2-06-13450/38 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja Sülve Soonmannile kuulub Tallinnas XXXXXXX XX asuvast hoonestatud kinnistust mõttelise osana 2/5, kostja Ivi Rangile kuulub samast kinnistust 2/5 ja kostja Joel Rangile 1/5 mõttelist osa. Hageja saab ehitisest temale kuuluvale mõttelisele osale vastavat pinda kasutada üldpinnast 14,56 m2 vähem ning abiruumide pinnast 9,54 m2 vähem. Kostjate kasutuses on selle võrra rohkem pinda. Lisaks on kostjate kasutuses pööning, mida ei ole eksplikatsioonplaanidele märgitud. Kaasomandi valdamine ja kasutamine ei toimu vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Hageja on taotlenud kostjate valduses oleva esimesel korrusel asuva 17,6 m2 ruumi (eksplikatsioonplaanil 4), enda valdusesse saamist, et kasutada tema mõttelise osa suurusele vastavat eluruumide üldpinda. Ruum on remontimata ja talvel kütmata ning sealt tuleb külm õhk hageja eluruumidesse, mistõttu ta peab rohkem kütma. Vaidlusaluse ruumi hageja kasutusse andmine ei too kaasa suurt lõhkumist, kuna algselt on olnud hageja kasutuses oleva ruumi 5 ja praegu kostjate kasutuses oleva ruumi 4 vahel uks. Ukse taasavamine ja ruumi hagejale üleandmine võimaldaks alates 2004. aastast poolte vahel kestnud vaidluse lahendada ja õigluse jalule seada. Hageja soovib saada enda kasutusse tema eluruumide all olevad keldriruumid (1k ja 4k), mille pind kokku on 26,1 m2. Keldrikorruse pindade kasutuse osas on pooled 03.10.2006 kokkuleppele jõudnud. Kasutuskorda ei ole võimalik määrata selliselt, et kasutatav pind vastaks täpselt kaasomandi mõttelistele osale. Hageja kasutusse jääb eluruumide üldpinda 3,04 m2 rohkem, kuid kostjate ühisesse kasutusse jääb selle kompenseerimiseks pööningul asuv pind ning rohkem abiruumide pinda. Hageja taotleb ka krundi kasutuse kindlaksmääramist viisil, et hageja kasutusse jääks vastavalt esitatud krundijaotusskeemile 2/5 suurusele mõttelisele osale vastav osa maakasutust XXXXXXX XX kinnistust, mis on krundijaotusskeemil viirutatud. Kostjate ühiskasutusse jääks 3/5 suurusele mõttelisele osale vastav osa maakasutusest, mis on krundijaotusskeemil viirutamata. Selline krundi kasutamine on tegelikult poolte vahel juba välja kujunenud. Hageja kasutuses olev tuulekoda (7b) on omavoliliselt ehitatud ning arhitekti märgukirja järgi tuleb see lammutada, kuna seadustamiseks puudub alus. Seetõttu on see pind kasutuskorrast välja jäetud. Seoses tuulekoja lammutamisega tuleb taastada hageja sissekäik majja nii nagu see algselt on olnud. XXXXXXX XX on individuaalelamu, millel on üks peasissepääs ja varuväljapääs. Hoonest on saanud kahe korteriga elamu, kuid mitte korterelamu Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 määrusega nr 36 kinnitatud Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 3 lg 1 p 20 tähenduses. Kui hagejal tuleb tuulekoda lammutada, puudub tal nõuetekohane sissepääs oma ruumidesse. Tuulekotta minev uks on elamu varuväljapääs tuleohutuse tagamiseks. Tuulekoja ebaseaduslikku ehitamist XXXXXXX XX elamu juurde kinnitab ka Tallinna Linnaarhiivis säilitatavas hoone inventariseerimise toimikus nr 13047 hoone tehniliste andmete juurde lisatud 28.07.1989 Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo koostatud akt. Vastavalt akti 2. punktile on elamule ehitatud juurde tuulekoda projektiväliselt.

