Muud › CMR

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 2008.a hagejalt kaubaveo teenuseid Saksamaale ja Hollandisse. Transporditeenuse hindades leppisid pooled kokku veo tellimisel. Hageja on kõik oma veolepingutest tulenevad kohustused täitnud ja transporditud kaubad kaubasaajale andnud, kuid kostja ei ole hagejale veoteenuste eest esitatud arveid täielikult tasunud. Kostja ei ole täitnud ka enda poolt 23.02.2009 hagejale esitatud maksegraafikut, milles kostja on lubanud tasuda perioodil 1.-15. märts 50 000 krooni ja perioodil 16.-31. märtsi 50 000 krooni. Hageja on kostjale osutatud kaubaveo teenuste eest esitanud järgmised arved, mille eest kostja tasunud ei ole:

täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda, mille kohaselt täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikulutuse katteks. Seega tuleb kostja poolt 07.05.2009 tasutud summast 139 934 krooni esmalt maha arvata sissenõutavaks muutunud viivis summas 6 500 krooni ning siis põhivõlgnevus. Eeltoodust tulenevalt on kostja tasunud osaliselt põhivõlgnevuse ning käesoleva ajani on kostjal tasumata 6 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 6 500 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad seadusjärgsed viivised alates 08.05.2009 kuni nõude kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Menetluse käik 21.05.2009 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus lihtmenetluses ning andis tähtaja esitada hiljemalt 08.06.2009 seisukohad ja menetluskulude nimekirjad. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on pooled sõlminud lepingu, mille alusel hageja osutas kostjale veoteenuseid. Hageja on kostjale esitanud järgmised arved: 21.07.2008 arve nr 147 summas 17 110 krooni, millest kostja on jätnud tasumata 2 110 krooni; 08.08.2008 arve nr 164 summas 17 110 krooni; 08.09.2008 arve nr 181 summas 17 700 krooni; 15.09.2008 arve nr 182 summas 17 110 krooni;19.09.2008 arve nr 188 summas 17 110 krooni; 26.09.2008 arve nr 193 summas 17 110 krooni; 03.10.2008 arve nr 206 summas 17 110 krooni; 17.10.2008 arve nr 216 summas 16 874 krooni; 24.10.2008 arve nr 233 summas 17 770 krooni. Puudub vaidlus, et kostja põhivõlg hageja ees oli hagi esitamise aja seisuga 139 934 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud seadusjärgset viivist, mille määraks oli alates juulist 2007.a kuni 09.12.2008 – 11 % aastas ning alates 10.12.2008 – 9.5 % aastas. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud 06.05.2009 50 000 krooni ja 07.05.2009 89 934 krooni. VÕS § 88 lg 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 1 põhimõtte kohaselt on võlgnik õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksab. Kostja on tasumisel märkinud selgituseks arve numbrid. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja on määranud maksmisel, et ta tasub põhinõude. Hageja sellise kohustuse täitmise määramisega ei ole nõustunud ning viitab VÕS § 88 lg 8 ja 9 sätetele. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg 8 sätestatust erinevat järjekorda. Kohus on tuvastanud, et kostja poolt tasutud 139 934 krooni on tasutud põhivõla katteks VÕS § 88 lg 1 tulenevalt. Kostjal oli õigus määrata, et maksab esmalt põhinõude. VÕS § 88 lg 8 säte käsitleb kulutusi ja intressi, mitte viivist. Samuti ei ole pooled täitmise järjekorras kokku leppinud. Seisuga 07.05.2009 oli kostja viivisvõlgnevus hageja ees 6 500 krooni. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 6 500 krooni ning hageja viivise väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja tasus põhinõude kohtumenetluse ajal ja hagi rahuldamata jäetud osa ei mõjuta tsiviilasja hinda, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on asjas kantud menetluskuludeks riigilõiv 15 000 krooni ja lepingulise esindaja kulu 6 000 krooni. Käesolevas asjas ei ole riigilõivu tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 176 lg 1 mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud 21 000 krooni osas vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.