostjale registreeritud teise taseme alamdomeen „i ”. Hageja peab kõnealuse teise taseme domeeni registreerimist kostjale hageja kui käsitletud kaubamärkide omaniku ainuõiguste rikkumiseks, ning nõuab vastava tegevuse lõpetamist, mis seisneb teise taseme alamdomeenist „i ” loobumises ja selle hagejale loovutamises. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 on leitud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonilt kaubamärgiga, kuna hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selle põhjal on Riigikohtu tsiviilkolleegium samas lahendis leidnud, et domeeninimel on varaline väärtus ning see võib põhimõtteliselt olla intellektuaalse omandi objektiks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates tuleneb kaubamärgiseadusest registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg 1 järgi ja tegemist on kaubamärgiomaniku ainuõigusega. Seega on Riigikohtu seisukohtadest nähtuvalt kaubamärgi omanikul õigus nõuda oma kaubamärgi kaitset ka seoses domeeninimedega. KaMS § 14 lg 1 p 3 kohaldamise seisukohalt on domeeninimi „i ” vaieldamatult sarnane hageja kaubamärkidega „I”. Seejuures vajab rõhutamist, et kuivõrd domeeni „i ” näol on tegemist domeeni „ ” teise taseme alamdomeeniga, siis sisuliselt ongi teise taseme alamdomeeni nimeks „i”, millele lisandub esimese astme domeeni lõpp „ ”. Sarnasus domeeninime ning hageja kaubamärkide vahel on seetõttu veelgi suurem. Kostja ei tegutse küll samal tegevusalal nagu hageja ning kostja poolt osutatavad teenused on seetõttu hageja poolt osutatavatest erinevad, kuid KaMS § 14 lg 1 p 3 sätestatust tulenevalt on kaubamärgi omaniku õiguste rikkumine võimalik ka sellisel juhul. Hageja on veendumusel, et täidetud on KaMS § 14 lg 1 p 3 sätestatud viimane tingimus kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumiseks, mille kohaselt doomeninimega „i ” võib kostja ebaausalt ära kasutada või kahjustada hageja kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Kostja ei ole reaalselt tegelev äriühing – majandustegevus on äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt juba mitmel aastal puudunud. Hageja seevastu on reaalse majandustegevusega äriühing, mis nähtub ka majandusaasta aruannetest. Käesoleval ajal ja ka mitmel eelneval aastal puudub kostjale registreeritud domeenil „i ” ka kodulehekülg, mis kinnitab ühest küljest täiendavalt kostja majandustegevuse puudumist, teisalt aga ka seda, et kostjal puudub reaalne huvi domeeni kasutamiseks. Kostja ärinimi ega ka domeen „i ” ei vasta kostja tegevusalale ning toimunud majandustegevusele, mis seisneb tarkvara loomises ja infotehnoloogia alaste teenuste ja

konsultatsioonide osutamises, ning on kostja poolt osutatud või osutatavate võimalike teenuste osas eksitavad. Hageja ärinimi ning ka tema registreeritud kaubamärgid on hageja majandustegevuse ning tegevusalaga igakülgselt kooskõlas. Kostjal puudub huvi domeeni loovutamiseks hagejale sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta, kuivõrd tema sõnul ei vastavat domeeni loovutamise eest makstav võimalik tasu domeeni väärtusele. Kostjal puudub reaalne vajadus domeeni kasutamiseks oma majandustegevuses, mistõttu õigusrikkumise lõpetamisest keeldumine on täiendavalt põhjendamatu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et domeeninime kasutamiseks KaMS § 14 lg 1 p 3 tähenduses, ja kaubamärgi omaniku poolt sellest tuleneva nõude esitamiseks õiguste rikkumise lõpetamiseks, piisab üldjuhul domeeninime registreerimisest teise isiku poolt ning vajalik ei ole selle tegelikkuses kasutamine. