Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ettekandjana töötasuga 6300 krooni kuus.

töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle

26.08.2008.a esitas kostja hagejale kirjaliku akti, mille kohaselt omastas hageja 07.04.2009.a kostja vara summas 250 krooni. Hageja ei tunnista vara omastamist. Lisaks võis töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt distsiplinaarkaristuse määrata ühe kuu jooksul arvates süüteost teadasaamisest. 2009.a juunis alguses toimus kassa inventuur ning tööandja pidi inventuuri kaudu väidetavast kahju tekitamisest teada saama. väljastas kostja hagejale tööraamatu hagejaga töölepingu lõpetamise kohta töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja ei ole saanud ülesütlemisavaldust ja ülesütlemise põhjendust. Seega on hageja rikkunud ülesütlemise vorminõudeid. Ülaltoodule tuginedes on töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühine. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada töölepingu ülesütlemise tühiseks, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 18 900 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Ülesütlemise põhjuseks oli hageja ebaaus käitumine tööandja suhtes, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse. Raha omastamisest sai kostja teada 2009.a aprillis. Kostja palus hagejat juhtunut selgitada, kuid hageja ei vastanud midagi. Töötaja ebaaus käitumine avaldus ka selles, et kassas töötades tühistas hageja pidevalt tellimusi, summas 2000 – 3000 krooni kuus. Tegemist on ebatavalise praktikaga, millele ei andnud hageja usaldusväärseid selgitusi. Hageja tellis köögist ka toite suuliselt ilma tellimiskviitungit esitamata. 27.07.2009.a esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 01.09.2009.a. Töötaja keeldus seda allkirjastamast. 01.09.2009.a läks hageja aga haiguslehele. Kuna hageja ilmus raamatupidaja juurde 16.09.2009.a, siis lõpetati temaga tööleping sellest ajast.

Kohtu põhjendused

Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle ettekandja ametikohale, palgaga 6300 krooni kuus. Kostja on lõpetanud hagejaga töölepingu alates TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Tulenevalt TLS § 88 lg 1 p 5 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja väidab, et töölepingu ülesütlemine on tühine muuhulgas vorminõuete rikkumise tõttu. Kohus sellega ei nõustu. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tulenevalt TLS § 95 lg 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Asja materjalides on kostja poolt 27.07.2009.a tehtud töölepingu ülesütlemisavaldus, mille kohaselt öeldakse hagejaga leping üles alates 01.09.2009.a TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja väitel tema seda töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole saanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks selle ülesütlemisavalduse hagejale kätte toimetanud. Samas nähtub, et on hagejale kätte antud tööraamat, mille kohaselt on tööleping lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kohus leiab, et sellist märget tööraamatus on võimalik käsitleda töölepingu ülesütlemisavaldusena. Kohtu hinnangul ei välista seadus sellisel viisil tahteavalduse edastamist. Kuna tegemist on kirjaliku märkega, siis vastab see TLS § 95 lg 1 sätestatud tingimustele. Tööraamatus olevast märkest nähtuvalt ei ole ülesütlemist küll kirjalikult põhjendatud, kuid kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemise põhjendamata jätmine ei mõjuta TLS § 95 lg 3 kohaselt ülesütlemise kehtivust. Kohus nõustub aga hagejaga selles, et töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna ülesütlemiseks puudub seadusest tulenev alus. Kohus leiab, et 26. augustil 2009.a koostatud akt selle kohta, et hageja tekitas kostjale 07.04.2009.a kahju 250 krooni (seoses sellega, et ei pannud müüdud päevapraadide eest saadud raha kassasse) ei tõenda usaldusväärselt kahju tekkimist kostjale. See akt on koostatud mitu kuud hiljem pärast väidetava lepingurikkumise toimepanemist. Samuti, kuna akti sisu on hageja poolt vaidlustatud, siis ei saa ainuüksi akt ise piisavalt tõendada kahju tekitamist. Kostja on väitnud, et hageja on pidevalt tühistanud tellimusi, summas 2000 – 3000 krooni kuus. Kohus on seisukohal, et ainuüksi tellimuste tühistamine ei saa olla põhjuseks, mis annaks aluse usalduse kaotamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tellimuste tühistamist saaks käsitleda töökohustuse rikkumisena või et tellimuste tühistamistega oleks tekitanud kostjale kahju. Kostja on väitnud ka, et hageja tellis köögist toite suuliselt ilma tellimiskviitungit esitamata. Hageja ei vaielnud vastu, et ta on seda teinud. Kohus leiab, et seda ei saa siiski käsitleda teona, mis annaks aluse väita, et hageja on tekitanud kostjas usaldamatuse. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellise käitumise tagajärjel kandnud kahju. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus, siis on töölepingu ülesütlemine tühine.

TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada alates TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palk oli 6300 krooni kuus. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 18 900 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.