Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja esindaja on hageja pangakontosid analüüsides jõudnud järeldusele, et kostja on hageja juhatuse liikmena kandnud enda isiklikule arvelduskontole Swedpangas 2006. aastal 894 500 krooni. Kostja on põhjendanud väljamaksete vajadust sellega, et OÜ T Foli võlgnu AS-le M ja A, mille kohta sõlmiti 10.05.2005. a laenuleping. Kuna aga laenu ei õnnestunud täielikult tähtajaks tagasi maksta, siis võttis juhatuse liige KT14.02.2006. a isiklikult SEB pangast laenu, millest laenati vastavalt KT ja TFOÜ vahel sõlmitud laenulepingule 700 000 krooni OÜ-le TF, kes kustutas sellega oma võlgnevuse AS M ja A ees. Seda võlgnevust KT ees hakkas TF kustutama maksetega KT pangakontole. Hageja leiab, et kostja on käitunud omakasupüüdlikult, pöörates ettevõtte rahalised vahendid enda kasuks ja eelistades iseennast kui võlausaldajat teistele ettevõtte võlausaldajatele. Kostja oli 2006. a ettevõttes maksurevisjoni läbiviimisel ja riigilt maksuotsuse saamisel teadlik ettevõtte ees seisvatest maksukohustustest, kuid sellele vaatamata eelistas ta üht võlausaldajat (iseennast) teisele, tasudes iseendale laenulepingutest tulenevat võlga ja jättes riigimaksud maksmata. Hageja nõue on suunatud kostja kui osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisena tekitatud kahju hüvitamisele ÄS § 187 lg 1, VÕS §§ 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja vastus Kohtule 08.03.2010. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjal ei lasunud 2006. aastal kohustust eelistada Maksu ja Tolliametit teistele võlausaldajatele. Kostja vaidles maksuvõla olemasolule vastu ja hindas oma väljavaateid vaidluses mitte kõige halvemateks. Maksuotsus tehti 18.08.2006. a ja tollal oli kohustuse suuruseks 324 000 krooni. Kostja üritas olukorda päästa vara müügist saadava raha arvelt, kuid müügiks volitatud isik, hageja juhatuse liige VN, on vara müünud alla kokkulepitud hinna 450 000 krooni asemel 152 000 krooniga ning sellega hagejale kahju tekitanud. Kostjale teadaolevalt müüs VN nimetatud traktori sisuliselt iseendale. Sama traktor müüdi 05.01.2009. a hinnaga 735 392 krooni. Selle info edastas kostja pankrotihaldurile, kuid haldur jättis selle info põhjendamatult tähelepanuta. Maksuameti otsuse jõustumise hetkel oli ettevõttel olemas vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning seetõttu ei kahjustanud kostjale laenu tagastamine võlausaldajate huvisid. Kostjale laenu tagastamine oli vajalik ka seetõttu, et kostja ise oli ju sama summa eraisikuna laenunud ja see vajas tagastamist. See tähendab omakorda, et kostja ei saanud seda raha endale, vaid tagastas ettevõtte huvides eraisikuna võetud laenu. Summad, mille kostja oleks saanud endale jätta (eraisikuna ettevõttele laenatud raha), jäidki kostjal saamata. Kostja on esitanud nõudeavalduse hageja pankrotimenetluses summas 559 503 krooni. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ning kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. OÜ TF(pankrotis) pankrotimenetlus algatati kostja avalduse alusel ja pankrot kuulutati välja 21.01.2009. a. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale juhatuse liikme kohustuste rikkumisega kahju tekitanud sellega, et kostja on hageja juhatuse liikmena kandnud enda isiklikule arvelduskontole Swedpangas 2006. aastal 894 500 krooni. Kostja vastuväite kohaselt oli Maksu- ja Tolliameti otsuse jõustumise hetkel hagejal olemas vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning seetõttu ei kahjustanud kostjale laenu tagastamine võlausaldajate huvisid. Kostjale laenu tagastamine oli vajalik ka seetõttu, et kostja ise oli ju sama summa eraisikuna laenunud ja see vajas tagastamist.

Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja hinnangul on kostja laenu tagastamisega tekitanud hagejale kahju 894 500 krooni. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul ei saanud laenu tagastamise tulemusel hagejale kahju tekkida, kuna vastavas osas vähenes ka hageja kohustus kostja ees. Äriseadustik § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja leiab, et kostja on käitunud omakasupüüdlikult, pöörates ettevõtte rahalised vahendid enda kasuks ja eelistades iseennast kui võlausaldajat teistele ettevõtte võlausaldajatele. Kohus on seisukohal, et hageja nõude esmaseks eelduseks on hagejal kahju olemasolu. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et 14.02.2006. a sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping, millega kostja andis hagejale laenu summas 700 000 krooni. Laenulepingu p 1 kohaselt on laen antud laenusaajale AS M ja A nõude tasaarvelduseks (tl 23-24). Seega võttis kostja ettevõtte huvides eraisikuna laenu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega oleks hageja pidanud käesolevas menetluses esitama tõendid selle kohta, et hageja on rahalised vahendid enda kasuks pööranud. Hageja kohtule selliseid tõendeid esitanud ei ole. Laenu tagastamist ei saa kohtu hinnangul pidada hagejale kahju tekitamiseks, samuti ei ole selline tegevus õigusvastane. Äriseadustik § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Hageja väitel seisneb kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine hageja võlausaldajate huvide kahjustamises. Laenu endale tagastades eelistas kostja ennast kui hageja võlausaldajat teistele hageja võlausaldajatele (tl 3). VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundisaaja varale. Hagiavalduse kohaselt oli kostja 2006. a ettevõttes maksurevisjoni läbiviimisel ja riigilt maksuotsuse saamisel teadlik ettevõtte ees seisvatest maksukohustustest, kuid sellele vaatamata eelistas ta üht võlausaldajat (iseennast) teisele, tasudes iseendale laenulepingutest tulenevat võlga ja jättes riigimaksud maksmata. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal ei lasunud kohustust eelistada Maksu- ja Tolliameti nõuet teistele võlausaldajatele. 2006. aastal oli ettevõttel olemas vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ning seetõttu ei kahjustanud kostjale laenu tagastamine võlausaldajate huvisid. Asjaolu, et hageja osanik VN ei täitnud osanike koosolekul võetud kohustust (tl 36, 37) ei anna kohtu hinnangul alust järelduseks, et kostja on kahjustanud võlausaldajate huve. Metsatraktor Timberjack 1010 müügiga lootis äriühing saada vahendid oma kohustuste täitmiseks. Eeltoodu põhjal teeb kohus järelduse, et kostja tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega ning ei kahjustanud teadlikult võlausaldajate huve.

Kuna käesolevas menetluses ei ole tõendeid esitatud selle kohta, et KT oleks hagejale või hageja võlausaldajatele kahju tekitanud ei kuulu OÜ TF(pankrotis) hagiavaldus juhatuse liikme vastu kahju hüvitamiseks rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu 12.10.2009. a määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu 70 000 krooni tasumisest hagiavalduse esitamisel ja rahuldamata jätmisel. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.