2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.27.10.2009 esitas H. P. (hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ M. vastu saamata jäänud töötasu 25 125 krooni 60 senti, sõidukulude 1212 krooni 60 senti ja viivise alates 15.10.2009 väljamõistmiseks. 30.09.2010 kohtuistungil loobus hageja viivise nõudest.
2.10.12.2009 võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagiavaldusele kirjalikult.
3.19.01.2010 vastuses vaidles kostja hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4.21.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 25 159 krooni 75 senti. Menetluskulud jäid kostja kanda.
5.Töölepingu seaduse (TLS) § 79 kohaselt pooled võivad nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. TLS § 80 lg. 1 kohaselt tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel.
6.Asjaolust, et töölepingut ei ole sõlmitud, ei tulene töölepinguliste suhete puudumine. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele töötas hageja alates 01.09.2009 kuni 23.09.2009 kostja juures ehitustöölisena töötamiskohaga Norras, palkmajade ehitustöödel. Seega oli hageja algusest peale teadlik, et ta töötab kostja juures vaid kokkulepitud aja. Poolte vahel kirjalikku lepingut ei sõlmitud.
7.Kostja võtab hagi omaks selles, et pooled sõlmisid töölepingu (kirjalikult vormistamata) ja hageja töötas alates 01.09.2009 kuni 23.09.2009 kostja töötajana Norras. Kostja väitel pidi hageja töö kestma kuni 30 päeva, kuid hageja lahkus töölt 24.09.2009 omavoliliselt. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli sõlmitud hagejaga tööleping tähtajaga 30.09.2009. Seega asus kohus seisukohale, et hageja töötas kostja juures kostja tööobjektil Norras palkmajade ehitustöödel tähtajalise töölepinguga alates 01.09.2009 kuni 23.09.2009. Kuna tähtajalise töölepingu sõlmimine ei olnud vastuolus seadusega, siis lõpeb see leping tähtaja möödumisel, ilma, et pooled peaksid sellest teineteisele eelnevalt teatama.
8.Hageja väitel töötas ta kostja töö objektil Norras 201 tundi töötasuga 8 eurot tunnis, millest tulenevalt on ta õigustatud saama töötasu oma töötatud aja eest 1608 eurot (25 125 krooni 60 senti), kuid kostja ei ole kuni käesoleva ajani mingit töötasu maksnud, vaatamata korduvatele meeldetuletustele.
9.Kostja võtab hagi osaliselt omaks selles, et hagejal on õigus saada töötasu 136 töötatud tunni eest tunnihinnaga 3 eurot (46 krooni 80 senti) tunni eest, kokku 6364 krooni 80 senti. Kostja ei ole ka tõendanud asjaolu, miks ta ka omaksvõetud osas ei ole hagejale tehtud töö eest kuni käesoleva ajani tasunud.
10.Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkulepe töötasu kohta. TLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
11.Hageja väitel lepiti töötasu suuruseks 8 eurot (125 krooni 17 senti) tunnis. Kostja vaidleb sellele vastu ja märgib, et kokkulepitud töötasu suuruseks Norras palkmajade ehitustöödel oli 3 eurot (46 krooni 80 senti) tunnis ja 374 krooni 40 senti päevas, seega oli hageja õigustatud saama kogu Norras töötatud perioodi eest töötasu 6364 krooni.
12.Eesti Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 90 kohaselt (jõustus 01.07.2009) kehtestati töötasu alammääraks Eesti Vabariigi territooriumil tunnis 27 krooni ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Tulenevalt Eesti Vabariigis kehtivast tunni alammäärast ei saa kohus lugeda veenvaks ja mõistlikuks kostja seisukohta, et hageja töötasuks Norras lepiti kokku 3 eurot tunnis, kuna see vastab Eesti Vabariigi kehtivale 1,8 kordsele tunni alammäära suurusele ning hageja ei nõustunud sellise töötasu suurusega Norras kvalifitseeritud tööde teostamisel, palkmajade kokkupanemisel, samuti oli nimetatud töötasu suurus alla Norras kehtivat tunnitasu alammäära (umbes 64 krooni), ning millest kinnipidamist Norras ametiühing pidevalt kontrollis. Seega tuleb lähtuda hageja esitatud kinnitusest, et poolte vahel töölepingu sõlmimisel lepiti kokku tunnitasu suuruseks Norras töötamisel 8 eurot tunnis.
13.Kuna tööandja, kelle kohustuseks oli pidada tööaja arvestust, ei ole seda kohtule esitanud, siis tuleb lugeda tõeseks hageja esitatud väide, et koos ületundidega töötas ta ajavahemikul 01.09.2009 kuni 23.09.2009 kostja tööobjektil Norras 201 tundi. Seega on hageja õigustatud saama töötasu eelmärgitud perioodi eest 25 159 krooni 75 senti (1 eurot = 15 krooni 65 senti; 8
2(3)
eurot = 125 krooni 17 senti; 201 töötundi x 125 krooni 17 senti = 25 159 krooni 73 senti).
14.Tulenevalt hageja euro ja krooni väärtuse arvutamise ebatäpsusest on 201 töötunni eest töötasu 25 159 krooni 75 senti, millise summa ulatuses kohus hagi rahuldas. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hageja hagi saamata jäänud töötasu 25 159 krooni 75 senti nõudes ja mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
15.Hageja palus mõista välja tema kohtuistungil osalemise kulud (sõidukulud 77 eurot 50 senti ehk 1212 krooni 60 senti. Kuna sõidukulude nõue on menetluskulu, siis selles osas toimub menetlus peale kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
16.Kostja ei nõustunud Harju Maakohtu 21.10.2010 otsusega ja esitas selle peale 19.11.2010 apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 21.10.2010 otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi ainult selles ulatuses, millises osas on kostja hagi maakohtus omaks võtnud (3 eurot ja 139 töötatud tundi). Menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et OÜ M. apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
18.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt saamata jäänud töötasu 25 159 krooni 75 senti. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks e-kirjavahetuse A. U., millest nähtub, et hageja arvestuse kohaselt on ta teinud 200 töötundi ja et K. sai kokku lepitud 8 euro bruto (tlk 12). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis nimetatud väite ümber lükkaks. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ja leiab, et kohus oleks pidanud mõistma hageja töötasuks välja üksnes 3 eurot 139 tunni eest, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus ei ole rikkunud ärakuulamise õigust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
Ulvi Loonurm
Reet Allikvere
Ele Liiv
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.