Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.11.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-53776
Tsiviilasi
J. F. hagi OÜ S. vastu töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
43 900 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2010 otsus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.11.2010
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ S. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ S. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XXX X XXXXXXX), seaduslik esindaja B. R., lepinguline esindaja Kuldar Kirt Vastustaja J. F. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud
1.16.10.2009 esitas J. F. (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ S. (edaspidi kostja, apellant) vastu töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Hageja palus lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 16.09.2009 ja mõista kostjalt tema kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses suuruses kokku 18 900 krooni.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2008 töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle ettekandjana töötasuga 6300 krooni kuus. 26.08.2008 esitas kostja hagejale kirjaliku akti, mille kohaselt omastas hageja 07.04.2009 kostja vara 250 krooni. Hageja ei tunnista vara omastamist. Lisaks võis töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) kohaselt distsiplinaarkaristuse määrata ühe kuu jooksul arvates süüteost teadasaamisest. 2009. aasta juuni alguses toimus kassainventuur ning tööandja pidi inventuuri kaudu väidetavast kahju tekitamisest teada saama.
3.16.09.2009 väljastas kostja hagejale tööraamatu, lõpetades töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja ei saanud ülesütlemisavaldust ega ülesütlemise põhjendust. Seega on kostja rikkunud töölepingu ülesütlemise vorminõudeid ja töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli hageja ebaaus käitumine tööandja suhtes, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Raha omastamisest sai kostja teada 2009. aasta aprillis. Kostja palus hagejal juhtunut selgitada, kuid hageja ei vastanud midagi. Töötaja ebaaus käitumine avaldus ka selles, et kassas töötades tühistas ta pidevalt tellimusi, summas 2000 – 3000 krooni kuus. Tegemist on ebatavalise praktikaga, millele ei andnud hageja usaldusväärseid selgitusi. Hageja tellis köögist ka toite suuliselt ilma tellimiskviitungit esitamata.
5.27.07.2009 esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 01.09.2009. Töötaja keeldus seda allkirjastamast. 01.09.2009 jäi hageja haiguslehele. Kuna hageja ilmus raamatupidaja juurde 16.09.2009, siis lõpetati temaga tööleping sellest ajast. Esimese astme kohtu otsus
6.07.04.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2008 töölepingu, hageja asus kostja juurde tööle ettekandja ametikohale palgaga 6300 krooni kuus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu alates 16.09.2009 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
8.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
9.Kostja poolt on 27.07.2009 tehtud töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse hagejaga leping üles alates 01.09.2009 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja väitel tema seda töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole saanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks selle ülesütlemisavalduse hagejale kätte toimetanud. Samas nähtub, et 16.09.2009 on hagejale kätte antud tööraamat, mille kohaselt on tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Sellist märget tööraamatus on võimalik käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena. Seadus ei välista sellisel viisil tahteavalduse edastamist. Kuna tegemist on kirjaliku märkega, siis vastab see TLS § 95 lg 1 sätestatud tingimustele. Tööraamatus olevast märkest nähtuvalt ei ole ülesütlemist küll kirjalikult põhjendatud, kuid kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemise põhjendamata jätmine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 kohaselt ülesütlemise kehtivust.
10.Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna ülesütlemiseks puudub seadusest tulenev alus. 26.08.2009 koostatud akt selle kohta, et hageja tekitas kostjale 07.04.2009 kahju 250 krooni (seoses sellega, et ei pannud müüdud päevapraadide eest saadud raha kassasse), ei tõenda usaldusväärselt kahju tekkimist kostjale. Akt on koostatud mitu kuud hiljem pärast väidetava lepingurikkumise toimepanemist. Samuti, kuna akti sisu on hageja poolt vaidlustatud, siis ei saa ainuüksi akt ise piisavalt tõendada kahju tekitamist.
11.Kostja on väitnud, et hageja on pidevalt tühistanud tellimusi, summas 2000 – 3000 krooni kuus. Ainuüksi tellimuste tühistamine ei saa olla põhjuseks, mis annaks aluse usalduse kaotamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tellimuste tühistamist saaks käsitleda töökohustuse rikkumisena või et tellimuste tühistamistega oleks tekitatud kostjale kahju. Kostja on väitnud ka, et hageja tellis köögist toite suuliselt ilma tellimiskviitungit esitamata. Hageja ei vaielnud vastu, et ta on seda teinud. Ka seda ei saa käsitleda teona, mis annaks aluse väita, et hageja on tekitanud kostjas usaldamatuse. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellise käitumise tagajärjel kandnud kahju.
12.Kuna ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus, siis on töölepingu ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 kohaselt. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates 16.09.2009 TLS § 107 lg 2 alusel.
