Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi E. H. vastu keskkonnakahju 364 011 krooni hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
22. september 2010
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) Kopli 76, 10416 Tallinn)
Hageja esindaja:
Madis Piirla (volikirja alusel)
Kostja:
E. H. (IK xxx, xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga Jõgeva osakond; Pargi 3, 48306 Jõgeva)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi E. H. vastu keskkonnakahju 364 011 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 2004. aastal Ida-Virumaal, Iisaku vallas, Kauksi külas, Veskitamme III maaüksusel eraldistel 2, 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11 ja 13 ebaseaduslik harvendusraie. 2005. aasta novembris toimus Ida-Virumaal Lohusuu vallas Piilsi külas maaüksusel Uuedra eraldisel 16 ebaseaduslik raie. Raie käigus ei peetud kinni raie ajal kehtinud metsaseaduse (MS) § 17 lg 2 ja 3 alusel keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest. Ebaseadusliku raiega tekitati kahju keskkonnale kokku 364 011 krooni.
2.Hageja tugineb metsaseaduse (MS) § 67 lg 1, mis sätestab, et keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud isik riigile. VÕS § 1043 kohaselt peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et E. H.l tuleb hüvitada tekitatud keskkonnakahju (Veskitamme III ja Uuedra maaüksusel) summas 364 011 krooni. Hageja palub tekitatud keskkonnakahju kostjalt välja mõista.
3.Kostja vastuväidetes toodud aegumise kohaldamise taotlusele märgib hageja, et TsÜS § 150 lg 1 alusel aegumist kohaldada ei saa. Hageja tugineb TsÜS § 160 lg 1, mille kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagid 27.01.2004 seoses ebaseadusliku metsaraiega Veskitamme maaüksusel ja 28.12.2005 Uuedra maaüksusel. Hageja selgitab, et kriminaalasjades tunnistati kahtlustatavaks just kostja E. H., mitõttu võib väita, et kostja on teadlik tekitatud kahjust. Kriminaalasja lõpetamisel aegumise tunnustel on kannatanul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks tsiviilhagiga kohtu poole, mida hageja 27.05.2009 tegi.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist. Kostja leiab, et kuna väidetavad ebaseaduslikud raied teostati 2004. aasta alguses ning 2005. aasta novembris ning nõude õigusliku alusena märgib hageja VÕS § 1043, siis tulenevalt TsÜS § 150 lg 1 on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai kahjust teada või pidi sellest teada saama. Hagiavaldusele lisatud materjalidest tulenevalt on kahju avastatud 2004. aasta jaanuaris ning 2005. a novembris. Seega algas nõude aegumise tähtaja kulgemine Veskitamme III maaüksuse puhul 2004. aasta jaanuaris ning Uuedra maaüksusel 2005. a novembris.
5.Kostja esitab kirjalikus vastuses ka sisulised vastuväited juhuks, kui kohus hagi aegumist ei kohalda. Kostja leiab, et hagiavalduses puuduvad vähimadki viited või põhjendused, miks hagi on esitatud E. H. vastu ja milliste tõenditega hageja seda tõendab. Kostja oli kriminaalmenetluses küll kahtlustatav, kuid mõlemad menetlused on lõpetatud.
Kostja eitab ebaseaduslike raiete toimepanemist ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrused ei saa kuidagi kostja arvates kostja süüd või vastutust tõendada. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
6.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud nõuete juurde. Hageja leiab, et kostja seotus raiega tuleneb kriminaalasja lõpetamise määrusest. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse puhul on tegemist dokumentaalse tõendiga, kust tulenevad faktilised asjaolud.
7.Kostja esindaja leidis kohtuistungil, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei saa olla tsiviilmenetluses tõendiks, millega hageja mingeid asjaolusid tõendab (TsMS § 272). Kostja esindaja tugineb riigikohtu seisukohale, et ainult süüdimõistev kohtuotsus saab olla mingis osas kahjunõude taotluse tõendiks tsiviilasjas. Uuedra maaüksusel toime pandud raie osas lõpetati kriminaalmenetlus, kuna puudusid kriminaalmenetluse alused. Kostja esindaja jäi ka kohtuistungil aegumise kohaldamise taotluse juurde. 27.01.2004 ja novembris 2005 esitati nõue tuvastamata isiku vastu. Kostja esindaja juhib tähelepanu asjaolule, et kui Uuedra maaüksuse kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kostja kahtlustatavana kirjas, siis Veskitamme kriminaalmenetluse lõpetamise pealdises kahtlustatav üldse puudub. Ainus lause, millest nähtub, et E.H. oli ka kahtlustatav, on määruse resolutsiooni p 7, kus kirjas, kellele saata määrus. Tõendiks saaks olla kriminaalmenetluses tehtud kohtulahend, et see konkreetne isik on teo toime pannud. Kostja esindaja leidis, et hagejal on olnud piisavalt aega oma seisukohtade tõendamiseks. Arvutusi põhimõtteliselt kostja esindaja ei vaidlusta. E. H. ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja esindaja leiab, et hagi on põhistamata ja aegunud.
