Tsiviilasja number
2-09-15041
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.10.2010 Tallinnas
Tsiviilasi
OÜ TORNADO TRANS hagi "HORIZON" TSELLULOOSI JA PABERI AS vastu 139 934 kr. põhivõla ja viivis väljamõistmiseks
Kaebuse hind
21 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ TORNADO TRANS (registrikood 10432479, asukoht Lembitu 6-4, 10114 Tallinn), esindaja Evely Kasch Kostja "HORIZON"
PABERI AS (registrikood 10089165, asukoht Anija mnt 10, Kehra, Anija vald, 74305 Harjumaa), esindaja adv Reet Saks
Jätta Harju Maakohtu 26.06.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-15041 muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud OÜ TORNADO TRANS esitas 06.04.2009 Harju Maakohtule hagi “HORIZON” TSELLULOOSI JA PABERI AS vastu 139 934 krooni ja viiviste 5262,07 krooni väljamõistmiseks. Hageja esitas 27.05.2009 haginõude täpsustuse ning selgitas, et kostja täitis oma kohustused 06.05.2009 summas 50 000 krooni ja 07.05.2009 summas 89 934 krooni. Hageja vähendas oma põhinõuet 6500 kroonile. Kostja viivise võlgnevus seisuga 07.05.2009 oli 6500 krooni. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, mille kohaselt täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikulutuse katteks. Seega tuleb kostja poolt 07.05.2009 tasutud summast 139 934 krooni esmalt maha arvata sissenõutavaks muutunud viivis 6500 krooni ning siis põhivõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud osaliselt põhivõlgnevuse ning käesoleva ajani on kostjal tasumata 6500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 6500 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad seadusjärgsed viivised alates 08.05.2009 kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks viivised 6500 krooni. Kohus tuvastas, et kostja poolt tasutud 139 934 krooni on tasutud põhivõla katteks VÕS § 88 lg 1 tulenevalt. Kostjal oli õigus määrata, et maksab esmalt põhinõude. VÕS § 88 lg 8 säte käsitleb kulutusi ja intressi, mitte viivist. Samuti ei ole pooled täitmise järjekorras kokku leppinud. Seisuga 07.05.2009 oli kostja viivisvõlgnevus hageja ees 6500 krooni. Hageja viivise väljamõistmise nõue jäi rahuldamata. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 21 000 krooni TsMS § 405 lg 1 p 3 ja § 162 lg 1 alusel. Kohus leidis, et kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asjas kantud menetluskuludeks riigilõiv 15 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 6000 krooni, mis on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas. Kohus on vääralt jaotanud menetluskulud ja jätnud need täies ulatuses kostja kanda, kuigi hagi rahuldati osaliselt. Hageja esitas nõude 139 934 krooni ja viiviste väljanõudmiseks ning hageja ei loobunud hagist mitte mingis ulatuses, kuid hagi rahuldati 6500 krooni viiviste ulatuses, seega pidanuks kohus menetluskulude jaotuses lähtuma TsMS § 163 lg-st 1 ning jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Menetluskulud tulnuks jätta 96% ulatuses hageja kanda ja 4% ulatuses kostja kanda.
