Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
18. oktoober 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-32587
Tsiviilasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi AK vastu
26 426,51
krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende
hageja Swedbank Liising Aktsiaselts
esindajad
hageja lepinguline esindaja Eliza L kostja AK(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Reimo M 26 426,51 krooni
Hagi hind
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.07.2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud liisingleping, mille esemeks oli sõiduk Mazda 3. Lepingu kohaselt kohustus hageja andma sõiduki kostja kasutusse ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja jättis lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasumata. Sellest tulenevalt ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 09.09.2008.a. Hagejal õnnestus sõiduk müüa hinnaga 79 661,02 krooni (käibemaksuta). Kuna vara jääkmaksumus oli 96 642,32 krooni (käibemaksuta) ja vara tagastamise ja realiseerimisega seotud kulud 9 445,21 krooni (käibemaksuta), siis on kostja poolt jäänud hagejale hüvitamata 26 426,51 krooni (s.o võlgnevuse kokku summas 106 087,53 krooni ja sõiduki müügist saadud 79 661,02 krooni vahe). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 26 426,51 krooni ja viivis protsendina põhinõudest määraga 7 % aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja loovutas sõiduki vabatahtlikult. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud nõuda kostjalt tasu vara tagastamisteenuse eest. Kostjale jääb selgusetuks, miks nõutakse temalt sõiduki realiseerimistasu hüvitamist. Samuti puudus hagejal vajadus hooldustööde teostamiseks, kuna kostja tagastas auto puhtana ning aku ei vajanud asendamist. Hageja müüs sõiduki tunduvalt alla turuhinna. Samaväärse sõiduki turuhind sellel ajal oli 116 666,66 krooni. Pealegi ostis hageja 16.01.2010.a sõiduki ise uuesti tagasi 118 900 krooni eest. Lisaks ei nõustu kostja sõiduki müügist saadud tasude arvestusega käibemaksu osas. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 06.09.2006.a liisinglepingu sõiduki Mazda 3 suhtes. Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus oma kohustust tasuda lepingujärgseid makseid. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles alates 09.09.2008.a ning et sõiduki jääkmaksumus oli 96 642,32 krooni (käibemaksuta). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et sõiduk tagastati 11.09.2008.a.
28.11.2008.a müügilepingust selgub, et sõiduk võõrandati 79 661,02 krooni eest (käibemaksuta). Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kostja on esitanud sõiduki turuhinna tõendamiseks e-kirjad 2008.a detsembrist ja 2009.a jaanuarist. IMEOÜ müügijuhi R. R e-kirja kohaselt on sellise sõiduki turuhind 109 000 krooni kuni 115 000 krooni, IMEOÜ müügijuhi M. K e-kirja kohaselt 125 000 krooni ja ATAS müügijuhi I. K e-kirja kohaselt 110 000 krooni. Nendest tulenevalt võib vaidlusaluse sõiduki keskmiseks müügihinnaks pidada 115 666,66 krooni (käibemaksuga) ehk 98 022,60 krooni käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud e-kirjades käsitletud hinnangud kajastavad turuväärtust täpsemini, kui hageja poolt tehtud tehing. Seda, et hageja tehtud tehing ei tõenda õiget turuhinda kinnitab asjaolu, et kohtule esitatud müügilepingust nähtuvalt on hageja 16.01.2009.a ostnud sama auto tagasi 118 900 krooni eest (käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et sõiduki turuhind liisinguandjale tagastamise hetkel oli 98 022,60 krooni (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja on oma nõudes õigesti arvanud käibemaksu sõiduki müügihinnast maha, kuna vaidlust ei ole selles, et hagejal oli kohustus tasuda sõiduki müügist saadud summalt käibemaksu. Vastavalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud OÜ-le R sõiduki tagastamisteenuse eest 2500 krooni (käibemaksuta). 11.09.2008.a vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtubki, et auto on vastu võtnud OÜ R . Siiski leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ R teenuse kasutamine oli vajalik. Ainuüksi asjaolu, et OÜ R võttis auto vastu, teenuse vajalikkust ei tõenda. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks hoidunud kõrvale sõiduki tagastamisest. Hageja väide, et kostja ei vastanud hageja kõnedele, on jäänud paljasõnaliseks. Kuna hageja ei ole tõendanud auto tagastamisteenuse põhjendatust, siis pea kostja seda hagejale hüvitama. Hageja nõuab ka sõiduki müügieelsele hooldusele kulutatud 2165,55 krooni hüvitamist. Kohus leiab, et kulutusi müügieelsele tehnilisele ülevaatusele, hooldusele ning auto pesule tuleb pidada põhjendatuks, kuna on mõistlik, et enne võõrandamist toimub auto müügikõlblikuks seadmine. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale sõiduki hooldusega seotud kulud kokku summas 1148,60 krooni (käibemaksuta). Samas on kohtu hinnangul tõendamata, et vaja oli välja vahetada auto aku, mistõttu ei pea kohus hageja nõuet selles osas põhjendatuks. Samuti nõuab hageja kostjalt sõiduki realiseerimistasu hüvitamist summas 4779,66 krooni (käibemaksuta). Tegemist on summaga, mida hageja on tasunud AS-ile Saksa Auto sõiduki müügi korraldamise eest. Kohus leiab, et kuna hageja põhitegevusalaks ei ole sõidukite müük, siis tuleb müügiteenuse kasutamist lugeda põhjendatuks. Ka müügiteenuse osutamise eest makstud tasu ei pea kohus ebamõistlikult suureks. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada müügiteenuse eest tasutud 4779,66 krooni (käibemaksuta).
Eeltoodust tulenevalt moodustub hageja nõue kostja vastu sõiduki hooldusega seotud kuludest 1148,60 krooni (käibemaksuta), sõiduki realiseerimisega seotud kuludest 4779,66 krooni (käibemaksuta) ja vara jääkmaksumusest 96 642,32 krooni (käibemaksuta), millest tuleb maha arvata sõiduki väärtus sõiduki hagejale tagastamise ajal summas 98 022,60 krooni (käibemaksuta). Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4547,98 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka lepingus kokkulepitud viivise 7 % aastas. Vastav määr tuleneb liisingulepingu punktist 5.1. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 7 % aastas põhivõlalt alates 07.07.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 82 % ulatuses hageja kanda ja 18 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.