8.Hageja esindaja leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kuulub tsiviilmenetluses arvestamisele, kuna määruses on faktilised asjaolud - teo kirjeldus, seotus kostjaga. Hageja on lisanud mõõtmised, nendest tulenevalt saab anda hinnangu õigusvastasusele. Raie avastamise hetkel ja kriminaalasja algatamisel polnud teada, kes võis kahju tekitada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest sai hageja kinnituse, kelle vastu hagi esitada. Aegumise tähtaega hageja arvates tuleks lugeda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kättesaamisest.
II
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju kokku summas 364 011 krooni. Hageja märgib nõude õigusliku alusena VÕS § 1043. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada hagi aegumist (tl 38-39, 76). Kostja leiab, et tuleb kohaldada kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude kolmeaastast aegumistähtaega. Kostja tugineb Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1, ms sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai kahjust teada või pidi sellest teada saama.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
12.Kostja aegumise kohaldamise taotlusele märgib hageja, et TsÜS § 150 lg 1 alusel aegumist kohaldada ei saa. Hageja tugineb TsÜS § 160 lg 1, mille kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. (tl 44-45). Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagid vastavalt 27.01.2004 seoses ebaseadusliku metsaraiega Veskitamme maaüksusel ja 28.12.2005 Uuedra maaüksusel (tl 46-47). Seega hageja arvates peatus aegumine tsiviilhagide esitamisega kriminaalmenetluses.
13.TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Veskitamme III maaüksusel eraldistel 2, 3, 4, 6, 8, 8, 10 ja 13 avastati ebaseaduslik harvenduraie 08.01.2004, Uuedra maaüksusel eraldisel 16 25.11.2005 (tl 19-29). Seega sai hageja kahjust teada vastavalt 08.01.2004 ja 25.11.2005.
14.Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning hagi esitamisega on muuhulgas võrdsustatud avalduse esitamine seadusega sätestatud kohtueelses menetluses (käesoleval juhul kriminaalmenetluses) (TsÜS § 160 lg 2 p 4). Seega on TsÜS kohaselt hagi esitamine aegumise peatumise aluseks, mis tähendab, et pärast vastava asjaolu äralangemist ei alga tähtaeg uuesti, vaid selle kulg jätkub TsÜS-is sätestatud reeglite kohaselt.
15.Selles, kas politseiprefektuurile kriminaalmenetluses esitatud avalduse esitamist saab võrdsustada hagi esitamisega TsÜS § 160 mõttes, on Riigikohus seisukohal, et politseiprefektuurile kriminaalasja raames avalduse esitamine tuleb võrdsustada hagi esitamisega eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetselt isikult. Selleks, et lugeda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks TsÜS mõttes, on oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-08 p 10, 11 ja 12). Märkusena viidatud lahendile niipalju, et nimetatud lahendis oli tegemist enne 01.07.02 kehtinud TsÜS-i kohase regulatsiooniga, mistõttu kohus käsitles avaldust aegumise katkemise alusena, praegu kehtiva seaduse tähenduses oleks aga tegemist aegumise peatumise alusega.
Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagid vastavalt 27.01.2004 seoses ebaseadusliku metsaraiega Veskitamme maaüksusel ja 28.12.2005 Uuedra maaüksusel. Hageja esitas küll Ida Politseiprefektuurile tsiviilhagi avaldused, kuid esitatud avaldustes ei ole nimetatud isikut, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse (tl 46-47).
16.Tuginedes Riigikohtu väljendatud seisukohale leiab kohus, et hageja politseiprefektuurile kriminaalmenetluses esitatud avaldusi ei saa lugeda hagi esitamiseks TsÜS § 160 mõttes ning TsÜS 160 lg 1 ja 2 kohaldada ei saa. Seega tuleb lähtuda TsÜS § 150 lg 1 sätestatud kolme aastasest aegumistähtajast. Hageja sai väidetava kahju tekkimisest teada 08.01.2004 Veskitamme maaüksusel ja 25.11.2005 Uuedra maaüksusel. Hagi on kohtule esitatud 27.05.2009. Seega on nõuded mõlemal maaüksusel tekitatud kahju hüvitamiseks aegunud.
17.Vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2007 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07).
18.Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata põhjendusel, et see on esitatud peale aegumistähtaja möödumist, peab kohus vajalikuks märkida, et asjas puuduvad tõendid, mis annaksid vaieldamatult alust väita, et ebaseaduslikud metsaraided Veskitamme III maaüksusel eraldistel 2, 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11 ja Uuedra maaüksusel eraldisel 16 olid teostatud kostja poolt. Seega on hagi ka tõendamata.
19.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.