Hageja: AS P (registrikood XXX, XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Äili R (Advokaadibüroo Mägi Kraavi & Partnerid ); Kostja: EK(isikukood XXX, XXX); Kostja seaduslik esindaja : Jouni Juhani H ; Kostja esindaja: vandeadvokaat Margus V Advokaadibüroo )
(Kentmanni
Asja läbivaatamise kuupäev
01.oktoober 2010
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja adv. Äili R ja kostja esindaja adv. Margus V
Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista EK AS P kasuks põhivõlg 19 983 EEK (üheksateist tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm krooni). Välja mõista EK AS P kasuks viivis 60 108,85 EEK (kuuskümmend tuhat ükssada kaheksa krooni) ja alates 16.novembrist 2010 viivis 0,2 % päevas põhivõlalt kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja EK kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1.07.augustil 2006 sõlmisid AS P ja EK ostu-müügilepingu, mille sisuks oli 31 PVC akna valmistamine summas 42 573 krooni, akende paigaldus summas 13 950 krooni, transport summas 180 krooni, veeplekid summas 2 973 krooni ja veeplekkide paigaldus summas 691 krooni. Kokku kuulus lepingu järgi tasumisele 60 367 krooni ning koos käibemaksuga 71 233 krooni. 07.augustil 2006 tasus kostja ettemaksu 35 000 krooni. AS P esitas 26.septembril 2006 kostjale arve nr 20062429 summas 36 233 krooni tasumistähtajaga 03.oktoober 2006. Nimetatud arve on kuni tänaseni kostja poolt tasumata. Kuna kostja vabatahtlikult oma kohustust ei täitnud, pöördus hageja hagiga kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 36 233 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 59 272,28 krooni ning sealt edasi 0,2 % põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Akende paigaldamisel selgus, et kahel aknaaval, kust oli vana aken juba eemaldatud, oli hammas, millele aken kinnitub, liiga väike, mistõttu aknad nihkusid paremale poole. Nimetatud probleemi lahendas kostja ise. Hageja pakkus kostjale hüvitist kahe akna põse korrigeerimiseks summas 1 500 krooni, aga kostja sellega ei nõustunud. Hageja ei nõustu kostjaga, et aknaavad oleksid ebaõigesti mõõdetud, probleem on vana majaosa viletsas kvaliteedis. Kostja ei ole hagejalt kordagi nõudnud, et hageja valmistaks ja paigaldaks kostja elamule kostja väidetavate puuduste tõttu uued aknad. Kostja ei ole hagejalt ka nõudnud, et hageja tuleks ja teeks kostja elamu välisviimistlust akna palede korrigeerimise näol. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid oma väidetava õiguse rikkumise kõrvaldamiseks ning keeldumine oma kohustuse täitmisest on põhjendamatu ja õigusliku aluseta.
3.Hageja leiab, et kostja käitumine on vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kuivõrd kostja ei esitanud pretensiooni aknakilede mitteeemaldamise põhjendusel töö vastuvõtmisel ega ka mõistliku aja jooksul peale seda, on ta kaotanud õiguse tugineda nimetatud vastuväitele. Kostja arvamus.
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ise teostas kostja osundatud ehitisel akende suuruse mõõtmise ning valmistas enda mõõdetu järgi kostjale aknad. 22.09.2006 alustas hageja kostja ehitisele akende paigaldamist. Paigaldamise käigus selgus, et osa akendest (üheksa) olid valesti mõõdetud, akende raamid olid liiga laiad vajudes vähemalt 70% ulatuses aknapõse sisse. Kostja teatas akende puudustest koheselt hageja nõukogu liiget ÜP, kes lubas saata ettevõtte esindaja probleemi lahendama. Hageja oma esindajat objektile ei saatnud, paigaldustöid jätkati ning sellest tulenevalt paigaldati kostja ehitisele mittevastavad aknad. 20.09.2006 koostatud paigalduse tellimus-aktis esitas kostja hagejale pretensiooni, märkides, et ta ei ole akende suurusega rahul. Akende ülevaatusel hageja esindajad tõdesid, et osad aknad ei vasta nõutavale suurusele. Kostja nõudis hagejalt korduvalt nii suuliselt kui elektronposti teel akende väljavahetamist, kuid tulemusteta. Kostja oli hageja tegevusetusest tingituna sunnitud olukorra likvideerimiseks tegema lisakulutusi – 16 250 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustust. Eeltoodust tulenevalt keeldus kostja VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel oma võlgnetava kohustuse täitmisest.
