Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

3.12.2007 esitas hageja kostjale arve nr 070595 summas 141 600 krooni, tasumise tähtajaga 10.12.2007. Arvest tasus kostja 125 000 krooni. Tänaseni on tasumata 16 600 krooni. Kostja ei ole hagejale ette heitnud, et hageja ei oleks kaitsnud kostjat kui süüdistatavat apellatsioonimenetluses või rikkunud kohustust koostada ja esitada kohtule apellatsioon Harju Maakohtu 25.10.2007 otsusele kriminaalasjas nr 1-06-1708. Vastupidiselt on hageja kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud ja hageja hea töö tulemusena on kostja mõistetud õigeks talle esitatud süüdistustes. Käsunduslepingu kohaselt ei olnud hageja kohustuseks õigeksmõistva otsuse tagamine ja kogu hagejale õigusabina makstud summade väljamõistmine riigilt, vaid apellatsioonimenetluses esindamine, sh apellatsiooni koostamine ja esitamine kohtusse. Hageja on selle kohustuse täitnud vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga – kostja mõisteti õigeks. Juhul kui kohus peaks leidma, et hageja on siiski lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ei ole kostjale tekkinud aga kahju, mille hüvitamist ta saaks nõuda. Juriidiline termin kahju hõlmab igasuguseid negatiivseid tagajärgi. Otsene varaline kahju tekib isiku olemasolevate õigushüvede kahjustamise korral ja väljendub isiku olemasoleva vara vähenemises, see hõlmab VÕS § 128 lg 3 kohaselt eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kostjal oleks olnud hagejale lepingust tulenev tasu maksmise kohustus ka siis, kui hageja oleks kõik oma lepingust tulenevad kohustused täitnud, kuid kostjat ei oleks õigeks mõistetud. Hagejale tasu maksmine ei olnud sõltuvuses kohtumenetluse lõpptulemusest. Vaatamata sellele oli kohtumenetluse lõpptulemus kostjale vägagi soodne – kostja mõisteti õigeks ning tema kasuks mõisteti välja õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 6 900 krooni riigieelarve vahenditest. Juhul kui kohus peaks leidma, et hageja siiski on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja et kostjale on tekkinud kahju, siis puudub põhjuslik seoses hageja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Harju Maakohtu 3.04.2009 otsusega mõisteti kostja süüdistustes KrK § 161 ja 1411 lg 3 p 1 järgi süü tõendamatuse ja kuriteo dekriminaliseerimise tõttu õigeks ning kostja kasuks mõisteti välja riigieelarvest õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks. Harju Maakohtu viidatud otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras prokurör ja süüdistatava kaitsja. Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2009 otsuse punkti 3.1 kohaselt leidis prokurör apellatsioonkaebuses, et ei nõustu kohtu seisukohaga, et L. V kasuks 141 600 krooni õigusabikulude väljamõistmine lepingulise kaitsja poolt apellatsioonikaebuse koostamine ja ringkonnakohtus esindamise eest on põhjendatud ja mõistlik. Ühtlasi leidis prokurör, et lepingulisele kaitsjale tasu hindamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et makstava tasu arvutamise alus on sarnaselt riigi õigusabi osutamisega kriminaalasjas menetlustoiming. Prokurör pidas õigusabikulude hüvitamise põhjendatud ja mõistlikuks suuruseks 6 900 krooni, so määratud kaitsja tasu 1,5 kordne tasumäär. Seega esitas prokurör apellatsioonkaebuse vaid sellel alusel, et õigusabikulude väljamõistmine sellises ulatuses ei ole põhjendatud ja mõistlik. Prokurör ei esitanud aga apellatsioonkaebust sellel alusel, et kaitsja ei esitanud õigusabikulude taotlust õigeaegselt. Sama on ka tõdenud Riigikohus 28.12.2009 otsuses nr 3-1-1-100-09, millega jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2009 kohtuotsus muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).