13.TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palk oli 6300 krooni kuus. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses 18 900 krooni. Apellatsioonkaebus
14.OÜ S. palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
15.Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohtuotsuse põhjendustes asunud seisukohale, et apellandi poolt esitatud tõendid ei tõenda vastustaja töökohustuste rikkumist ning vastustaja suhtes usaldamatuse tekitamist apellandis. Kohus jättis apellandi esitatud mitmeid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata.
16.Vastustaja õigus kaebuse esitamiseks on aegunud TLS § 105 lg 1 kohaselt, sest kohtule peab hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul. Ka individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Kuna apellant esitas vastustajale töölepingu ülesütlemisavalduse 27.07.2009, on vastustaja nõue töölepingu lõpetamiseks aegunud alates 27.08.2009.
17.Apellant esitas kohtule 2009. aasta juulikuu kassaraportid, mis olid tehtud pärast vastustaja igat tööpäeva lõppu. Kassaraportitest on näha, et neil juulikuu päevadel, mil töötas vastutaja, on kassaparandusi tehtud peaaegu iga päev. Vastustaja tegi kassaparandusi juulikuu jooksul kokku 2698.50 krooni ulatuses. Apellant tegi sellise käitumise kohta korduvaid märkusi ning palus seletusi tehtud paranduste kohta, kuid vastustaja ei olnud võimeline oma tegevust põhjendama. Juulikuu alguseks oli vastustaja apellandi juures töötanud juba seitse kuud, mistõttu ei ole võimalik, et vastustajal oli raskusi kassaaparaadi käsitlemisega. Igal töötajal on oma võti ning iga töötaja vastutab enda võtme eest ise. Ühes vahetuses on ainult üks baaridaam, mistõttu ei ole võimalik, et keegi teine vastustaja võtmega tellimusi sisestaks ja/või neid kustutaks. B.Ramazanovil on enda võti, et teha parandusi, kui baaridaamid seda soovivad.
18.Kirjalike tellimuste kööki esitamise eesmärk seisneb selles, et iga tööpäeva lõpus saaks võrrelda esitatud tellimusi ja kassasse makstud raha. Olukord on selge, kui kõik tellimused on tehtud kirjalikult ning kassas olev raha vastab esitatud tellimustele. Erinevus ilmneb olukorras, kui töötaja teeb suulise tellimuse ning lööb tellimuse kassast läbi. Sellisel juhul peaks olema tööpäeva lõppedes kassas rohkem raha kui kirjalikke tellimusi köögis. Vastustaja tunnistas 27.01.2010 toimunud istungil, et ta on teinud mitmetel kordadel suulisi tellimusi kööki. Suuliste tellimuste esitamine kööki on keelatud, sest see võimaldab tellimust mitte läbi lüüa ning raha endale võtta. Suuliste tellimuste kohta tegi apellant korduvalt noomitusi, kuid vaatamata sellele jätkas vastustaja suuliste tellimuste esitamist. Köögitoimkond täitis suulisi tellimusi, kuna vastustaja esitas neid tavaliselt ajal, mil oli palju kliente ning köögis oli kiire. Kirjalikku tellimuslehte tagantjärele vastustaja kööki ei esitanud. Vaatamata suulistele tellimustele, ühtisid kööki esitatud kirjalikud tellimused ja kassas olev rahasumma. Järelikult on siiski midagi valesti – tänu suulistele tellimustele peaks tööpäeva lõpuks olema kassas rohkem raha kui kirjalikke tellimusi. Ja vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ning nõudmistele see olukord ei muutunud. Juhtkonna suuliste noomituste eiramine ja vastustaja poolt suuliste tellimuste esitamise jätkamine on töökorralduse rikkumine. Köögitoimkond ei vastuta selle eest, kas tööpäeva lõpuks kööki esitatud tellimused ühtivad kassaraportiga - see oli vastustaja kohustus.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 5 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellandil õnnestus esimese astme kohtulahendi kätte saades, seda analüüsides ja töötajatega lahendist vesteldes, leida üheskoos töötajatega täiendavaid tõendeid, mis tõendavad vastustaja suhtumist töösse ja usaldamatut käitumist. Nii selgus, et 20.08.2009 võttis vastustaja pärast tööpäeva lõppu ehk pärast kella 24.00 apellandi omandis oleva 0,5 liitrise 375 krooni maksva viinapudeli. Vastustaja viina eest ei tasunud. Ajavahemikus 01.06.2009-30.11.2009 vastustaja rahalisi vahendeid 20.08.2009 võetud viinapudeli eest apellandi kassasse ei kandnud. Selline vastustaja tegevus vastab karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 tulenevalt varguse koosseisule.
