N.M. hagi Ehital Liising OÜ ja kohtutäitur A. K.`i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ja müüdud asja ostjalt väljanõudmiseks 120 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: N.M. (IK xxx; elukoht: xxx)
esindajad Kostja 1: Ehital Liising OÜ (RK 10343540; asukoht: Ahtri 6A, 10151 Tallinn) Kostja 1 esindaja: V. P., juhatuse liige Kostja 2: kohtutäitur A. K. ((büroo asukoht: Puškini 14, 20308 Narva) Kohtuistungi toimumise aeg
15. oktoober 2010. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta N.M. hagi Ehital Liising OÜ ja kohtutäitur A.K.`i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes ja müüdud asja ostjalt väljanõudmiseks rahuldamata.
2.Tühistada hagi tagamine. Hagi tagamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Hageja kannab oma menetluskulud ise.
2.Hageja kannab kostja 1 ja kostja 2 menetluskulud.
Välja mõista N.M.lt riigituludesse riigilõiv 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583;
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud
1.N.M. ja Ehital Liising OÜ sõlmisid 29.11.2006. a laenulepingu, mille alusel N.M. laenas 12 782,32 eurot tähtajaga kuni 20.11.2016. a. 15.01.2008. a sõlmiti poolte vahel laenulepingu lisa 2, millega suurendati laenulimiiti summale 18 325,34 eurot tagastamise lõpptähtajaga 20.01.2018. a, 22.01.2009. a sõlmiti poolte vahel laenulepingu lisa 3, millega suurendati laenulimiiti summale 19 022,83 eurot tagastamise lõpptähtajaga 20.01.2022. a. Pooled leppisid kokku, et laenulimiidist on laenusaaja kasutuses 17 414,13 eurot ja nimetatud summa on lisa sõlmimise kuupäeva seisuga tagasi maksmata, lisaks nimetatud summale võlgneb laenusaaja 1 608,69 eurot maksmata laenumakseid, trahve ja viiviseid. Täiendav laenusumma 1 608,69 eurot tasaarvestatakse võlgnevuse summaga ja seega väljamakseid laenusaaja arvele ei toimu (tl 9-14).
2.N.M. ja Ehital Liising OÜ sõlmisid 23.01.2009. a notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, milles lepiti kokku, et omanik (N.M.) seab hüpoteegi hüpoteegipidaja (Ehital Liising OÜ) kasuks korteriomandile Võidu prospekt 5-38 esimesele vabale järjekohale hüpoteegisummaga 447 000 krooni igakordse korteriomandi omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele vastavalt täitemenetluse seadustikus kehtestatud korrale hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hüpoteegiga on tagatud laenulepingust ja
on
selle lisadest tulenevad nõuded (tl 15-18). Hüpoteek oli kantud kinnistusraamatusse (tl 30-31, 51p-53).
3.13.05.2009. a ütles Ehital Liising OÜ laenulepingu üles ning nõudis võla 312 219,87 krooni tagastamist (tl 108-112).
4.18.06.2009. a esitas Ehital Liising OÜ kohtutäitur A.K.ile täitmisavalduse, milles soovib pöörata sissenõuet võlgniku N.M. varale, sh kinnisvarale (tl 113).
5.Täitemenetluse alustamise kohta saadeti N. M.le täitmisteade, mis toimetati isiklikult kätte 10.07.2009. a. 23.07.2009. a kirjas teatas kohtutäitur võlgnikule, et 03.08.2009. a toimub kohtutäituri büroos kinnisasja (korteriomand Võidu prospekt 5-38) arestimine. 03.08.2009. a on koostatud kinnisasja arestimisakt, kohtutäitur määras kinnisasja hinnaks 100 000 krooni (tl 122, 124-127). Kinnisasja arestimise akt on N.M.le kätte toimetatud 05.08.2009. a (tl 128).
6.28.08.2009. a avaldati Ametlikes Teadaannetes enampakkumise teade. Enampakkumine pidi toimuma kohtutäituri büroos 18.09.2009. a, alghind oli 100 000 krooni. 08.12.2009. a avaldati Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteade, enampakkumine pidi toimuma 28.12.2009. a, alghind 50 000 krooni (tl 138). N.M.le saadeti 09.12.2009. a teade 28.12.2009. a enampakkumise kohta (tl 129).