Isegi kui asuda hüpoteetiliselt seisukohale, et hageja jättis vastava taotluse õigeaegselt esitamata, ei oleks ühelgi juhul (ka vastava taotluse õigeaegse esitamise korral) mõistetud kostja kasuks õigusabikulusid välja suuremas summas kui 6 900 krooni. Juhul kui Ringkonnakohus oleks leidnud, et hageja ei esitanud õigusabikulude väljamõistmise taotlust õigeaegselt, ei oleks kohus saanud mitte kuidagi ka välja mõista õigusabikulusid summas 6 900 krooni. Sellisel juhul oleks jäänud kogu õigusabikulude eest hüvitatav summa välja mõistmata. VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 620 lg 1, § 24 lg 2 ja pooltevahelise lepingu p 5 alusel taotleb hageja kostjalt 16 600 krooni väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja pooltevahelise lepingu p 7 alusel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % päevas tasumata summalt alates 11. detsembrist 2007 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagi esitamiseni on kostja viivitus kestnud 755 päeva, mille eest arvestatud viivis on 62 665 krooni (16 600 krooni x 0,5% x 755 päeva). Hageja taotleb viivise väljamõistmist 16 600 krooni suuruses. Juhindudes TsMS §-st 367 palub hageja sissenõutavaks muutunud nõude tasumisega viivitamise eest kostjalt välja mõista ka viivise, mis hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud ei olnud, määras 0,5% tasumata põhinõude summast päevas, alates 4.01.2010 kuni kohustuste täitmiseni. Hageja taotleb menetluskulude panemist kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista Pooled sõlmisid 03.12.2007 käsunduslepingu, mille sisuks oli süüdistatava kaitsmine apellatsioonimenetluses, sh apellatsiooni koostamine ja kohtule esitamine. Ringkonnakohus jättis kostja ilma õigusabi kulude hüvitamises kuna kaitsja ei esitanud õigeaegselt taotlust kulude hüvitamiseks. Riigikohus möönis oma otsuses kaitsjatasude kulude hüvitamise taotluse õigeaegset esitamata jätmist kaitsja poolt. 23.11.2009 esitas kostja hagejale 118 100 kroonise kahju hüvitamise nõude, hageja ei ole seda täitnud. Hageja on rikkunud hoolsuskohustust jättes õigeaegselt esitamata kaitsjatasude kulude hüvitamise taotluse. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist VÕS § 619, § 620, § 110 lg 1, § 105 ja KrMS § 181 alusel ning menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud avalduste, kostja vastuväidete ja tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nad sõlmisid 03.12.2007 kliendilepingu (lk 25-27), millega hageja võttis kohustuse kaitsta kostjat kui süüdistatavat apellatsioonimenetluses kriminaalasjas nr 1-06-1708, sealhulgas koostada apellatsioon ja esitada see kohtule. Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja esitas kostjale tasumiseks arve. Vaidlus puudub selles, et viidatud lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga. See tuleneb ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud Advokatuuriseaduse § 55 lõikest 3. Sellest tulenevalt tuleb vaidlus lahendada VÕS 35.peatüki, mis reguleerib käsunduslepinguga seonduvat, sätete alusel. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundi andmise ja raha maksmise kokkuleppimise faktis vaidlus puudub. Nimetatud kokkulepped on kirjas poolte vahel sõlmitud lepingus (lepingu p-d 1 ja p 5). Lepingust tulenevalt pidi hageja realiseerima kostja esindusõigust seoses kohtu menetluses oleva kriminaalasjaga.