kasutusse jääks ruumid katusekorrusel (9, 10, 11, 12, 13, 13a ja 14) ja sissepääs jääks kostjate ühiskasutusse. Hageja kasutusse jääks ruumid (5, 6, 6a, 7, 7a ja 7b) sissepääsuga maja küljelt. Keldrikorrusel jääks sissepääs kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Kostja II kasutusse jääks ruum 2k, kostja I kasutusse ruum 3k ja hageja kasutusse ruumid 1k, 4k. Et krundi kasutamise osas vältida edaspidi arusaamatusi koormatiste suhtes, pakkusid kostjad välja täpsema skeemi koos jaotusega. Kasutuses olev jalgtee ja jalgvärav Pihlaka tänaval on toiminud ühiskasutuses kõigile kaasomanikele, kuid kostjate ettepanek oli, et edaspidi need jääks kostjate ainukasutusse, kuna on tekkinud hageja poolt tüli tee hooldamisel ja postkasti kasutamisel. Kostjad soovisid, et hageja kasutaks oma krundipoolset autoväravat või rajaks autovärava kõrvale jalgvärava ja eraldi postkasti. Nõmme linnaosa ehitusmääruse § 1 lg 3 sätestatud nõuded ja piirangud on tingimuslikud ning neid mõistetakse lähteandmetena, mida võib põhjendatud vajaduse korral muuta. Tuulekoda kui ehitis ei ohusta linnaosa miljööväärtust ning selle lammutamine ja uue sissepääsu ehitamine seetõttu, et tuulekoda on hetkel seadustamata, oleks ebamõistlik. Hoone algses projektis oli sissepääs praeguse tuulekoja asukohas olemas. Hagejale sissepääsu taastamist ei kompenseeri senini kostjate ainukasutuses olev pööningul asuv pind. Tegemist oleks täiesti uue sissepääsu rajamisega, mitte taastamisega; antud kohas pole sissepääsu kunagi olnud. Pööningul asuva pinna puhul on tegemist katusealuse kaldpinnaga, mida on keeruline isegi panipaigana kasutada. Hageja soovitud kasutuskorra rakendumise korral kaotaks kostja II mõtteline osa majast igasuguse kasutusväärtuse, kuna selle juurde ei kuuluks enam eluruumi. Sellist osa oleks praktiliselt võimatu ka müüa, sest keegi ole huvitatud abiruumidest ilma eluruumita. Praegune kasutuskord on kõige mõistlikum kõigist võimalikest ning kuigi see ei pruugi olla mõtteliste osade suurust ning reaalselt kasutatavate ruumide jaotust vaadates ideaalne, oleks hageja soovitud (või sisuliselt ükskõik milline teine kasutuskord, mis praegusest erineb) suurema ebaõigluse tekitajaks. Praeguse korra kehtides saavad kõik kaasomanikud kasutada samu ruume, mille kasutamisega on nad arvestanud oma osa omandades. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hageja nõude kostjate vastu kinnistu kasutamise ja valdamise korra kindlaksmääramise nõudes ja selle kohta märke kinnistusraamatusse kandmiseks osaliselt ja jättis hageja menetluskulud 80% ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja kostjate menetluskulud hageja kanda 20% ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja on XXXXXXX XX kinnistu kaasomanikud, hagejale kuulub 2/5 ja kostjatele 3/5 mõttelist osa kinnistust, kaasomanike vahel puudub kasutuskord. Vaidlust ei ole ka selles, et toimikus oleva eksplikatsioonplaani järgi on hageja kasutuses eluruumide üldpinnast 14,56 m2 vähem ning abiruumide pinnast 9,54 m2 vähem, kui vastab tema mõttelisele osale. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja poolt esitatud eksplikatsioonplaanis toodud andmed on valed ja ei kajasta ruumide jaotust ja suurust õigesti. Vaidlust ei ole õnnestunud kohtuväliselt lahendada. Vaidlus on poolte vahel selles, kuidas määrata kindlaks kinnistu ja elamu kasutuskord selliselt, et tagada osade õiglane jaotus tulenevalt võimalikult suuremast vastavusest kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Sellise kasutuskorra määramise nõudeõigus tuleneb hagejale AÕS § 72 lg-s 5 sätestatust. Apellatsioonikohus tühistas Harju Maakohtu 17.03.2008 otsuse ja leidis, et kohus ei saa kasutuskorda puudutavat otsust langetades tugineda oletustele, jättes tähelepanuta tegelikult valitseva olukorra. Kohus ei saanud tugineda otsust tehes arhitektuursele eskiisprojektile ja

