Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2010. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-908
Tsiviilasi
Osaühing VB hagi A OÜ vastu asja väljanõudmiseks.
Tsiviilasja hind
50 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing VB(registrikood XXX, asukoht XXX), Hageja esindaja: Deivi V (Deivi Vaht Õigusbüroo ), Kostja A OÜ (registrikood XXX, asukoht XX), Kostja esindaja: AN ( XXX ).
Asja läbivaatamise kuupäev
23.11.2010
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ VBkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Osaühing VB on esitanud Harju Maakohtule hagi A OÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Avalduses nõuab hageja A OÜ-lt pukk-kraana KK 30-32 tehase nr. 439 väljaandmist ebaseaduslikust valdusest.
1(4)
Hageja ei nõustu kostja väitega, et relsid ja kraana on laohoone päraldiseks. Pukk-kraana on käibes eraldi asi, mis nõuab eraldi registreerimist, pädeva organisatsiooni poolt kontrollimist jne. Kraana müügil üleantud dokumentatsiooni hulgas olnud kraana pass reg.nr XXX on antud D.A K OÜ poolt töötaja A.S ́ile. A.S töötab aadressil XXX territooriumil ning keeldub passi tagastamisest. Hageja andmetel A.S ́i tööandjaks on IBS OÜ. Hageja leiab, et MR lepingut ei antud üle kinnistu ostmisel. Kraana pass ei ole üle antud müüja poolt, vaid see on teisel teel läinud A OÜ valdusesse. Samuti ei tunnista hageja seisukohta, et kostja on heauskselt omandanud kraana, kuna kostja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest tulenevalt tuleks heauskne omandamine. Kostja seisukohad Kostja esitas 31.05.2010.a. vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei nõustu tema vastu esitatud nõudega ja ei tunnusta esitatud hagi. Kostja oma vastuses hagiavaldusele selgitab, et on omandanud kinnistu aadressil XXX, katastritunnusega 44603:002:0138 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Eelpool nimetatud kinnisasja oluliseks osaks on ehitis ehk laohoone ja ehitise päraldiseks on relsid ja kraana. Kostja lisab, et DA K OÜ poolt üleantud objektiga seotud dokumentatsiooni hulgas on ka kraana pass reg.nr XXX, mis on kostja omandiõigust kinnitavaks dokumendiks. Sellest lähtudes kinnistu aadressil Lao tn. 25, Maardu linn oli müüdud IBS OÜ-le ja hiljem BS OÜ poolt kostjale koos sellel paikneva kraanaga. Kostja esitas oma seisukoha hageja 22.06.2010.a. esitatud vastusele. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et ostetud kinnistu aadressil XXX päraldiseks on kraana. Kostja lisab, et vastavalt TsÜS § 59le tuginedes on kraana müüdud kinnisasja päraldiseks, kuna seda kasutatakse kinnistul paikneva laohoone teenindamiseks majandustegevuse raames. Asjaolu, et kinnistu oli müüdud kostjale koos sellel paikneva laohoone ja kraanaga kinnitatakse ka 20.09.2006.a. üleandmis-vastuvõtuaktiga. Vastavalt akti punktile nr 70 andis müüja pukk-kraana KK 30-32 passi originaali ostjale üle. Nimetatud üleandmis-vastuvõtuakti alusel oli ostjale (kostjale) üleantud ka leping nr 1-/2002 AS-iga MR sõlmitud leping nr 1-/2002 (üleandmis-vastuvõtuakti punkt 22), sõlmitud lepingu eesmärgiks (esemeks) on peale- ja mahalaadimistööde teostamine, mis on võimalik kinnistu päraldiste kaudu: kraana ja selle relsside abiga. Eelpool nimetatud alusel on kostja heauskne omandaja ning kostja poolt omandatud kinnistu päraldisteks on kraana ja relsid, kuna need esemed on seotud kinnistu teenindamisega majandustegevuse teostamisel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud asjaolu, et kraana ja relsid pole laohoone päraldiseks. 23.11.2010.a. toimunud kohtuistungil lisab kostja esindaja, et kraana passi originaali andis Vadim Šavrak kostja esindajale. Kostja jäi seisukohale, et ta on kraana heauskseks omandajaks.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et DA K OÜ võõrandas 17.06.2008 OÜ-le IBS tootmismaa kinnistu XXX reg osa nr XXX koos kinnistul asuva laohoonega. Kinnistul asus pukk-kraana . Kinnistu valdus anti ostjale üle lepingu sõlmimise päeval. OÜ IBS võõrandas kinnistu 26.01.2009 BS OÜ-le. BS OÜ võõrandas kinnistu 02.04.2009 A OÜ-le (kostjale). DA K OÜ sõlmis 29.10.2009 OÜ-ga VB kinnistul asuva kraana võõrandamise lepingu. Hageja esitas 06.01.2010 hagi kraana välja nõudmiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas DA K OÜ oli kraana võõrandamise ajal 29.10.2009 kraana omanik. Seejuures vaidlevad pooled selle üle, kas DA K OÜ andis kraana omandiõiguse üle koos kinnistuga kinnistu võõrandamisel 17.06.2008.