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohaselt on juba kaubamärgile sarnases domeeninime registreerimine isiku poolt, kes ei ole kaubamärgiomanik, kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikutud, kuna takistatud on kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada – s.o. ise vastava domeeni enda nimele registreerimist taotleda ja domeeni oma majandustegevuses kasutada. Seega ei vabanda Kostja poolset hageja õiguste rikkumist asjaolu, et kostja käesoleval ajal domeeni „i ” ei kasuta – sellest hoolimata on tegemist hageja õiguste rikkumisega. Hageja palub tuvastada kostja kohustus anda nõusolek domeeninime „i ” hagejale üleandmiseks ja lugeda kohtuotsusega tuvastatuks kostja kohustus domeeninime „i “ üleandmiseks hagejale Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu 29.06.2010 domeenireeglite punkti 5.3.6.3. kohase nõusoleku andmiseks domeeninimest „i “ hageja kasuks loobumise kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt hageja kasuks välja. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja alustas tegevust aastal 2000 luues infotehnoloogilise portaalilahenduse ieesti väikeiitele ning investeerimishuvilisele avalikkusele. Uudne tehnoloogiline lahendus oli aastatel 2000-2004 eesti internetikasutajate seas populaarne ning kogus tööpäeviti 2000-5000 külastust päevas. Alates 2005 aastast ei ole teenus avalikkusele kättesaadav, kuna konkureerivad iportaalid saavutasid samaväärse taseme. Sellest ajast toimub itehnoloogilise teenuse ümberdefineerimine, mis on veninud segase olukorra tõttu maailma finantsturgudel. Ion Eesti avalikkusele tuntud kui interneti portaaliteenus ning kostja kui selle teenuse haldaja. Iportaal ega selle haldaja ei ole siiani kahjustanud, ei kahjusta täna, ega plaani tulevikus kuidagi kahjustada hageja kaubamärki. Kostja ärinimi Ivastab vaidlusalusele domeeninimele täielikult, ehk kõikide tähemärkide ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastustega, poolte poolt menetluse käigus esitatud avaldustega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on 16.01.1998 asutatud äriühing, mille tegevusalaks on alates registreerimisest olnud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse (t.lk 8); 2) hageja 2008 majandusaasta bilansimaht oli 1 812 341 krooni ning kahjum 698 296 krooni, 2007 majandusaasta bilansimaht oli 2 510 637 krooni ja kasum 268 455 krooni (t.lk 9-40); 3) 06.09.1999 on hagejale klassis 36 (finantsanalüüsid; finantskonsultatsioonid; finantskorraldus, finantsteenused ja muu taoline) registreeritud kaubamärk „I” (registreeringu number XXX) (t.lk 41) ning 13.10.1999 klassis 35 (omahinnaanalüüsid; spetsialisti ärialased konsultatsioonid; majandusprognoosid; äritegevuse juhtimise ja korraldamise konsultatsioonid; äritegevuse juhtimise nõustamine ja muu taoline) kaubamärk „I” (registreeringu number XXX) (t.lk 42); 4) kostja tegevusalaks on infotehnoloogiliste lahenduste ja projektide algatamine, pakkumine ja elluviimine ning infotehnoloogiaalased konsultatsioonid (t.lk 43); 5) 2007 - 2008 majandusaasta aruande kohaselt

kostja äriühingul 2007 – 2009 tegevust ei olnud (t.lk 44-68); 6) äriregistri infosüsteemi andmetel on 01.07.2006 – 30.06.2007 majandusaasta põhitegevusalaks olnud programmeerimine, käibeks 32 818 krooni ning kahjum summas 30 018 krooni (t.lk 43); 7) kostja nimi oli 19.04.2000 06.07.2000 OÜ E , alates 07.07.2000 muudeti ärinimi OÜ-ks I(t. lk 43); 8) tippdomeeni „ ” haldaja Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk andmetel on kostjale registreeritud teise taseme alamdomeen „i ” (t.lk 69). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt hageja kaubamärgi kasutamine kostjale kuuluvas domeeninimes on lubatud ning kas kostjal on kohustus anda nõusolek tema nimele registreeritud domeeninime „i “ hagejale üleandmiseks. Hageja nõude aluseks on eelkõige KaMS § 57 lg 1 p 1, mille kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu õigusrikkumise lõpetamiseks. Vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline tuvastada, kas kostja tegevus langeb kaubamärgiomaniku absoluutse õiguse seadusega sätestatud piirangute alla, seega kas hagejal on kohustus taluda tema nimele registreeritud kaubamärkide kasutamist tulenevalt kaubamärgiseaduse (KaMS) § 16. