4.2.Välja mõista kostjalt, Signe Rebaselt, hageja, AS-i Esmar kasuks 108 115 krooni ja 51 senti.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-03-566
Mõista kostjalt, Signe Rebaselt välja hageja, AS-i Esmar kasuks kohtukulu summas 21 947 krooni ja 15 senti. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.06.10.2003 esitas hageja hagi kostja vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetluse käigus loobus hageja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisest, sest kostja vabastas 28.12.2006 vabatahtlikult eluruumi. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 13.02.2003 müügilepingu, millega hageja omandas Keila vallas Lohusalu külas asuva Lohusalu Konverentsikeskuse kinnistu. Omandamise hetkel oli kinnistu koormatud 31.03.1998 sõlmitud tähtajalise rendilepinguga nr 108 Osaühingu Delikaat (rentnik) kasuks. Müügilepinguga läksid rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle hagejale. Rendilepingu p 4.3 järgi oli rentnikul õigus anda renditud vara rendileandja nõusolekuta osade kaupa allrendile, teavitades rendileandjat kõikidest sõlmitud allrendilepingutest. Seda õigust kasutades sõlmis OÜ Delikaat 05.08.2002 kostjaga üürilepingu. Üürilepingu esemeks oli kinnistul asuvas ridaelamus nr 10 asuv eluruum (sektsioon nr 2) üldpinnaga 67m2. Pooled kinnitasid, et üürileandja üüriõigus tuleneb üürileandja ja hoone omaniku vahel 31.03.1998 sõlmitud rendilepingust. Seega teadis kostja üürilepingu sõlmimisel, et sõlmib allkasutuslepingu. Kuna OÜ Delikaat rikkus rendilepingut, ütles hageja 02.04.2003 lepingu üles. Hageja ja rentniku kokkuleppel lõppes rendileping 29.04.2003. 25.04.2003 sõlmis hageja OÜ-ga BREM Kinnisvaraagentuur halduslepingu nr 48, millega viimane kohustus tegutsema hageja käsundisaajana Lohusalu Konverentsikeskuse kinnistu ja selle oluliste osade ning päraldiste haldamisel ja majandamisel. Kuna kasutuslepingu (rendilepingu) lõppemisega lõpevad ka kõik selle lepingu alusel sõlmitud allkasutuslepingud, saatis hageja volitatud esindaja OÜ BREM Kinnisvaraagentuur 09.05.2003 kostjale kirja, milles selgitas olukorda ja tegi ettepaneku sõlmida uus üürileping. Kirjale oli lisatud üürilepingu kavand. Kirjas viidati mh asjaolule, et juhul, kui kostja ei soovi uut üürilepingut sõlmida, tuleb kostjal tema valduses olev ridaelamusektsioon vabastada hiljemalt 15.05.2003. Kostja keeldus uut üürilepingut sõlmimast ega vabastanud ka ridaelamusektsiooni. Seetõttu ei ole hagejal võimalik ridaelamusektsiooni välja üürida ning ta kannab kostja tegevusetuse tõttu saamata jäänud tulu näol kahju. Hageja soovis kostjaga üürilepingut sõlmides saada üüri 4000 krooni kuus, mis tuleb võtta aluseks kahjuhüvitise arvutamisel. 16.09.2003 saatis hageja kostjale arve 4000 krooni tasumiseks ja palus tasuda ka võlgnevuse. Kuna kostja vabastas eluruumi 2006.a detsembris, peab kostja hüvitama hagejale selle ajani tekkinud kahju. Kokku tekitas kostja 2003.a maist 2006.a detsembrini hagejale kahju 174 000 krooni. Hageja arvestas kahju hüvitist alates 15.05.2003 järgmiselt - ühe kuu eeldatav üüritasu 4000 krooni korda kostja poolt eluruumi kasutatud kuude arv.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-03-566 Hagejal oli soov eluruum välja üürida. Hageja esitatud Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ ekspertarvamuse 0319/017 kohaselt oli ridaelamuboksi üür 2003.a aastaringselt ca 3000 krooni kuus ja suveperioodil ca 4500 krooni kuus, 2004.a aastaringselt ca 3300 krooni kuus ja suveperioodil ca 4800 krooni kuus, 2005.a aastaringselt ca 3500 krooni ja suveperioodil ca 5300 krooni, 2006.a aastaringselt ca 3800 krooni kuus ja suveperioodil ca 5800 krooni kuus, 2007.a aastaringselt 4000 krooni kuus ja suveperioodil 6000 krooni kuus. Üürile lisandub tasu kommunaalteenuste eest. Hageja nõustus alternatiivselt ka kohtu poolt määratud eksperdi arvamusega, et üüri suuruseks oli 2500 krooni kuus, mis teeb kahju suuruseks 108 115,51 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Rentnikul oli õigus sõlmida kostjaga eluruumi üürileping, kuid mitte rendilepingu p 4.3, vaid p 2.1 alusel. Eluruumi üürileandmist ei saanud rendilepingu sõlmimise ajal, 31.03.1998 kehtinud seaduste järgi