20.Vastustaja käitus tööandjat pettes ja usaldust kuritarvitades. Augustis 2009 kehtinud alkoholiseaduse (AlS) § 40 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt oli toitlustusasutuses alkohoolse joogi jaemüük lubatud ainult kohapeal tarbimiseks, see tähendab, et alkoholi ei tohi kliendile kaasa müüa. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 tulenevalt vastutab apellant vastustaja käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või
kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. AlS § 65 lg 2 kohaselt alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumise korral juriidilise isiku poolt, võib teda karistada rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Kuna vastustaja oli apellandi juures baaridaam ning tegeles ka alkoholi müümisega klientidele, vastutaks alkohoolse joogi jaemüügil kehtivate piirangute ja keeldude rikkumise korral apellant.
21.Ülesütlemisavalduse kohaselt pidi vastustajaga tööleping lõppema 01.09.2009, töötaja 01.09.2009 tööle ei ilmunud ning temaga lõpetati tööleping 16.09.2009, sest ta olevat olnud haige. Apellandi juures viidi läbi 30.08.2009 inventuur. Puudust ei avastatud vaatamata sellele, et vastustaja viina eest tasunud ei olnud. Paar päeva hiljem, 03.09.2009, kui tööl oli A. Š., tellis üks klient 4 cl viina. A. Š. valas kliendile külmkapis olevast viinapudelist viina ning mõne hetke pärast tuli välja, et pudelis oli viina asemel vesi (tunnistajaks oli ka ettekandja). Pudel oli täpselt sama marki, mida vastustaja apellandi juurest peole kaasa võttis. Sellest tulenevalt on apellandile ka selge, miks vaatamata sellele, et vastustaja ei olnud viina eest tasunud, puudujääki ei avastatud. Apellant on veendunud, et kuna vastustaja teadis, et tema tööleping lõppeb 01.09.2009, siis vastustaja valaski 20.08.2009 võetud viina asemele vee ning pani selle pudeli külmkappi. Apellant soovib, et kohus kuulaks ära tunnistajad A. J., T. M., A. I. ning A. Š..
22.Eeltoodut arvestades kuulub maakohtu otsus tühistamisele, sest kohus on rikkunud menetlusõigusnorme, hinnates ja uurides valesti esitatud tõendeid ning jõudnud seetõttu valele järeldusele. Vastustaja seisukoht
23.J. F. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusega materiaalõigusenormide rikkumist, mis saaks olla aluseks otsuse tühistamisele. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
25.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Esmalt hageja nõuete võimalikust aegumisest tulenevalt TLS § 105 lg-st 1, mille kohaselt tuleb hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seega aegumistähtaja arvestamiseks tuleb esmalt tuvastada kalendripäev, millal hageja töötajana sai kätte kostja kui tööandja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisavalduse. Kostja väitel oli selleks 27.07.2009 ja oma väidete tõendamiseks esitas kostja nimetatud kuupäeva kandva töölepingu ülesütlemisavalduse (t lk 40), millel on A. Š. allkiri selle kohta, et hageja keeldus avaldusele allkirja andmast. Hageja eitab, et 27.07.2009 oleks talle sellist avaldust püütud kätte anda, samuti selgitas hageja, et viibis 26.-27.07.2009 Riias, ei olnud tööl ning esitas selle tõendamiseks sularahas 20.07.2009 makstud arve bussipiletite ostmise kohta (t lk 85). Kostja omakorda esitas väljatrüki kassaaparaadist selle kohta, et hageja töötas nimetatud aparaadiga 27.07.2009 (t lk 75) ja juulikuu kassapidajate tööajagraafiku (t lk 69), mille kohaselt töötas hageja graafikujärgselt muu hulgas ka 27.07.2009. Hageja selgitas, et kassavõtit nr 2 oli võimalik kasutada mitte ainult temal, vaid ka näiteks omanikul B. R., ning et kassatšekkidel olev nimi K. ei tõenda, et nimetatud päevadel töötas kassaga nimelt ja ainult hageja ise. Esimeses vastuses 01.12.2009 kohtule väitis kostja, et „...Töölepingu
ülesütlemine toimus 16.09.2009...“ (t lk 28). Täiendavas vastuses 20.01.2010 nimetas esmakordselt 27.07.2009 avaldust (t lk 34-36). 27.07.2009 väidetavalt avalduse üleandmise juures viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisest kostja loobus (t lk 86pöördel) põhjusel, et „hageja kinnitas, et talle teatati augusti lõpus töölepingu lõpetamise soovist“.
