Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

2-10-9753 − andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru I M pärandvara hooldamisest. − võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. − pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS § 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võivad pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 2(6)

2-10-9753 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Tallinna notar Triin Sild teatas kohtule, et 11. mail 2008 surnud pärandaja I M viimane elukoht oli Narva linnas. Vaatamata üleskutsemenetlusele ei ole õnnestunud välja selgitada, et pärima õigustatud sugulased oleks pärandi vastu võtnud. Samuti ei ole pärandit vastu võtnud kohalik omavalitsus. Pärandvara hulka kuuluv korteriomand, asukohaga XXX Narva on hoolduseta. Notar palub kohtul kaaluda pärandvarale hooldaja määramist. Viru Maakohtu 26. märtsi 2010 kohtumäärusega algatas kohus pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluse.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära asjast puudutatud isikud, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et pärandaja I M on surnud 11. mail 2008. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele kuulub pärandajale korteriomand asukohaga XXX Narva. Pärandi avanemise koht on Narva linn. Vastavalt rahvastikuregistrile on pärandajal kaks last, P M ja A M, pärandaja on lahutatud 1997. aastal. Notar saatis võimalikele pärijatele teate pärimismenetlusest ja palus teatada soovist osaleda selles. Teated tagastati notarile hoiutähtaja möödumisel. P M teatas telefonivestluses notariga 23.

2-10-9753 pärandi suuruse. Kohus võib keelduda hoiumeetmetest, kui kulutused ilmselt ei vasta pärandvara suurusele, samuti kui meetmeid ei ole vaja huvitatud isiku õiguste tagamiseks. Kohus leiab, et pärija ei viibi pärandvara asukohas. Pärandaja kinnisasja asukohajärgne korteriühistu on teatanud, et korter on suletud ja korteri hooldustasude osas on võlgnevus, millest saab järeldada, et pärandaja korteriomandit keegi ei valda. Samuti ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud, kuna pärimistoimikust ei selgu pärijate tegevus peale pärandi avanemist. Pärija P M on telefonivestluses väitnud, et soovib pärandist loobuda, kuid vastavasisulist avaldust notarile esitanud ei ole, pärija A M seisukohta tuvastada ei õnnestunud, avaldust pärandist loobumiseks ta esitanud ei ole. Kohalik omavalitsus pärandit vastu võtnud ei ole. Lisaks võivad pärandil lasuvad võlad ületada pärandi suuruse. Võlausaldaja teate kohaselt on pärandaja võlgnevus 206 460,96 krooni, korteriühistu teatel moodustab võlgnevus 30. juuni 2010 seisuga 20 544,25 krooni, s.o kokku 227 005,21 krooni. Pärandi hooldaja kandidaadi Martin Kruppi arvamuse kohaselt on korteri turuväärtus ligikaudu 100 000 krooni, s.o ligikaudu kaks korda väiksem kui pärandaja võlad. Lähtuvalt pärandi avanemise ajal (11. mail 2008) kehtinud PärS § 112 lg 1 – lg 5, pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Kohus nimetab hooldajaks pärandist huvitatud isiku, huvitatud isiku poolt soovitatud isiku või muu isiku. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus võib isiku, kes pärandit nõuetekohaselt ei valitse, hooldajakohustustest vabastada. Hooldaja on kohustatud: 1) kohtu määratud tähtaja jooksul esitama kohtule pärandvara nimekirja; 2) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 3) andma pärandvara arvel ülalpidamist isikule, keda pärandaja oli seaduse alusel kohustatud ülal pidama; 4) tasuma pärandvara arvel pärandaja võlad; 5) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Kohus leiab, et 11. mail 2008 surnud I M pärandvara suhtes tuleb rakendada pärandi hoiumeetmeid ja määrata I M pärandi hooldajaks Martin Krupp. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg 1, lg 2, lg 4 ja lg 6 kohaselt, kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandaja võlausaldajatele ning testamenditäitjale. Määruse peale võib avaldaja või pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse. Kohus saadab pärandi hoiumeetmete rakendamise, muutmise ja lõpetamise määruse ärakirja pärimisregistri pidajale. Lähtuvalt TsMS § 589 lg 1 ja lg 2, pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Loa andmise otsustab kohus määrusega. /---/. Vastavalt TsMS § 590 lg 1 ja lg 2, hooldamise lõppemisel esitab pärandi hooldaja kohtule aruande. Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda. Aruandes märgitakse esialgne pärandvara koosseis, väljamaksed pärandvarast, samuti sissetulekud tulutoovast pärandvarast. Vastavalt TsMS § 516 lg 1 p 2, lg 3 ja lg 4, kohus määrab varale hooldaja, kui on vaja hoolitseda vara eest, mis kuulub isikule, kelle viibimiskoht on teada, kuid kes ei saa tagasi pöörduda või muul 4(6)

2-10-9753 põhjusel ei saa oma asjade eest hoolitseda. Hoolduse seadmise määruses märgitakse isik, kelle varale hooldus seatakse, samuti isik, kes määratakse hooldajaks. Hoolduse seadmise määrus annab hooldajaks määratud isikule seaduses sätestatud ulatuses hooldatava vara käsutamise õiguse. Pärandi hooldajat Martin Kruppi tuleb kohustada valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine, andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru I M pärandvara hooldamisest, võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast, pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS § 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu, sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lg 4 sätestatut. Määrus tuleb toimetada kätte Martin Kruppile, teha teatavaks pärijatele ja võlausaldajale ning edastada pärimisregistrile. Määrus jõustub käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest Martin Kruppile Kehtiva PärS § 112 lg 1 kohaselt, pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. Vastavalt PärS § 138, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel. Kohus määrab I M pärandvara inventuuri tegijaks Narva kohtutäitur Krista Järvet (büroo asukoht: Tallinna mnt 9, 20303 Narva) ja annab kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks, PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks, kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 4, hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb kanda pärandvara arvelt.

5(6)

2-10-9753 Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 2, /---/. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 4, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. Lähtuvalt TsMS § 179 lg 5, kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Välja mõista I M pärandvarast riigituludesse 200 krooni peale pärandvara inventuuri teostamist. Vastavalt TsMS § 179 lg 6-9, justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Pärandi hooldaja esitas kohtule taotluse seada pärandvara hulka kuuluvale korteriomandile (asukohaga XXX Narva) käsutamise keelumärge. Lähtuvalt PärS § 110 lg 2 p 4, pärandvara hoiumeetmed on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p 2, hagi tagamise abinõud on kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse. Kohus tuvastas kinnistusraamatu väljavõttest, et pärijale kuuluvale korteriomandile, asukohaga XXX Narva on 20. mail 2008 seatud käsutamise keelumärge võlausaldaja kasuks. Kuna keelumärge sulgeb kinnistusraamatu registriosa ja ei võimalda sinna kandeid teha, tuleb pärandi hooldaja taotlus keelumärke seadmiseks jätta rahuldamata.

Aarne Lõhmus Kohtunik 6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.