Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Peeter A üle kogu OÜ C vara ja raamatupidamisdokumentatsioon. Kui KL ja JU teabe andmise kohustust ei täida, siis on kohtul õigus trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Aktsiaselts U on tasunud 27.04.2010 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 40 000 krooni. Harju Maakohtu 28.04.2010 määrusega nimetas kohus OÜ C ajutiseks pankrotihalduriks Peeter A. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter A esitas 15.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ei peetud OÜ C majandusarvestust raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamistava kohaselt, samuti puudub võlgniku esindajal ülevaade raamatupidamisdokumentidest, samuti olulisematest majandustehingutest. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku poolt esitatud andmetel on OÜ C varade bilansiline väärtus 732 737 krooni. Kohustuste kogusuurus võlgniku poolt esitatud andmetel on vähemalt 3 267 641 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et OÜ C on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ C maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses, mille suhtes on toimunud kriminaalmenetlus ja Harju Maakohtu 03.09.2010 otsusega on võlgniku endine juhatuse liige JUja praegune juhatuse liige KL karistatud KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi. Tagasivõitmise võimaluste väljaselgitamiseks vajab ajutine haldur täiendavalt aega, kuna võlgniku raamatupidamisdokumendid ei ole haldurile kättesaadavad olnud. Edasise menetluse käigus vajavad kontrollimist ja kõigi asjaolude tuvastamist eelkõige võlgniku pangakontol tehtud rahaliste tehingute alused. Ajutine haldur palub OÜ C pankrot välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik tunnistas, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks ega suuda täita võlausaldajate nõudeid. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus OÜ C pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 19 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 6 336 krooni, kokku 25 536 krooni ning hüvitada ajutise halduri kulutuste katteks 540 krooni. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja OÜ C pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter A. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on ka ise tunnistanud, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 732 737 krooni ning kohustusi 3 267 641 krooni ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kuludeks, siis tuleb OÜ C pankrot välja kuulutada, et pankrotimenetluse käigus anda täpsem hinnang vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutine haldur palub võtta vanne võlgniku endiselt ja praeguselt juhatuse liikmelt ning kohustada võlgniku seaduslikku esindajat esitama haldurile võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon. Kohus leiab, et kuna OÜ C olemasolev vara ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi, ettevõtte majandustegevus on lõppenud ning võlgnik ei suuda täita võlausaldajate nõudeid, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul on

olemas vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et kooskõlas PankrS §-dega 90 ja 19 lg 1, 3 on vannet kohustatud andma võlgniku juhatuse liige KL (isikukood 38610164915) ja endine juhatuse liige JU(isikukood 37805184921). PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele on võlgniku juhatuse liige KL (isikukood 38610164915) ja endine juhatuse liige JU(isikukood 37805184921) kohustatud hiljemalt 05.11.2010 haldurile üle andma OÜ C vara ning raamatupidamisdokumendid. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3, 90 ja 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel KL ja JU trahvida, kohaldada nende suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 16 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 19 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 6 336 krooni, kokku 25 536 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 200 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 540 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 25 536 krooni ja hüvitis ajutise halduri kulutuste katteks 540 krooni välja mõista võlgnikult, OÜ-lt C. Aktsiaselts U tasus 27.04.2010 PankrS § 11 alusel kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 40 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus kuulutab OÜ C pankroti välja ning ajutise halduri tasu on võimalik katta pankrotivara arvelt, tuleb Aktsiaseltsile U tagastada tagatiste kontole tasutud 40 000 krooni.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.