Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõue Hageja ja VP JOÜ (edaspidi võlgnik) sõlmisid 14.03.2008 liisinglepingu nr 059815

korvtõstukiga veoauto IVECO Magirus 260-32AH Steiger liisimiseks. Samal päeval sõlmiti VJ(edaspidi käendaja) käendusleping vastutuse rahalise maksimumsummaga 707 614,82 krooni. Hageja omandas veoauto ning andis selle liisinglepingu kehtivuse perioodiks võlgniku valdusse. Võlgnik pidi tasuma maksegraafikus fikseeritud makseid. 18.03.2009 sõlmiti liisinglepingu lisa, mille kohaselt tunnistas võlgnik, et ei suuda liisingmakseid tasuda ning liisingleping lõpetatakse ennetähtaegselt lisas sätestatud tingimustel ja korras. Võlgnik kohustus vara hagejale üle andma ja parima võõrandamistulemuse saamiseks leidma omal algatusel varale ostja ja reklaamima vara. Võlgnik võlgneb intressi 4 630,46 krooni. Vara võõrandati hinnaga 172 112,60 krooni (ilma käibemaksuta), vara jääkmaksumus oli 313 920,87 krooni (ilma käibemaksuta). Seega on hagejale hüvitamata summa 141 808,27 krooni. Vara müügiprotsessis kandis hageja kulutusi summas 7 220,70 krooni ning kostjate põhivõlgnevus on 153 659,43 krooni. Hageja nõuab ka perioodi 07.12.2009-26.04.2010 eest viivist 0,25% päevas 149 028,97 krooniselt võlasummalt kokku 52 532,71 krooni (intressilt hageja viivist ei arvesta). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlg 153 659,43 krooni, viivis 52 532,71 krooni ja viivis hagiavalduse esitamise hetkest 0,25% päevas arvutatuna 149 028,97 krooni ja viivis hagiavalduse esitamise hetkest 0,25% päevas arvutatuna 149 028,97 krooni suuruselt võlasummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda solidaarselt. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet müügiprotsessi kulude osas 237,30 krooni võrra paludes parkimise päeva tasu välja mõista perioodil 18.03.2009-09.10.2009. Müügiprotsessi kulud on seega 6 983,40 krooni. Viivist palus hageja arvestada 148 791,67 krooni suuruselt summalt 52 449,06 krooni.

Kostjate vastus Kostjad vaidlevad hagile osaliselt vastu. Kostjad ei vaidlusta võlgnevust summas 4 630,46 krooni. Ülejäänud nõudele vaidlevad kostjad vastu. Hageja ei ole tõendanud, et liisingese on võõrandatud. Esitatud materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks õigus nõuda müügihinna vahet summas 141 808,27 krooni. Vara eest tasuti parkimistasu kuni 16.10.2010, kuid müük toimus 09.10.2010. Alusetu on nõue täiendavate kulutuste hüvitamiseks summas 7 220,70 krooni, sest hageja ei ole tõendanud müügiprotsessi toimumist. Põhjendatud ei ole ka viivisenõue.

Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja VP JOÜ sõlmisid 14.03.2008 liisinglepingu nr 059815 korvtõstukiga veoauto IVECO Magirus 260-32AH Steiger liisimiseks. Viivise määr oli 0,25% päevas (t lk 10, 13-26). Samal päeval sõlmiti VJ käendusleping vastutuse rahalise maksimumsummaga 45 224,84 eurot, e 707 614,82 krooni (t lk 12). Hageja omandas veoauto ning andis selle liisinglepingu kehtivuse perioodiks võlgniku valdusse (t lk 11). 18.03.2009 sõlmiti liisinglepingu lisa, mille kohaselt tunnistas võlgnik, et ei suuda liisingmakseid tasuda ning liisingleping lõpetatakse ennetähtaegselt. Intressimaksete võlgnevus on 4 630,52 krooni (t lk 27-28). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib hageja ja VP JOÜ vahelise suhte liisingsuhtena. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 „liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.“

Kuivõrd kostjad ei vaidlusta intressimaksete võlgnevust, kuulub 4 630,46 krooni kostjatelt väljamõistmisele. VÕS § 76 lg 1 järgi võetud kohustusi tuleb täita. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostjad vaidlustavad vara võõrandamist hinnaga 172 112,60 krooni (ilma käibemaksuta, t lk 31). Hageja on esitanud vara võõrandamise kohta 09.10.2009 müügilepingu nr 1137 (t lk 66), millega on kohtu arvates vara võõrandamine tõendatud. Kostjad ei vaidlusta, et vara jääkmaksumus oli 313 920,87 krooni (ilma käibemaksuta). Kuivõrd liisingvõtja peab hüvitama liisingandjale kõik kulud, mida ta kandis seoses liisinguesemega, kuuluvad hüvitamisele vara jääkmaksumuse ja müüghinna vahe 141 808,27 krooni. Vara müügiprotsessis kandis hageja kulutusi summas 7 220,70 krooni (t lk 32), millest hageja palub välja mõista 6 983,40 krooni. Tegemist on parkimistasuga perioodil 18.03.200909.10.2009. Kostjad vaidlustasid põhjendatult seda, et algselt nõudis hageja parkimistasu hüvitamist ka perioodi eest, mil vara oli juba võõrandatud, kuid hageja vähendas selle vastuväite tõttu oma nõuet ning parkimise periood hõlmab nüüd perioodi kuni vara müügini. Kohus peab neid müügiprotsessi kulutusi summas 6 983,40 krooni põhjendatuks. Hageja nõuab ka perioodi 07.12.2009-26.04.2010 eest viivist 0,25% päevas 148 791,67 krooniselt võlasummalt kokku 52 449,06 krooni (intressilt hageja viivist ei arvesta). VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal kohustuse rikkumise korral õigus nõuda viivist. Viivise suuruses on pooled liisinglepingus kokku leppinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel võib hageja taotleda viiviste väljamõistmist protsendina alates hagi esitamisest. Hagi esitati kohtule 26.04.2010. Hageja nõue alates sellest kuupäevast viivise 0,25% väljamõistmiseks 148 791,67 krooni suuruselt summalt kuni selle võla tasumiseni on põhjendatud. Hageja ja VJon sõlminud 14.03.2008 käenduslepingu liisinglepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. VÕS § 142 lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Käenduslepingu sõlmimise tõttu vastutab VJsolidaarselt VP J OÜ-ga liisinglepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. VJvastutuse maksimumsummaks on 707 614,82 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 153 422,13 krooni, viivised 52 449,06 ning alates 26.04.2010 viivised 0,25% päevas 148 791,67 kroonilt kuni selle summa tasumiseni. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjate kanda solidaarselt.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.