Pärimisõigus › Pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtaja ennistamine

Rahuldada avaldus ning tunnistada J Ki Ki (ik: xxxxx, xxxxx, surnud xxxx.a.) xxxx.a.) pärand vastuvõetuks tema tütre L-M I’i I’i (ik: xxxxx) xxxxx) poolt alates xxxx a. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Kohtukulud Jätta menetluskulud avaldaja L-M I’i kanda Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud 28.09.2009.a. saabus tunnistamises.

Viru

Maakohtusse

Avalduse kohaselt suri avaldaja isa A

L-M

I’i

avaldus

pärandi

vastuvõtnuks

K xxxx.a. ning xxxx.a. suri avaldaja ema J K.

Avaldajal oli õde A L (sündinud K ), kes suri xxxx.a. Avaldaja on olnud kaks korda abielus – xxxx abiellus ta O J ’iga ning perekonnanimeks sai samuti J ning xxxx.a. abiellus H I ’iga, perekonnanimeks sai I . Umbes kolm kuud enne oma surma, s.o. juulis xxx ,a, asus J K elama avaldaja elukohta xxxx, kus avaldaja põetas teda. Tütre juurde kolides võttis J K kaasa voodi, riidekapi koos riietega, laua, mõned toolid, samuti fotoalbumid. Peale J Ki surma jäid kõik tema asjad avaldaja juurde ning avaldaja asus kohe neid valdama, seega võttis kogu pärandi vastu. J Kile kuulus ka elamu asukohaga xxxx. Maja pärimise vormistamiseks avaldaja notari poole ei pöördunud ning seetõttu on käesoleva ajani elamu J Ki nimel ehitusregistris, samuti ei ole olnud võimalik erastada maja juurde kuuluvat maad ega kõike kinnistusse kanda. Lähtudes Pärs § 180 ning TsK §-st 551 soovib avaldaja, et kohus tunnistaks pärandi avaldaja poolt vastuvõetuks alates 16.10.1988.a. Vinni Vallavalitsuse 26.01.2010.a. seisukoha kohaselt võttis J Ki pärandi vastu tema tütrepoeg E B . Puudutatud isik selgitab, et J K ostis 25.09.1972 A S elumaja ja kõrvalhoone xxxxx . 1977.a. elasid nimetatud majas perekonnapeana A L , tema ema J K ja A L pojad U L, A L ja E B . J Ki surma momendil (xxxx) elas selles majas tema tütre, A L ( surnud xxxx.a.) poeg E B ( surnud xxx) koos elukaaslase I C ja poja J Biga. E B võttis vanaema J Ki pärandi vastu, sest asus tema majavaldust valitsema ja valdama, elades seal vahetpidamata alates xxxx kuni oma surmani. Puudutatud isikul puuduvad andmed, et J K oleks enne oma surma asunud elama mujale. Kohtuistungil selgitab avaldaja esindaja, et J Ki surmapäeval xxxx.a. kehtis tsiviilkoodeks ning lähtudes tsiviilkoodeksi § 536 lõikest 4 said J Ki pärijateks olla ainult tema tütred A ja L –M . Kui A oleks surnud enne ema, siis oleks olnud võimalik pärida ka A poegadel. A elas ema surma hetkel xxxx tänaval koos poja H. A ei võtnud midagi vastu ema asjadest. Kohtuistungil puudutatud isik xxxx kinnitab, et ei vaidle pärandi vastuvõtmisele vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ning tutvunud avalduse ja toimiku kõigi materjalidega, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kehtiva pärimisseaduse (PärS) § 180 kohaselt kohaldatakse pärimisele pärandi avanemise ajal kehtinud õigust, kui käesoleva seaduse rakendussätetest ei tulene teisiti. PärS § 3 lõike 2 kohaselt on pärandi avanemise aeg pärandaja surmapäev. Kohus tuvastas, et J K (isikukood: xxxx) suri xxxx.a xxxx linnas. Pärandi avanemise ajal kehtis Eesti NSV Tsiviilkoodeks (TsK). Sarnaselt kehtiva seadusega kehtestas TsK § 532 pärandi avanemise ajaks pärandaja surmapäev. Kui pärandajal testamendijärgseid pärijaid (TsK § 539) ei olnud, siis toimus J Kile kuulunud vara pärimine seaduse järgi. TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt olid seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijaiks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. J Ki surma hetkel elasid tema mõlemad tütred L-M I ja A L . Abikaasa A K suri juba xxxxx.a. TsK § 551 lg 2 kohaselt loeti pärija pärandi vastuvõtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või kui ta andis pärandi avanemise kohta notariaalorganile kirjaliku avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija loeti kogu pärandvara vastuvõtnuks, ükskõik kus see ka ei asunud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt pidid käesolevas paragrahvis nimetatud teod olema tehtud kuue kuu jooksul, arvates pärandi avanemise päevast. Lõike 5 kohaselt loeti vastuvõetud pärand pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Seega kui avaldaja ka ei andnud pärandi avanemisel notarile 6 kuu jooksul kirjalikku avaldust pärandi vastuvõtmiseks, kuid asus füüsiliselt pärandvara valitsema või valdama

sama tähtaja jooksul, siis loeti, et pärandvara mingit osa valitsema või valdama asunud pärija on kogu pärandvara vastu võtnud, ükskõik kus see ka ei asunud. TsK § 536 lg 4 kohaselt olid pärandaja lapselapsed ja lapselapselapsed seadusjärgseteks pärijaiks, kui pärandi avanemise ajaks ei olnud elus seda nende vanemaist, kes oleks olnud pärijaiks. Lähtudes eeltoodust on õige avaldaja seisukoht, et J Ki pärandit ei saanud vastu võtta tema lapselaps E B , kuivõrd tema ema A L elas. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et J K elas oma surma hetkel oma tütre L-M I’i juures ning tema majas xxxx külas elas tema tütre A L ’a poeg E B koos oma perega (tl. 28, 29). J K võttis tütre juurde elama minnes kaasa mööblit ning muid isiklikke esemeid. Tütar A L lahkus xxxx külas asuvast elamust xxx Küla RSN TK majapidamisraamatu nr. xx kohaselt xxx.a. xxxx linna (tl. 87), s.o. ligi 3 aastat enne oma ema surma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et A L oleks samuti oma ema pärandvara seaduses sätestatud tähtaja jooksul valitsema või valdama asunud. Seega saab lugeda, et L-M I, asudes pärast oma ema surma valdama ema mööblit ning muid isiklikke esemeid, võttis TsK § 551 lg 2 kohaselt vastu kogu oma ema pärandvara. Lähtudes eeltoodust tuleb avaldaja avaldus rahuldada ning tunnistada J Ki pärand vastuvõetuks L-M I’i poolt alates 16.10.1988.a. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad avaldaja poolt asjas kantud menetluskulud avaldaja L-M I’i kanda. Kohus juhindus TsMS §-de 475 lg 2 , 172 lg 1, 463-466 ning PäS § 180 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtumäärus jõustus 16.novembril 2010.a. Nooremreferent

Maido Roots Merle Kaegas Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.