7.28.12.2009. a enampakkumisel osales ostjana ainult sissenõudja (Ehital Liising OÜ), kes ostis vara selle alghinnaga 50 000 krooni (tl 7-8). 06.01.2010. a kanti kinnistusraamatusse Võidu prospekt 5-38 omanikuna sisse Ehital Liising OÜ kohtutäituri avalduse ja enampakkumise akti alusel (tl 30-31).
II Hageja nõue
8.N.M. esitas 05.03.2010. a Viru Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja ostjalt väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüdi 28.12.2009. a toimunud enampakkumisel hageja korteriomand asukohaga Võidu prospekt 5-38, Narvas (registriosa 2759309) 50 000 krooni eest Ehital Liising OÜ-le.
9.Hageja leiab, et enampakkumine oli ebaseaduslik alljärgnevatel põhjustel.
9.1.Hagejale korteriomandi turuväärtus on vähemalt 150 000 – 200 000 krooni. Ehital Liising OÜ avaldas soovi realiseerida korter mitte vähem kui 200 000 krooni eest, seega on hageja korteri müük 4 korda vähema hinnaga turuväärtusest vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega (VÕS § 6 ja § 7). Ehital Liising OÜ ei soovinud hagejaga läbi rääkida ja pöördus kohe kohtutäituri poole.
9.2.Enampakkumise tulemusel kaotas hageja vara ja talle jääb kohustus tagastada peaaegu kogu laenusumma, kuna 50 000 krooni moodustab vaid 17% laenujäägist (ca 280 000 krooni). Selline tehing ei ole mõistlik.
9.3.Enampakkumisel tagajärjel korteriomandi müük on hageja ja tema pere (tütar, viimase abikaasa ja laps) täielikult laostunud, hageja on sunnitud üürima uue eluruumi, mis omakorda raskendab kostjale võlgnevuse kustutamist. Kohtutäitur ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt, kuna enampakkumine on tekitanud hagejale ja hageja perekonnale negatiivseid tagajärgi ning raskendab võla kustutamist Ehital Liising OÜ-le.
9.4.Kuna korteri turuhind oli hagi esitamise ajal 170 000 krooni, müüdi aga 50 000 krooniga, siis enampakkumisega tekitas kohtutäitur hagejale otsest varalist kahju 120 000 krooni.
10.Hagiavalduses taotles hageja hagi tagamist. Viru Maakohtu 08.03.2010. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamiseks seati Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonnas kostjale Ehital Liising OÜ kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx, käsutamise keelumärge N.M. kasuks.
III Kostja 1 vastus
11.Kostja Ehital Liising OÜ esitas 09.07.2010. a hagile kirjaliku vastuse, milles kostja ei nõustu hagiga. Kostja 1 esitas alljärgnevad vastuväited.
11.1.Hageja väide, et kostja ei soovinud hagejaga läbirääkimisi pidada ja pöördus kohe kohtutäituri poole, ei vasta tõele. 22.04.2009. a saatis kostja hagejale hoiatuskirja ja andis tähtaja 2 nädalat võlgnevuse likvideerimiseks ning pakkus hagejale võimalust läbirääkimisteks. Kuna peale hoiatuskirja saamist hageja ei asunud võlgnevust likvideerima, ütles kostja laenulepingu üles, ülesütlemisteade toimetati hagejale kätte 27.05.2009. a. Kuna ka peale laenulepingu ülesütlemist ei tasunud hageja laenu tagasi, tegi kostja täitmisavalduse kohtutäiturile.
11.2.Arco Vara 02.03.2010. a eksperthinnangu järgi on korteri Võidu prospekt 5-38 turuväärtus tõepoolest ca 175 000 krooni, kuid selliste korterite müügiperiood on ca 6 kuud, eksperthinnangust ei nähtu korteri kiir- või sundmüügi väärtus.
IV Kostja 2 vastus
12.Kohtutäitur A.K. esitas 02.07.2010. a kirjaliku vastuse hagile (tl 115-116), milles ta palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 2 esitas alljärgnevad vastuväited.
12.1.Hagi on aegunud. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Sundenampakkumise akt on hagejale kätte toimetatud 29.12.2009. a. Akt anti
üle allkirja vastu hageja tütrele E. B.le aadressil Võidu prospekt 5-38, täitetoimikus on hageja poolt oma tütrele antud volikiri ja ID kaardi koopia, hageja tütar elab koos hagejaga aadressil Võidu prospekt 5-38 ning TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument kättetoimetatuks. Hagi esitati kohtule 05.03.2010. a ning seega on hagi aegunud.