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Domeeninimel on varaline väärtus ning see võib olla intellektuaalse omandi objektiks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-4-06, p 49). Kohus leiab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada eelkõige KaMS § 14 sätete alusel, mis reguleerib kaubamärgi ainuõiguse sisu. KaMS § 14 lg 1 p 2 järgi on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohus leiab, et KaMS § 14 lg 1 sätestatud terminit äritegevus, tuleb tõlgendada laiendavalt. KaMS § 14 lg 2 loetletud tegevusi tuleb pidada äritegevuseks, kuid seadus sätestab loetelu avatuna. Äritegevuseks võib pidada muu hulgas ka kaubamärgi kasutamist domeeninimena või domeeninime osana internetis. KaMS § 14 lg 1 p 2 või 3 tähenduses piisab hageja nõude rahuldamiseks üldjuhul domeeninime registreerimisest, vajalik ei ole selle tegelikkuses kasutamine, kuna juba registreerimisega on takistatud kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Selleks, et välja selgitada, kas kostja domeenini rikub hageja ainuõigusi või mitte tuleb seda analüüsida sarnaselt kaubamärgile. Kostja poolt registreeritud domeeninimi sisaldab sõna „i“, mis on äravahetamiseni sarnane hageja poolt registreeritud kaubamärgiga „I“. Kohus leiab, et hageja kaubamärk ja kostja domeeninimi on äravahetamiseni sarnased ning on tõenäoline kostja domeeni ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Hageja on äriühing, mille tegevusalaks on alates registreerimisest olnud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Kostja alustas tegevust aastal 2000 luues infotehnoloogilise portaalilahenduse ieesti väikeiitele ning investeerimishuvilisele avalikkusele. Seega kasutas kostja domeeni samade huvidega sihtgrupi seas, kus hageja tegutseb - finantseerimisest huvitatute hulgas. Seega on tõenäoline kostja domeeni ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt ning kostja võib ebaausalt ära kasutada või kahjustada hageja kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet.. Käesoleval juhul on kostja vastuses märkinud, et kasutas domeeninime i2000-2004 aastal. Domeen oli eesti kasutajate seas populaarne ning kogus tööpäeviti 2000-5000 külastust päevas.

Seega on kostja ise tunnistanud, et on kasutanud domeeninime ining võib eeldada, et kostja võib kasutada domeeni ka edaspidi s.t domeeni „i “ registreerimisega kostja poolt on takistatud hageja kui kaubamärgiomaniku võimalused kaubamärgis sisalduvat tähist ise ärilisel eesmärgil kasutada. Kohus möönab, et kostjal on õigus kasutada oma ärinime ka domeeninimena, kuid samas peab nii ärinime kui ka domeeninime kasutamine olema selline, et see ei rikuks hageja seadusega kaitstud ainuõigust. KonkS § 50 lg 1 p1 ja lg 2 järgi on eksitava teabe avaldamine keelatud. Kohus leiab, et eksitava teabena võib käsitleda ka sellist informatsiooni, mis võib tarbijates luua mulje, et hageja ja kostja vahel on tihedad ärisidemed. Kostaja poolt eesti väikeiitele ning investeerimishuvilisele avalikkusele loodud infotehnoloogilise portaalilahenduse i , on käsitletav hageja poolt oma kaubamärkidele saavutatud maine ja mainekujunduseks tehtud kulutuste ärakasutamisena. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi rahuldada ja kohustada kostjat esitama tippdomeeni „ “ haldajale EIS(hagi esitamise ajal Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk) taotlus domeenist „i “ loobumiseks ja hagejale loovutamiseks rahuldada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lõike 1 esimese lausega kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Nimetatud sätetest tulenevalt, juhul kui kostja ei ole kahe nädala jooksul nõus vabatahtlikult tippdomeeni „ “ haldajale EISesitanud taotlust domeenist „i “ loobumiseks AS-i I (10362810) kasuks, asendab OÜ Itahteavaldust domeenist „i “ loobumiseks AS-i I (XXX) kasuks käesolev jõustunud kohtulahend. Hagihind on 25 000 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluse kulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.