5.Hageja on teostanud kostja osundatud ehitisele akende paigaldamise tervikuna ebakvaliteetselt. Paigaldaja jättis aknaraamidele peale kaitsekiled, mis kõrbesid aknaraamide külge, mille tõttu ei olnud hiljem võimalik kilet eemaldada. Seega ei vastanud hageja poolt teostatud töö lepingutingimustele. Kostja teavitas nimetatud puudustest hagejat, kuid hageja pretensioonile ei reageerinud. Kostja leiab, et temal puudub kohustus maksta viivist müügilepingu üldtingimuste p 4.1. alusel. Kostja ei ole allkirjastanud ostu-müügilepingut, millest nähtuks, et selle lahutamatuks lisaks on müügilepingu üldtingimused. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma viivist ka aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja esitas 13.09.2010 hagejale tasaarvestuse nõude, millega luges tasaarvestatuks oma nõuded 16 250 krooni ja 51 555 krooni hageja esitatud nõudega. Kohtu järeldused.
6.Kohus, kuulanud ära tunnistajate VL, HS, ÜP ütlused ja kostja EK vande all antud seletuse ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuigi poolte vahel 07.08.2006 sõlmitud leping on pealkirjastatud müügilepinguna, on sisuliselt tegemist töövõtulepinguga. Hageja valmistas ja paigaldas kostja ehitisele aknad. Pooltel lepingu olemuse üle vaidlus puudub.
7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja valmistas lepingu järgi 31 akent ning paigaldas need kostja ehitisele. Paigalduse tellimusaktiga 20.09.2006 on tööd üle antud. Kostja esitas tehtud töö osas märkuse – akende suurusega ei ole rahul. Seda, et hageja poolt tehtud kogu töö ei olnud vastavuses lepinguga, kinnitas ka hageja ise. Hageja väite kohaselt oli probleeme kahe aknaga. Kostja leidis, et üheksa akent vajasid parandust. Samas on kostja oma e-kirjas ÜP 06.07.2007 märkinud, et uuesti oli vaja lõigata 7 akent (t.lk 39) ning arvestanud akna põskede kulu 7,5 akna suhtes (t. lk 42).
8.Kostja on esitanud 13.09.2010 tasaarvestuse avalduse, milles tasaarvestab oma nõuded 16 250 krooni ja 51 555 krooni hageja nõudega. Kahju 16 250 krooni on kulutused, mis tulenevad hageja kui töövõtja poolt mõistliku aja jooksul parandamata töödest (akende põskede lõikamine ja uute aknapõskede ehituse ning akende taaspaigaldus) ning mille tõttu oli kostja sunnitud hageja töö ise parandama. Poolte e-kirjadest (t. lk 39-41) nähtub, et kostja on mitmel korral teavitanud hagejat ebakvaliteetsest tööst ning selle parandamisest. Kuid tegelikult tööde parandamist hageja poolt ei toimunud. VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral töövõtja. Seega on põhjendatud kostja nõue hageja poolt töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks.
9.Hageja poolt tehtu ümbertegemise maksumuse kohta on kostja esitanud kalkulatsiooni.