12.2.Kohtutäituri tegevus on õiguspärane, sest võlgnikule on täitmisteade ja vara arestimise akt kätte toimetatud, kinnisasi hinnati pärast esimest nurjunud enampakkimist alla 50% vastavalt TMS § 100 lg 5. Vara ümberhindamise akti koopia ja teade enampakkumise kohta on saadetud võlgnikule. Vara ümberhindamist võlgnik vaidlustanud ei ole. Enampakkumisel 28.12.2009. a osales ainult sissenõudja, kes pakkus alghinda.
V Kohtuistung
13.Kohtuistungil jäi hageja nõuete juurde. Hageja selgitas, et sai enampakkumise akti 2010. aasta veebruaris koos kinnisasja väljaandmise teate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Hageja sai täitemenetluse kohta mingeid teateid, kuid pani need kõrvale, kuna ei saanud neist aru. Laenu maksis tagasi hageja tütar ning hageja võttis laenu tütre tarbeks.
14.Kostja 1 hagi ei tunnistanud.
15.Kostja 2 hagi ei tunnistanud ning taotles aegumise kohaldamist.
VI Kohtu põhjendused
16.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagi on aegunud.
17.Hageja on esitanud 05.03.2010. a kohtusse hagi 28.12.2009. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur on kulleri kaudu enampakkumise akti allkirja vastu kätte toimetanud J. B.le aadressil xxx 29.12.2009. a (tl 58p – 59, 59p). Kohtutäituri selgituste kohaselt (tl 55) on N.M. esitanud täiteasjas volikirja ja oma tütre ID kaardi koopia. Kohtutäitur esitas kohtule volikirja (tl 59p), mille kohaselt N.M. volitab tütart J.B. esindama end Ehital Liising asjas, samuti J. B. ID kaardi koopia (tl 59). Hageja selgitas kohtuistungil, et korteris xxx elab peale hageja ka tema tütar J. B.väimees (A. B.) ja nende laps, samuti seda, et laenuasjadega tegeles tema tütar.
18.TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 1 sisu on enampakkumise aktis võlgnikule selgitatud (tl 57p).
19.Õige on kohtutäituri seisukoht, et vara enampakkumise akt tuleb lugeda võlgnikule kättetoimetatuks 29. detsembril 2009. a ning sellest ajast alates tulnuks hagejal esitada kohtusse hagi 30 päeva jooksul.
19.1.TMS § 10 reguleerib dokumentide edastamist. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Lõige 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui TMS ei tulene teisiti. Lõige 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Lõige 5 sätestab, et kui TMS § 10 lg 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates.
19.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, sama paragrahvi 2. lõike kohaselt menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.
19.3.TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Lisaks sellele sätestab TsMS § 319 lg 1
1.lause, et menetlusdokument loetakse saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule.
19.4.Tunnistajana kohtus ütlusi andnud Jekaterina Belanova ütlustest tuleneb, et hageja on tema ema ning tunnistaja elab koos ema, abikaasa ja tütrega Narvas Võidu prospekt 538. Ema volikirja viis tunnistaja kohtutäiturile pärast esimest enampakkumist.
20.Kostja 2 taotleb aegumise kohaldamist.
20.1.Riigikohus on 22.02.2007. a määruses 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-8-07 ).
20.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selllest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
21.Eeltoodud põhjenduste tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, kuna hagi on aegunud (TMS § 223 lg 1).
VII Hagi tagamise tühistamine
22.Viru Maakohtu 08.03.2010. a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati ning hagi tagamiseks seati Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna kostjale Ehital Liising OÜ kuuluvale korteriomandile asukohaga xxx, käsutamise keelumärge N.M. kasuks.
23.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
VIII Menetluskulude jaotus
24.17.06.2010. a määrusega anti hagejale menetlusabi menetluskulude kandmisel ning vabastati N. M. riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
26.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
27.Eeltoodu alusel jäävad hageja kantud menetluskulud hageja enda kanda, hageja peab kandma kostja 1 ja kostja 2 menetluskulud ning tasuma riigilõivu riigituludesse. Hagihind käesolevas tsiviilasjas on 120 000 krooni. Riigilõivumäär hagihinnalt 120 000 krooni on riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on 12 500 krooni. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583) kohtuotsuse jõustumisest 14 päeva jooksul.
28.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.