Pooled vaidlevad lepingu täitmise üle. Hageja arvates täitis ta lepingu, mistõttu tal on õigus saada kostjalt kogu lepinguga ettenähtud tasu. Kostja arvates hageja lepingut ei täitnud, mistõttu jättis ta hagejale maksmata 16 600 krooni – hageja jättis järgimata hoolsuskohustuse, mistõttu kostja jäi ima õigusabikuludest ja sai kahju 118 100 krooni. Pooltevahelise lepingu p 5 järgi pidi kostja lepinguga antud ülesande täitmise eest hagejale maksma 120 000 krooni käibemaks 18%, kokku 141 600 krooni 7 päeva jooksul arve maksmisest. Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2009 otsusega (lk 44-58) tühistati Harju Maakohtu 03.04.2009 otsus kostja kasuks õigusabi eest 141 600 krooni väljamõistmise kohta. Ringkonnakohus mõistis kostja kasuks õigusabi eest välja 6 900 krooni. Õigusabi eest 141 600 krooni väljamõistmises tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse prokuröri apellatsiooni alusel (otsuse p 3.1) ja mõistis õigusabi eest välja prokuröri poolt apellatsioonis märgitud summa. Ringkonnakohtu otsuse p-s 5.6 (lk 57) märgitu kohaselt pidanuks maakohus 141 600 kroonise kaitsjatasu jätma riigieelarvest väljamõistmata, kuna sellekohase taotluse esitamise tähtaeg oli möödalastud. Kohtotsuse viidatud punkti kohaselt tulnuks Riigikohtu praktika kohaselt taotlus esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-70-08) ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluse käigus. 6 900 krooni mõistis Ringkonnakohus välja seetõttu, et taotluse täielik rahuldamata jätmine oleks kohtu arvates kujutanud endast kostja olukorra raskendamist KrMS § 331 lg 3 mõttes. Riigikohtu 28.12.2009 kohtuotsusega (lk 59-73) jäeti Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. Kostja esitas kassatsiooni, milles taotles menetluskulude osas jõustada maakohtu otsuse. Riigikohus nõustus Ringkonnakohtu järeldustega õigusabikulude kohta (otsuse p 36) leides, et taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks tulnuks esitada hiljemalt 12.02.2008 apellatsioonikohtu istungil. Otsuse p-s 38 märgib riigikohus, et ringkonnakohus leidis õigustatult, et maakohtul tulnuks taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks jätta rahuldamata, kuna seda ei esitatud õigeaegselt. Käsundisaaja on VÕS § 24 lg 1 tulenevalt kohustatud tegema tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Antud juhul mõisteti kostja kriminaalasjas õigeks, kuid tema kasuks ei mõistetud välja tasu õigusabi eest suuruses, mida tema õigeks pidas. Ülalviidatud Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu otsustest järeldub, et tasu jäeti välja mõistmata selle tõttu, et tasu väljamõistmise taotlust ei esitatud hageja kui kostja esindaja poolt õigel ajal. VÕS § 620 lg 1 kohustab käsundisaajat tegutsema käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2.lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandustegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja kui käsundi täitmisel ajal tegutsenud advokaadibüroo oli majandustegevuses tegutsevaks käsundisaajaks. Seega kohaldub tema suhtes VÕS § 620 lg 2 teine lause. Käsundisaaja peab tegema toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud. See tuleneb ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud Advokatuuriseaduse § 40 lg 1, mille järgi on õigusteenus kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine ning §44 lg 1 p 1, mille järgi advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise. Kahtlemata oli kostja huvides, et talle saaks hüvitatud menetluskulu.

KrMS § 189 lg 2 järgi otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Oma majandustegevuses tegutsev käsundisaajana pidi hageja teadma, millal tuleb esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus. Juhul, kui see ei olnud kirjas KrMS-s, pidi hageja tegutseva advokaadibüroona teadma seda kohtupraktika alusel. Kuigi poolte vahelises lepingus ei ole eraldi kirjas, et käsundi täitmiseks pidanuks hageja esitama kohtule ka menetluskulude väljamõistmise taotluse, järeldub hageja tegevusest, et ka menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamine (VÕS § 24) oli hageja mitte kostja ülesanne. Sellisele järeldusele asub kohus tulenevalt sellest, et taotluse esitas hageja siiski, kuigi mitteõigeaegselt. Käsunduslepingu puhul on lepingu rikkumise korral võimalik kõikide VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine. Hageja esitas nõude § 101 lg 1 p 1 alusel nõudes lepingu täitmist. Kostja esitas vastuväite § 101 lg 1 p 2 alusel leides, et tal on alus oma võlgnetava kohustuse täitmisest keeldumiseks. Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et puuduvad tingimused, mis õigustaksid õiguskaitsevahendi kasutamist hageja poolt ning kostjal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Kahju hüvitamisse puutuvat kohus ei analüüsi, kuna kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet esitanud. TsMS § 124 lg 1 alusel on hagihind 16 600 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.