Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud OÜ NS(likvideerimisel) esitas 16.08.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusala riiete jaemüük. Ettevõte üüris Tallinnas KK kauplust. Võlgniku ainuosaniku 17.05.2010 otsusega on vastu võetud otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatati likvideerimismenetlus. Avalduse esitamise ajaks on osaühingu majandustegevus lõppenud. Ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduskriis. Harju Maakohtu 27.08.2010 määrusega võeti avaldus menetlusse ja nimetati OÜ NS (likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Uno F . Ajutise pankrotihalduri aruanne Uno F esitas 28.09.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul varana sõiduauto arvestusliku hinnaga 36 960 krooni. Müügihind selgub müügi käigus, kuid on oluliselt madalam bilansilisest väärtusest. Seega puudub võlgnikul reaalne vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajatele kohustuste täitmiseks. Kohustusi on võlgnikul 982 149 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri analüüs näitab, et võlgniku majandustegevuses esines pidev käibevahendite defitsiit. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuaks suuri investeeringuid. Investeeringute saamise tagatiseks aga puudub kattevara. Käesoleva asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Võlgniku vara suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku likvideerija avaldas kohtule nõusoleku võtta OÜ NS(likvideerimisel) dokumendid oma vastutavale hoiule. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 19 950 krooni ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 997 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Uno F i arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l NS(likvideerimisel) on kohustusi 982 149 krooni ulatuses ning piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Varana on võlgnikul sõiduauto bilansijärgse väärtusega 36 960 krooni. Vara reaalne väärtus on ajutise halduri hinnangul oluliselt madalam. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 29.09.2010 määrusega tegi kohus OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ NS(likvideerimisel) kohustused ületavad vara reaalse väärtuse mitmekordselt ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ NS(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ NS(likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale KMile. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 000, millele lisandub sotsiaalmaks 4 950 krooni, kokku 19 950 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Vajalike kulutuste hüvitiseks palub ajutine haldur määrata 997 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu 19 950 krooni ja kulutuste hüvitise 997 krooni välja võlgnikult, OÜ-lt NS(likvideerimisel).

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.