Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2010.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-26058
Tsiviilasi
KKÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi S B (isikukood XXX, elukoht XX) vastu korteriomandi võõrandamise kohustamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
11.10.2010.a
Hagihind
25 000 krooni
Kohtuistungil osalenud
Hageja seaduslik esindaja IU Kostja lepinguline esindaja S B Tõlk Jelena Kremez
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused 01.06.2010 kohtule laekunud avalduses palub hageja kohustada kostjat võõrandama XXXasuv korteriomand. Alates 2002a detsembrikuust on kostja jätnud kommunaalteenuste eest tasumata või tasuvad arveid osaliselt. Seega on kostja jätnud arved tasumata ligi 8 aastat. Mitmel korral on hageja pöördunud avaldustega kohtusse (tsiviilasjad nr 2/1-459/04/04, 2-0515550, 2-09-43447) ning püüdnud kokku leppida võlgade tasumises. SB suhtes on lõpetatud kriminaalasi selles, et ta lõi hageja seaduslikku esindajat. Kostja on raske puudega pensionär. SBon tema täisealine poeg, kes on pidevalt töötu, kuritarvitab alkohoolseid jooke ja uimasteid. Seoses sellega ta terroriseerib ja lööb oma ema ning nõuab alaliselt raha. Kostja ei
ole nõus asuma hooldekodusse. Kostja viibib sageli erinevates raviasutustes. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja poolt tehtud veearvestus on olnud absurdne. Jääb mulje, nagu vesi jooksnuks ööpäev läbi. Korteris ei olnud vett 2,6 aastat. Veeprobleem lahendati pärast seda, kui kohale kutsuti televisioon. Aga see probleem lahendati kostja pensionist. Kostjalt on välja mõistetud võlgnevus ajavahemikus 2005-2007 summas 10 444,80 krooni, mille kostja on pensionist tasunud. Kostja viibib haiglas või sotsiaalmajas, tema pension on sotsiaalameti korralduses, seetõttu ei oma ta ülevaadet korteri maksmise kohta. Seisuga 01.01.2010 moodustab korterivõlg umbes 26 939,69 krooni. Kostja palub üle vaadata veeküsimus, veeabonentmaks, viivised ja esimese tsiviilasjaga väljamõistetu kogusummas 81 210,52 krooni. Kohtu põhjendused Kinnistusraamatu andmetel on kostja XXXasuva korteriomandi omanik (t lk 4). Hageja üldkoosolek on 11.04.2004 otsustanud esitada kostjale nõue korteriomand võõrandada (t lk 24-27). Hageja taotleb kostja kohustamist korteriomand võõrandada. Korteriomandi võõrandamise kohustus tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) §-st 14. Kohus ei pea hageja nõuet põhjendatuks. Kohtuistungil selgitas hageja, et peamine põhjus seisneb selles, et kostja ei ole pikka aega tasunud kommunaalteenuste eest. Samas ei pea kohus seda põhjust piisavaks, et kohustada kostjat korteriomandit võõrandama. Omandi võõrandamise kohustamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi ning kohus peab seda võimalikuks vaid juhul, kui teised õiguskaitse abinõud on ammendunud. Antud juhul saab hageja oma õigusi kaitsta ka muudel viisidel. Hageja on esitanud võlanõude kohtusse. Harju Maakohtu 02.06.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-459/04/04 on kostjalt välja mõistetud 10 444,80 krooni kommunaalteenuste võlgnevus detsembrist 2002 kuni 01.03.2004 (t lk 5-6). See nõue on täituri poolt täidetud (t lk 7). Ülejäänud hageja nõudeid kostja vastu ei ole kohus menetlenud, sest tsiviilasjas nr 2-05-15550 on hagi jäänud läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kohtusse ilmunud (t lk 9), või tsiviilasjas nr 2-0-43447 hagi esitanud (t lk 11-12). Puudub küll vaidlus, et kostjal on võlg hageja ees (t lk 34-46, 59-141), kuid vaidlus on võla suuruses. Hageja ei ole samuti kasutanud kohasemaid õiguskaitse abinõusid ega pannud oma nõuet kostja vastu maksma. Tõenditest nähtub, et kohtuotsuse täitmisega probleeme ei ole. Hageja huvi on eelkõige saada raha võlgnevuse katteks. Käesolev hagi seda eesmärki ei pruugi teenida, sest raha saamiseks peab hageja ikkagi nõude kostja vastu esitama. Käesoleva nõude puhul ei hinda kohus aga nõude suurust. Võlgnevuse suurusele on kostja vastu vaielnud, samuti nähtub, et hageja on nõude summas 61 702,79 krooni loovutanud OÜ-le Julianus Inkasso (t lk 10). Võla suuruse selgeksvaidlemiseks tuleb kohtule esitada vastav rahaline nõue. Kui kohus nõude rahuldab, asutakse kohtulahendit täitma ning vajadusel võidakse kohtutäituri poolt korteriomand võõrandada. Teisejärguliseks põhjuseks korteriomand võõrandada peab hageja seda, et kostja poeg lõi teda 06.08.2008 kella 21 paiku nagu on märgitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.12.2008 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (t lk 21-22). Kohus ei pea seda argumenti piisavaks, et kohustada kostjat kaasomand lõpetama. Esmalt on teo toime pannud mitte kostja, vaid kostja poeg, kelle eest kostja ei vastuta. Teiseks ei pidanud uurimisorganid seda tegu piisavalt raskeks, et asja kohtus arutada. Kolmandaks on antud tegu toime pandud ligi kaks aastat tagasi ning rohkem õigusrikkumisi esitatud andmetel toime pandud ei ole. Seetõttu leiab kohus, et ka see argument ei anna alust hagi rahuldamiseks. Selleks ei anna alust ka hageja paljasõnalised väited kostja poja alkoholi või uimastite tarbimisest ega kostja löömisest.
Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.