käsitada rendi-, allrendi- vm kasutuslepinguna. Harju Maavalitsuse hooneregistri väljavõtte kohaselt oli ridaelamu eluruum, mida sai kasutusse anda üürilepinguga. Lepingu p-s 2.1 andis riik vara omanikuna Riigikantselei kaudu rentnikule laialdased volitused renditud vara kasutada ja vallata, sh õiguse anda ridaelamusektsioonid üürile. Eluruumi omaniku vahetumisel üürileping ei lõppenud, vaid üürileandja õigused ja kohustused läksid üle eluruumi omandajale. Üürileping ei lõpe ka siis, kui üks pool (uus üürileandja) soovib lepingut lõpetada või muuta, kuid teine pool (üürnik) sellega ei nõustu. Kostja ei pidanud uut üürilepingut sõlmima, sest eelmine üürileping kehtis. Kuna üürileping kehtis, valdas kostja eluruumi seaduslikul alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on eluruumi kasutades alusetult rikastunud või hagejale kahju tekitanud. Kostja ei ole saanud üüri tasuda, sest hageja ei ole esitanud talle üüriarveid. Vahepealne menetluse käik
3.Harju Maakohus rahuldas 08.07.2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4400 krooni ning jättis menetluskulud poolte kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.12.2008 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täpsustades otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 1840,80 krooni. Riigikohus tühistas 21.05.2009 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2008 otsuse ja Harju Maakohtu 08.07.2008 otsuse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus tegi 17.05.2010 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 108 115,51 krooni ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et kahju suurust ei saa alternatiivselt määrata, mistõttu tuleb rahalises nõudes esitatud hagi rahuldada osaliselt. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ühest nõudest menetluse kestel kostjapoolse vabatahtliku täitmise tõttu loobus ja teine nõue rahuldatakse osaliselt, tuleb kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p-i 1 alusel jätta kohtukulud poolte kanda. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulu väljatõstmisnõude eest 100% ulatuses ja rahalise nõude osas 62,1% ulatuses. Antud asjas esitati hagi 06.10.2003. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ning nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-03-566 tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Käesoleva asja menetluses on hageja kandnud märkimisväärseid menetluskulusid, mille kohta on esitatud menetluskulude nimekiri 11.06.2008 maakohtule, 12.12.2008 ringkonnakohtule ja 27.04.2009 riigikohtule. Kokkuvõttev õigusabikulude nimekiri esitati 21.04.2010 maakohtule, mille kohaselt kandis hageja kulutusi õigusabile 42 632 krooni koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta 35 900 krooni. Lisaks on hageja tasunud hagi esitamisel ja nõude suurendamisel riigilõivu kokku 9650 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 8750 krooni. Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt TsMS § 60 lg 1, jättes menetluskulud kogu ulatuses poolte endi kanda. Otsusest ei ole võimalik tuvastada kohtu kaalutlusi. Kohus peab TsMS § 60 lg 1 kohaldamisel hindama kas hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osad on võrdsed ning olukorras, kus hagi rahuldamata jäetud osa suurusjärk erineb hagi rahuldatud osa suurusjärgust, on põhjendatud mõista kohtukulud hagejale välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Maakohus rahuldas hageja nõude ca 62,1% ulatuses (174 000 x 62,1% = 108 054). Arvestades TsMS § 61 lg 1 p 1 toodud piirangut pidi kohus mõistma kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud arvestatuna 5% hagi rahuldatud osast, s.o 5405,77 krooni. Lisaks oleks kohus pidanud mõistma kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 18 400 krooni. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kohtukulude osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud summas 21 947 krooni ja 15 senti. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale esitati apellatsioonkaebus. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse üksnes kohtukulude osas. Sellest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu otsust muus osas ei kontrolli.