26.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas sellised kokkulepped puuduvad. Pooled on esitanud 27.07.2009 kuupäevaga seonduva tõendamiseks vastuolulisi tõendeid --- avalduse, millel hageja allkiri kättesaamise kohta puudub; arve bussipiletite eest tasumise kohta sõiduks Tallinn-RiiaTallinn 26.07.2009 ja tagasi 27.07.2009; kassaaparaadi väljatrüki nimetuse all K.; allkirjastamata arvutikirjas töögraafik juulikuus kahe kassapidaja kohta. Sellise tõendite kogumi olemasolul tuleb kolleegiumil nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja ei suutnud veenvalt tõendada, et ta toimetas hagejale 27.07.2009 kätte tahteavalduse töölepingu ülesütlemise kohta. Seega ei ole tõendatud kostja seisukoht, et nõude aegumise tähtaega tuleb hakata käesolevas asjas arvestama alates 28.07.2009.
27.Samuti ei saa nõustuda apellandi esindaja poolt kohtuistungil esitatud seisukohaga, et asjas omab tähtsust, et igal juhul oli töötajale augusti lõpus teada, et temaga soovitakse tööleping lõpetada. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Augustikuu lõpus seaduses ettenähtud vormis avalduse esitamist töötajale kostja väitnud ega tõendanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et ainsaks avalduseks, mille esitamine seaduses ettenähtud vormis on tõendatud, on 16.09.2009 töötajale kätte antud tööraamatu kanne.
28.Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et tööandja teatas töötajale ette töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Seega pidi töölepingu lõpetamise seaduslikkusele hinnangu andmiseks leidma tõendamist eriti mõjuvad põhjused, millede esinemisel ei saanud tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni.
29.Tööandja tõi lepingu ülesütlemise ühe alusena välja asjaolu, et aprillis 2009 oli töötaja jätnud kassaaparaadist läbi löömata päevapraadide eest kokku 250 krooni. Samas selgitas kostja, et sai juhtumist teada koheselt aprillis, kuid ei pidanud töösuhte lõpetamist sel alusel asjakohaseks meetmeks (t lk 34). Seega isegi juhul, kui tõepoolest aprillis 2009 kirjeldatud juhtum aset leidis (hageja on kohtumenetluses seda eitanud, kostja muid tõendeid lisaks 26.08.2009 vormistatud aktile ei esitanud), oli sel alusel septembris töölepingu ülesütlemine vastuolus TLS § 88 lg-ga 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul peale seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Käesolevas asjas aga lasi tööandja töötajal edasi töötada vähemalt 4 kuud ja alles siis vormistas akti ning veel mitu nädalat hiljem lõpetas töölepingu.
30.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ka muud tööandja poolt välja toodud asjaolud (liiga palju parandusi kassaaparaadis ja tellimuste esitamine kööki ka suuliselt) ei põhista veenvalt töötaja sellist käitumist, mille alusel oleks saanud ja pidanud tööandjal tekkima töötaja suhtes usaldamatus, mis omakorda saab olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Kolleegium möönab, et toitlustusettevõtete/söögikohtade igapäevategevuses võib tõepoolest olla tavaliseks töökorralduseks, et ettekandjad esitavad tellimused kööki kirjalikult. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tööandja poolt koostatud ja töötajale teatavaks tehtud dokumenti, millest nähtuks, et hagejale etteheidetud käitumine (tellimuste suuline esitamine) oleks olnud keelatud ja et seda saaks lugeda tööülesannete rikkumiseks töötaja poolt. Ka puudub poolte vahel vaidlus, et köök täitis suuliselt esitatud tellimused. Töölepingu (t lk 9-12) p 12.1 kohaselt pidid pooled
juhinduma muu hulgas tööandja kehtestatud töösisekorraeeskirjadest ja ametijuhendist. Ka töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS-i redaktsiooni § 49 p 5 (alates 01.07.2010 kehtiva redaktsiooni § 28 lg 2 p 7) kohaselt peab tööandja tutvustama töötajale tema tööle võtmisel muu hulgas tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et tööandja oleks nimetatud kohustusi täitnud. Sama kehtib ka paranduste tegemise kohta kassaaparaadis. Kostja on kohtumenetluse kestel korduvalt väitnud, et inventuuri tehti iga tööpäeva lõpus, kuid ühtegi puudujääki (välja arvatud ühel korral aprillis) ei avastatud. Seega saab sellest teha ainult ühe järelduse --- kööki suuliste tellimuste esitamisega ja paranduste tegemisega kassas ei tekitanud hageja kostjale kahju ja nimetatud asjaolud ei saanud anda mõistlikule tööandjale põhjendatud alust töölepingu etteteatamiseta erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 2 p 5 alusel.
31.Kolleegium jätab TsMS § 652 lg-de 4 ja 5 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud uue faktilise asjaolu --- väidetav viinapudeli sisu asendamine hageja poolt veega augustikuu viimastel päevadel, sest ka kohtuistungil apellatsioonikohtus kinnitas kostja esindaja, et see asjaolu ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks.
32.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Imbi Sidok
Ande Tänav
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.