2(4)
Kohus on vääralt välja mõistnud menetluskulud ülemäära suures ulatuses rahaliselt. Kohus võttis vastus hageja poolt põhinõude vähendamise ning lahendas hagiasja hinnaga 6500 krooni. Seetõttu leidis kohus, et tal on õigus otsustada nimetatud hagiasja kirjalikus lihtmenetluses, kuna tegemist on varalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot. Tsiviilasjas hinnaga kuni 7000 krooni on tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 1400 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 kohaselt on lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagides, mille hind on kuni 10 000 krooni, maksimaalselt 5000 krooni. Seega kokku 6400 krooni. Kohus on vääralt menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud esialgsest haginõudest, kuid mitte hageja poolt pärast haginõude vähendamist taotletud haginõudest. Kohus on vääralt leidnud, et kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus ei ole märkinud, millisele menetlussättele tuginedes on ta sellisele järeldusele jõudnud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 2 alusel taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kostjalt sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud ka juhul, kui hageja haginõude vähendamise asemel oleks hagist loobunud kohtumenetluse kestel täidetud ulatuses. Juhul, kui hageja hagist loobub, on seadus andnud võimaluse saada tagasi pool riigilõivust. Kui riigilõivu tagastamine on võimalik, siis tuleb seda taotleda ning juhul, kui hageja sellist taotlust ei esita, ei ole põhjendatud riigilõivu täies ulatuses väljamõistmine kostjalt. Kui hageja jätab kasutamata võimaluse taotleda tagasi riigilõivu 50% ulatuses, peab see kulu jääma hageja enda kanda. Käesoleval juhul hageja hagist ei loobunud ning riigilõivu tagasi ei taotlenud. Kohus on aga vääralt leidnud, et menetluskulud 21 000 krooni on käesoleval juhul vajalikud ja põhjendatud. Ka hagist loobumise korral ja selles osas menetluse lõpetamisel TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel ei ole põhjendatud temalt menetluskulude väljamõistmine riigilõivu osas enam kui 7500 krooni ulatuses. Kohus on asja lahendanud kirjalikult lihtmenetluses, ära kuulamata menetlusosalisi menetluskulude rahalise suuruse osas. Kostjale ei ole teada, millest hageja lepingulise esindaja kulu 6000 krooni koosneb ning kas see on koos käibemaksuga või ilma, kuivõrd kohus enne otsuse tegemist ei soovinud ära kuulata kostja seisukohta menetluskulude rahalise suuruse kohta. Kohus ei andnud võimalust kostjale esitada seisukohta menetluskulude nimekirja kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu vastavalt RLS lisale nr.1 põhinõudelt 3(4)
(139 934 kr.) 15 000 kr. 27.05.2009 avalduses hageja vähendas põhivõla nõuet 6500 kroonini ning palus kostjalt seadusjärgsete viiviste väljamõistmist alates 08.05.2009 põhivõlalt 6500 kr. kuni selle tasumiseni. Avaldusest nähtub, et kostja tasus hagejale 139 934 kr. kahes osas 2009.a. maikuus. Hageja leidis, et kuna 07.05.2009 oli kogunenud viivist 6500 kr. ja kohustuse täitmine tuleb õigepealt arvestada viivise ja intressi katteks, siis on kostjal tasumata veel põhivõlga 6500 kr. Maakohus leidis, et kostja poolt tasutu tuleb arvestada tervikuna põhivõla katteks, ning mõistis kostjalt 6500 kr. välja viivistena. Hageja kohtuotsusele kaebust ei esitanud. Kolleegium leiab, et maakohus toimis ebaõigesti, kui pärast hageja poolt haginõude vähendamist määras lahendada asi lihtmenetluses. Vastavalt TsMS § 405 lahendab kohus hagi lihtmenetluses, kui varalise nõude hind ei ületa 2000 eurot. Hagihind oli 139 3934 kr. see on rohkem kui 2000 eurot. See eksimus ei põhjusta aga kohtotsuse tühistamist, sest nõudes osas kumbki pool otsust ei vaidlustanud ja kohtukulude osas võttis ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse. Sisuliselt täitis kosta hageja nõude põhivõla osas täielikult pärast hagi esitamist. Nagu nähtub hageja 27.05.2009 avaldusest (toimiku lk. 48) pakkus hageja kostjale mõistlikku kompromissi selliselt, et kostja tasub põhivõla 139 934 kr. ja 11 100 kr. riigilõivu ning esindajakulu eest, millisel juhul hageja loobub viivise nõudest. Asjast nähtub, et kostja kompromissi vastu ei võtnud. Seega kolleegium leiab, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt (15 000 kr. riigilõivu ja 6000 kr. õigusabikulu) vastab TsMS § 163 lg.2 sätetele. Kolleegium leiab, arvestades esitatud hagi hinda ja töö mahtu, et 6000 kr. õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud tasu. Seega jätab kolleegium kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Mare Merimaa
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.