2(4)
Vastavalt AÕS § 80 lg 1 omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vaidlust ei ole selles, et kraana kuulus enne 17.06.2008 DA K OÜ-le ja et DA K OÜ võõrandas kraana hagejale. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kostja tõendama seda, et DA K ei olnud kraana võõrandamisel enam kraana omanik. Kostja väitel andis kraana omanik omandiõiguse üle koos kinnistuga. Seega peab kohus hindama, kas kraana omandiõigus läks üle 17.06.2008 võõrandamislepingu alusel. Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingu tõlgendamise juhised on antud võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 29. Vastavalt VÕS § 29 lg 1 lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Vastavalt VÕS § 29 lg 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p 1, 3, 4 lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki /---/. Müügilepingus (tl 6 jj) ei sätestanud pooled eraldi, kas kraana antakse üle koos kinnistuga. Müügileping alusel koostasid lepingupooled objekti vastuvõtu-üleandmise akti (tl 66, tõlge tl 67), mille kohaselt anti üle nimetatud objektil asuvad seadmed ja nende juurde kuuluv dokumentatsioon. Kohus leiab, et tõendatud on kostja väide, et müüja andis kinnistu üleandmisel ostjale üle ka kraana passi. Kostja on menetluse kestel esitanud kraana passi 5525 (tl 47) koos selgitusega, et kostja on saanud passi kinnistu eelmiselt omanikult, millest võib järeldada, et pass anti iga kord üle koos kinnistuga. Tõendamata on hageja väide, et pass läks kinnistu algse müüja valdusest välja valdaja tahte vastaselt sel teel, et müüja töötaja S kõrvaldas passi. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud dokumentide üleandmise akti (tl 82). Aktist nähtub, et DA K OÜ endine juht hr J andis aktis nimetatud dokumendid üle uuele direktorile hr S 20.09.2006. Seega andis nimetatud aktiga ettevõttest lahkuv töötaja üle ettevõtte vara hulka kuuluvad dokumendid ettevõtte uuele esindajale. Kohtu arvates ei saa aga akti alusel järeldada, et uus töötaja dokumendid kõrvaldas, isegi juhul, kui vastab tõele see, et hr S asus hiljem tööle kinnistu ostnud osaühingusse IBS. Hageja on tunnistanud, et tema kraana omandamisel kraana originaalpassi ei saanud. Hageja esindaja seletuse kohaselt sai ta passi sel teel, et koos müüjaga otsiti samasuguse kraana valdaja, kes andis oma kraana passi paljunduse tegemiseks ning tehtud paljunduse alusel koostatid duplikaat. Lepingu tõlgendamisel arvestab kohus asjaolu, et kinnistu ostnud ettevõtted asusid kraanat valdama omanikuna. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kraanat remontinud ja asunud kraanat kasutama. Seda kinnitab ka DA K OÜ juhatuse liikme M kirjalik vastus hagejale (tl 12). Kohus arvestab asjaolu, et kinnistu algne müüja DA K OÜ ei esitanud kraana kohta pretensioone pikka aega pärast kinnistu võõrandamist. DA K OÜ asus pretensioone esitama alles pärast seda, kui tal tekkisid raskused kinnistu müügihinna kätte saamisega ja kraana võõrandas ta alles peaaegu poolteist aastat pärast kinnistu üleandmist. Seega käitus DA K pärast lepingu sõlmimist algselt kui isik, kes on kraana omandiõigusest loobunud. Tõendamata on hageja väide, et läbirääkimiste protokolli (tl 13) kohaselt on kostja esindaja tunnistanud, et kraana ei kuulu talle. Kostja ei ole protokolli autentsust kinnitanud ning isegi kui protokollis märgitu vastaks tõele, ei nähtuks sellest asjaolu, et kostja tunnistas kraana kuulumist hagejale. Äärmisel juhul võiks protokollis kajastatud lausest ei kuulu kellelegi teha järelduse, et kostja 3(4)
esindaja möönis kraana omandiõiguse teatavat ebaselgust. Samas nähtub protokollist, et kostja ei ole nõustunud ilma kohtuta kraanat välja andma, seega pidas kostja ennast kraana omanikuks. Kostja esindaja OP 12.10.2009 vastusest DA K OÜ äripakkumisele ei nähtu, et kostja esindaja oleks otseselt tunnistanud kraana omandiõiguse puudumist. Vastuses on esindaja väljendanud valmidust tulevikus arutada hageja pakkumist, kuid et kostja sel ajal juba valdas kraanat nagu omanik, võib arvata, et kostja tegelikult ei kavatsenud hakata kraanat ostma ning väljendas end tahtlikult valesti või oli valmis arutama kompromissi üksnes omandiõiguse ebaselguse kõrvaldamiseks. Kohtu arvates ei ole asjakohased Tehnokontrollikeskuse dokumendid, kuivõrd OÜ T on kujundanud oma seisukoha kraana omandiõiguse suhtes samade dokumentide alusel, mida kohus on analüüsinud, selline seisukoht on üksnes informatiivse tähendusega ja seejuures on keskus eri ajahetkedel pidanud omanikuks nii kostjat kui hagejat. Arvestades, et koos kinnistuga anti üle kraana pass, et kinnistu ostja asus kraanat valdama omanikuna ja müüja käitus isikuna, kes on omandiõigusest loobunud, leiab kohus, et müügilepingu alusel anti kraana üle koos kinnistuga. Seega on tõendatud kostja väide, et DA K OÜ ei olnud kraana võõrandamise ajal 29.10.2009 enam kraana omanik, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.