8.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS-i §-e 60 ja 61 tuleb sisustada selliselt, et poolte kanda saab kohtukulusid jätta üksnes siis, kui rahuldatud ja rahuldamata jäetud hagi osad olid võrdsed. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole.
9.Rahalise nõude puhul rahuldas maakohus hagi 108 115 krooni ja 51 sendi osas. Rahaline nõue oli esitatud 174 000 krooni suuruses summas. Seega moodustab rahuldatud osa rahalise nõude puhul 62,1% kogu rahalisest nõudest. See on märkimisväärselt üle poole. Seega ei saa jätta selle nõude osas kohtukulusid poolte kanda, vaid selle nõude menetlemisel kantud kohtukulud tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 62,1% ulatuses. Sinna alla lähevad kõik selle nõude menetlemisel makstud riigilõivud (01.10.2003.a tasutud lõiv summas 1400 krooni (vt t I kd lk 5), 11.02.2008.a tasutud lõiv summas 8250 krooni (vt t II kd lk 99) ja 06.08.2008.a tasutud lõiv summas 8750 krooni). Sellises ulatuses väljamõistetavate riigilõivude summa on kokku 11 426 krooni ja 40 senti. Samuti tuleb rahalises nõudes esitatud hagi menetlemisel kantud esindajatasud välja mõista hagi rahuldatud summast 5% ulatuses, so 5405 krooni ja 75 sendi ulatuses.
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kuivõrd kostja täitis väljatõstmise nõude menetluse kestel vabatahtlikult, siis ei saa selle nõudega seotud kohtukulusid kostjalt välja mõista. Hagi esitati kohtusse 06.10.2003.a. Hageja esitas selle nõude osas hagist
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-03-566 loobumise avalduse 04.02.2008.a. Algselt vaidles kostja hagile ka selle nõude osas vastu. Seega ei täitnud kostja seda nõuet vabatahtlikult mitte koheselt, vaid alles peale aastatepikkust kohtumenetlust, mistõttu tuleb ka selle nõude menetlemisel tekkinud kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Need kohtukulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Täies ulatuses tuleb välja mõista riigilõiv summas 60 krooni (vt t I kd lk 6). Selle nõude menetlemisel kantud kohtukuludena tuleb käsitleda kuni loobumise vastuvõtmiseni kantud esindajakulusid, so 01.02.2008.a arve summas 1770 krooni ja 03.03.2008.a arve summas 3540 krooni. Kuivõrd nendes arvetes kajastatud õigusabiteenused hõlmasid ka rahalise nõude osas õigusabi osutamist, ei saa vastavaid arveid kahe nõude osas eristada, mistõttu kinnitas hageja esindaja 15.10.2010.a kohtuistungil, et on nõus nende arvete vähendamisega 50% ulatuses. Kohtu hinnangul on nende arvete osas põhjendatud välja mõista esindajatasud 50% ulatuses, so summas 2655 krooni.
11.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kõiki ülalkäsitletud kulusid pidada põhjendatuks. Menetlus selles asjas toimus alates aastast 2003, asjas korraldati ekspertiis, asi on korduvalt läbinud mitmed kohtuastmed.
12.Kuivõrd hageja menetluskulud kuuluvad osaliselt kostjalt väljamõistmisele, ei oma kostja õigusabi kulud tähendust ning kohus jätab need tähelepanuta.
13.Apellatsioonkaebuses palus apellant ka seda, et kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja ka hageja apellatsioonimenetluses kantud kulud. Selline taotlus on põhimõtteliselt õigustatud, kuid kuivõrd rahalise nõude osas on 5% piir juba täis, saab apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude väljamõistmine tulla kõne alla üksnes väljatõstmise nõude osas. Kuivõrd hageja vaidlustas kohtukulude jaotust nii väljatõstmise nõude kui ka rahalise nõude osas, saab väljatõstmise nõude osas apellatsioonimenetluse kohtukulude taotluse rahuldada osaliselt, so pooles ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul võib hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud kohtukulusid pidada iseenesest põhjendatuks. Seega saab apellatsioonimenetluses kantud kohtukuludena välja mõista kohtukulud summas 2400 krooni.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.