Kostja väite kohaselt hõlmas hageja lepingu mittekohase täitmise tulemusel tekkinud kahju summas 16 250 krooni, akende põskede lõikamist, tasandamist ja ehitust, mitte üksnes akende paigaldamist, mida nõustus hageja hüvitama 1 500 krooni ulatuses. Kohus nõustub kostja poolt esitatud kalkulatsioonis märgitud puuduste kõrvaldamise suurusega. Hageja vaidleb küll nimetatud summale vastu, kuid ei ole oma vastuväiteid ka tõendanud, st ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber kostja poolt esitatu. Tuginedes VÕS § 197 lg 1 ja 2 loeb kohus põhjendatuks tasaarvestuse, mille kohaselt kostja nõue summas 16 250 krooni on tasaarvestatud hageja rahuldamisele kuuluva nõudega samas summas.
10.Järgnevalt käsitleb kohus aknakilede eemaldamata jätmise tõttu kostjal tekkinud kahju tasaarvestamise põhjendatust hageja nõudega. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
11.Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole õigeaegselt teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest, mis seisnes aknakilede eemaldamata jätmises ning mille tagajärjel tekkis kostjal kahju. Kostja viitas nimetatud lepingu rikkumisele alles oma kirjalikus vastuses hagile 30.03.2009. Ehituse spetsialisti Tarmo Siku arvamuses on märgitud, et akende välispinnad on kahjustatud transport kilede sulamisest plastmaterjali pealispinna sisse. Sulamise on põhjustanud päikesekiirgus. Aknad paigaldati septembris 2006. Kostja EK vande all antud seletusest nähtub, et aknakiledest tekkinud kahjustustest sai ta teada 2007 suvel. Taasesitatavas vormis ei ole kostja lepingu rikkumisest hagejat teavitanud. Kostja küll väitis, et aknakiledest rääkis ta AS P esindaja Ülle Pärsiga 2007 suvel, kuid tunnistaja ÜP väitis, et aknakiledest kostjaga juttu ei olnud kordagi. Kostja vande all antud seletus ja tunnistaja ÜP ütlused on vastuolulised. Samas ei viita ka probleemile aknakiledega kostja ja ÜP 2007 augustikuu elektronkirjavahetus (t. lk 38-39). Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teavitanud ning seetõttu ei saa kostja mittevastavusele tugineda, millest tulenevalt puudus kostjal õigus tasaarvestada hageja nõudega kahju summas 51 555 krooni.
12.Tunnistajad VL ja HS ütluste kohaselt jäeti aknaraamidele kiled seetõttu, et kohe pidi alustatama fassaaditöödega ning sellest oli kostja teadlik. Tunnistaja HS kinnitas, et kui ei oleks olnud kokkulepet ehitise omanikuga, siis oleks enne akende paigaldamist kiled eemaldatud. Kostja aga väitis, et akendele kilede pealejätmisest töömeestega juttu ei olnud. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et pooltel oli kokkulepe transportkilede jätmiseks akendele. Seda tõendab nii tunnistaja HS kui ka kaudselt kostja 06.07.2007 e-kiri ÜP. Kirjas viidatakse hageja puudustele akende mõõtmisel ja paigaldamisel, 7 akent tuli uuesti paigaldada. Samas ei olnud ühtegi viidet akna kiledele. Seega ei ole põhjendatud tuginemine ka VÕS § 645 lg 1 sätetele, mis võimaldaks tellijal lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud.
13.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Ostu-müügilepingu punkt 6 kohaselt on müügilepingu üldtingimused pooltevahel sõlmitud müügilepingu lahutamatuks lisaks. Üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on müüjal õigus ostjalt nõuda ostu-müügilepingus sätestatud maksetega viivitamisel viivist 0,2 % tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest.
14.Kuna kohus eelnevalt leidis, et põhinõue on tasaarvestatud kostja nõudega summas 16 250 krooni, siis kuulub kostjalt välja mõistmisele 19 983 krooni. Viivised alates 04.10.2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni moodustavad 60 108,85 krooni (19 983 x 0,2 % x 1504 päeva). Tuginedes TsMS § 367 on põhjendatud hageja nõue viiviste välja mõistmiseks 0,2 % põhinõudest, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele põhivõlg 19 983 krooni ja viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 60 108,85 krooni ning alates 16.11.2007 viivis 0,2 % põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.