rajada kasutuskorda hoonesse sissepääsu osas eeldusele, et eskiisis toodud lahendus viiakse ellu. Asja edasises menetluses on selgunud, et kostjad ei andnud eskiisprojektile oma nõusolekut ja seda ellu viia ei olnud võimalik. Vastavalt korrigeeris hageja ka oma nõudeid. Edasise menetluse jooksul on hageja välja toonud, et tema käsutuses olev tuulekoda on ebaseaduslik ehitis, mis tuleb lammutada ning tulenevalt Nõmme linnaosa ehitusmäärusest ehitist seadustada ei saa. Kostjad on selgitanud, et tuulekoda ei ole projektina kinnitatud, kuid on kasutuses ja vaidlevad sellele vastu, et tuulekoda seadustada ei saa. Elamu projektis nähtub kahe sissepääsu olemasolu, tuulekoja projektiväline ehitamine on tõendatud aktiga. Samas ei ole vaidlust selles, et käesoleval ajal tuulekoda eksisteerib ja selle kaudu on hagejal võimalik hoonesse siseneda. Hagejale ei ole tehtud ettekirjutusi tuulekoja lammutamiseks (arhitekti nõuanne ei ole käsitatav ettekirjutusena) ja ei ole võimalik väita, et seda tehakse. Seega, niikaua kui hageja käsutuses on ruumi 7b kaudu sissepääs oma ruumidesse, ei ole põhjendatud ruumi 1 ühine kasutamine. Küsimusele, kas kostjad soovivad, et kohus määraks ka nendevahelise kasutuskorra, on kostjad vastanud vastuoluliselt, leides ühelt poolt, et nende vahel erimeelsused oma osa kasutamisel puuduvad ja teiselt poolt, et nende vahelise osa jagamisel ei jääks kostjale II elutuba. Vastuses kohtu küsimustele on kostjad esitanud sisuliselt vastuväiteid hageja nõutud kasutuskorrale. Kuivõrd kostjate vahel erimeelsusi nendevahelises kasutuskorras ei ole ja tegemist on abikaasadega, siis kostjate vahelist kasutuskorda kohus ei määra. Kostjate huvid ja õigused ei saa sellega rikutud, kuivõrd erimeelsuste tekkimisel võivad kostjad omavahelise kasutuskorra määrata olenemata käesolevast lahendist. Varasem kasutuskord ei oma hageja suhtes tähendust, kuna see ei ole kantud kinnistusraamatusse. Samal põhjusel ei oma tähendust, mida hageja ja mõttelise osa müüja võõrandamislepingus kokku leppisid, kuna sellest ei tulene õigusi ja kohustusi kostjatele, sellega ei reguleeritud kaasomanike vahelisi suhteid. Arhitekt J.Jõgi arvamusega, mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, on tõendatud, et inventariseerimisplaanil asuv ruum 4 on arvamuse andmise seisuga (13.03.2007) tehniliselt heas korras, värske viimistlusega ja hästi hoitud eluruum. Kohus ei saa arvestada kostjate vastuväitega kostja II poolt tehtud kulutuste osas nimetatud eluruumile kasutuskorra seadmisel, kuna vastavaid asjaolusid kulutuste suuruse kohta kostja esile ei toonud ja taotlusi nende kogumiseks ei esitanud. Kohtu hinnangul on toimiku lk 23 asuv krundi jaotusskeem mõistlik, jättes hageja kasutusse krundi osa, mis jääb tema sissepääsu juurde, kostja kasutusse krundi osa, mis jääb tema sissepääsu juurde. Seetõttu ei ole põhjendatud kinnistu kasutuskorra määramine kostjate tl 198 esitatud jaotusplaani järgi. Kasutuskorra seadmisel arvestab kohus lisaks, et kostjate kasutusse jääb pööning, mis ei ole eksplikatsioonplaanil märgitud; pööningule puudub hagejal oma ruumidest juurdepääs; pööning on osaliselt kaldpind, mis raskendab selle kasutamist. Kostjate ainukasutusse jääb sissepääsuna ruum 1 ning hagejale ruum 7b. Kasutuskorra kinnistusraamatusse kandmise nõudeõigus tuleneb hagejal AÕS § 79 lg-tes 1 ja 2 ja § 63 lg 1 p-s 4 sätestatust. Nimetatud normid sätestavad, et kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes ja kinnisasja puhul seda vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse

võib kanda märke asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Tulenevalt apellatsioonikohtu juhistest tuleb otsuse resolutsioonis märkida ka krundijaotusplaani täpsustus ja kinnisasja täpsed andmed. Maakohus määras kasutuskorra järgmiselt: 2 Hageja Sülve Soonmanni kasutusse ja valdusesse jäävad ruumid eksplikatsiooniplaanil tähistatud tähistega 1 k; 4k; 4; 5; 6; 6A; 7; 7a, kusjuures hageja sissepääsuna elamusse jääb ruum eksplikatsiooniplaanil tähistusega nr 7b. 3 Kostjate Ivi ja Joel Rangi kasutusse ja valdusesse jäävad ühiselt ruumid eksplikatsiooniplaanil tähistatud tähistega 2K; 3K; 2; 2A; 2B; 3; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 13A; 14, kusjuures kostjate sissepääsuna elamusse jääb ruum eksplikatsiooniplaanil tähistatuna tähisega 1. 4 Hageja Sülve Soonmanni kasutusse ja valdusse jääb 09.06.2004 maa-ameti peaspetsialisti Alo Reidovi koostatud krundijaotusskeemile (skeemi aluseks on Tallinna Maa-ameti poolt 23.04.2002 koostatud katastriüksuse plaan) 2/5 maakasutust XXXXXXX XX kinnistust, mis on krundijaotusskeemil viirutatud. 5 Kostjate Ivi ja Joel Rangi kasutusse ja valdusesse jääb ühiselt 3/5 maakasutusest, mis on 09.06.2004 maa-ameti peaspetsialisti Alo Reidovi koostatud krundijaotusskeemil viirutamata. 6 Kinnistu hageja või kostjate kasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et hagejal või kostjal oleks võimalik takistamatult kasutada kindlaks määratudosa, kusjuures hageja või kostjate poolt nende osa kasutamine ei tohi takistada teiste kaasomanike kasutamisõigust. 7 Hagejal ja kostjatel on ainuõigus nende kasutuses olevast kinnistu osast saadavale viljale. 8 Hageja ja kostjad kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid koormatisi vastavalt nende ainukasutuses oleva osa suurusele. Hageja või kostjate ainukasutuses oleva kinnistuosa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab hageja või kostjad, kelle ainukasutuses vastav kinnistuosa on. 9 Hagejal või kostjatel on õigus tulevikus sõlmida nende kasutusse jäävate kinnistu osade suhtes kasutuskorra kokkuleppeid. 10 Hagejal on õigus kasutada oma kasutuses olevale kinnistu osale pääsemiseks kostjate kasutuses oleval kinnistu osal paiknevat jalgteed ja jalgväravat. 11 Kostjatel on õigus kasutada nende kasutusse jäävatesse keldriruumidesse sisenemiseks hageja kasutuses olevat kinnistu osa ning eksplikatsioonil tähistatud keldriruumi l k. Kohus ei hinnanud vaidluses asjakohatuid tõendeid: fotosid ja kostjate koostatud pindade ja nende jaotuste võrdlust, kuna kohtul puudub pädevus hinnata nende dokumentide põhjal kostjate kasutuses oleva kasuliku pinna suurust. Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja tähtaja, so kohustada pooli otsuse alusel teise poole kasutusse ja valdusesse määratavad ruumid vabastama hiljemalt kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist. Nõue on põhjendatud tulenevalt TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust. Apellatsioonkaebus Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2 osas, mis annavad eksplikatsiooniplaanil märgitud ruumi 4 hageja kasutusse. Kostjad paluvad jätta ruumi 4 kostja Joel Rangi kasutusse ja kanda niisugune kasutuskord kinnistusraamatusse. Kostjad on seisukohal, et ei vasta tõele väide, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et toimikus oleva eksplikatsioonplaani järgi on hageja kasutuses eluruumide üldpinnast 14,56 m2 vähem ning abiruumide pinnast 9,54 m2 vähem, kui vastab tema mõttelisele osale. Kostjad ei pea nimetatud arve õigeks ning esitasid maakohtule omapoolse tabeli, kus on näha nii üldpinna kui elamispinna

jaotus hageja ja kostjate vahel. Maakohus leidis, et tal puudub pädevus hinnata kostjate esitatud tabelit. Kostjad esitasid kohtule pindade ja nende jaotuse võrdlused, et selgitada kehtivat olukorda ja hageja taotletavat olukorda. Tabelis esitatud ruumitähised ja pinnad on võetud Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo ruumide eksplikatsioontabelist. Tabelid on koostatud eesmärgiga näidata, mis tulemus on kostjate suhtes, kui vaidlusalune ruum 4 läheb hageja kasutusse. Kostjad leiavad, et ringkonnakohus peaks tabelit hindama TsMS § 652 lg 3 p-st 1 lähtuvalt, kuna tõend jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Maakohtule võis probleemseks osutuda asjaolu, et kostjate esitatud tabeli arvud ei kattu hageja esitatud eksplikatsioonplaanil olevate pindala näitudega. Kohus ei pööranud tabelile ning selle mõningasele erinevusele eksplikatsioonplaaniga tähelepanu, mistõttu võib väita, et maakohus eelistas ebaõiglaselt hageja esitatud tõendeid. Kostjad ei ole vaielnud üldjoontes hageja esitatud eksplikatsioonplaani andmetele vastu ning ei plaani seda teha ka nüüd. Erinevus seisneb selles, et hageja loeb üldpinna hulka, millelt ta on arvutanud puudujäägid oma kasutatavas pinnas, ka garaaži (hageja tabelis nimetatud kuuriks), mille pinnaks on märgitud 40 m2. Tallinna Tehnilise Inventariseerimise Büroo 1989. aasta andmetel on garaaži ehitusalune pind 33 m2. Garaaž asub kostjate kasutusse jäävas krundi osas ning selle osas puudub pooltel vaidlus. Garaaž on elamust eraldiseisev abihoone, mille ehitajateks ja valdajateks on kostjad, nad on selle rajanud oma kulul ning omaaegsete kaasomanike ja naabrite ning naaberkrundi omanike nõusolekul. Garaaži näol on tegemist seadustamata ehitisega. Jääb arusaamatuks, miks seadustamata garaaži loetakse elamu kogupinna hulka. Ka ehitiste mõttelise osa müügilepingus on selgelt väljendatud elamupinda. Maakohus on asunud seisukohale, et ei saa arvestada kostjate vastuväitega kostja II poolt tehtud kulutuste osas nimetatud eluruumile kasutuskorra seadmisel, kuna vastavaid asjaolusid kulutuste suuruse kohta kostja esile ei toonud ja taotlusi nende kogumiseks ei esitanud. Kostja Joel Rang esitas kohtule mälu järgi koostatud orienteeruva maksumuse. J. Rang teostas remondi ja tolleaegseid materjalide ostutšekke tal säilinud ei ole (remondi ajal polnud nende säilitamiseks nähtavat vajadust). Kuigi kohtul on õigus pidada niisugusel umbkaudsel meetodil saadud summat ebausaldusväärseks, ei saa kohus sellega lugeda J. Rangi tehtud kulutusi olematuks. Samas on maakohus arhitekt J. Jõgi ekspertarvamusele tuginedes lugenud tõendatuks, et ruum 4 oli arvamuse andmise seisuga tehniliselt heas korras, värske viimistlusega ja hästi hoitud. Kui eluruum on ühe valdaja kasutuses olnud aastakümneid ning see on heas korras ja värske viimistlusega, on seal läbi viidud remont ning tehtud kulutusi. Järelikult on ka ringkonnakohtul kohustus vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 1 anda sisuline hinnang kostja tehtud remondi osas. Maakohus jättis hindamata ka kostjate esitatud fotod, mis näitavad nende kasutusse jäävat pööningut ning tõendavad, et pööningu arvestamine kasuliku pinnana on kostjate suhtes ebaõiglane. Pööning ei ole mitte osaliselt kaldkatusega, vaid pööninguosad ongi ainult kasutamiskõlbmatud räästaalused kaldkatuse alused osad. Lisaks ka teise korruse tubade pinnast ca 5 m2 kohal on katuse kaldpinnad, kuhu alla ei ole võimalik isegi mööblit paigutada. Hagejale selline pind huvi ei pakuks, isegi kui see oleks temale juurdepääsetav. Kostjad tunnistavad, et garaaži ebaõige osa hageja esitatud elamu kogupinnas oleks tulnud märgata varem. Kostjad eeldasid, et nende esitatud ruumide pindala jaotuse tabelit uurib maakohus ka sisuliselt, misjärel oleks see ilmnenud. Isegi kui pidada seda tsiviilkohtumenetluse mõttes uueks asjaoluks, paluvad kostjad ringkonnakohtul selle arvestamist, sest asjaolu ei ilmnenud maakohtus seetõttu, et esitatud tõend jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele

Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud kasutuskorda, küll aga tuleb täpsustada otsuse resolutsiooni. Kuna kaebajad vaidlustasid ainult toa, mis on plaanil märgitud numbriga 4, vastustaja kasutusse jätmise, siis tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu poolt määratud ülejäänud ruumide ja kinnistu kasutuskorda. Kuigi TsMS § 613 lg 2 järgi lahendatakse kinnisasja, millel asub elamu, kaasomanike kasutuskorra vaidlus üldjuhul hagita menetluses, ei ole vaidluse lahendamine hagimenetluses selline protsessiõiguse normi rikkumine, mis on aluseks otsuse tühistamisele. Hageja on esitanud maakohtule hagi AÕS § 72 alusel kaasomandis oleva kinnisasja ja sellel paiknevate hoonete osas kaasomanikevahelise kasutuskorra määramiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Seega peab esmaselt otsuses olema määratud kasutuskord. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni muuta ja p-s 1 määrata kinnistu ja sellel paiknevate hoonete kasutuskord ja p-s 2 seada kinnistusraamatusse märkus kasutuskorra kohta. Riigikohus on rõhutanud, et kasutuskorra määramisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades muuhulgas kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega ja muude oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates ei anna kaebuse väited alust määrata kasutuskorda kaasomanike vahel erinevalt maakohtust. Maakohus ei ole kasutuskorda määrates diskretsioonipiire ületanud. Poolte kasutuses olevate ruumide suuruse on maakohus määranud ruumide eksplikatsioonile tuginedes (lk 12). Apellandid on maakohtule ette heitnud, et maakohus ei hinnanud nende poolt esitatud tabelit ruumide suuruse ja kasutamise kohta. Kolleegium võrdles poolte poolt esitatut ja tõdeb, et nii hageja kui ka kostjate tabelis olevad andmed on samad, kuid kostjad on oma arvestusest välja jätnud garaaži. Samas ei ole poolte vahel vaidlust, et garaaž on ehitatud pooltele kuuluvale kinnistule ja see on kostjate kasutuses, kuigi hoone on seadustamata. Asjaolu, et garaaži on ehitanud kostjad ja seda ei ole seadustatud, ei tähenda, et garaaži ei tuleks arvestada kasutuskorra määramisel, kuna tegemist on kaasomandisse kuuluva hoonega. Hageja väitis, et garaaž on 40 m2 suurune, millele kostjad vastu vaidlesid, kuid kostjad ei ole tõendanud oma väiteid, et garaaž oleks väiksem (kostjate väidete kohaselt on garaaži ehitusalune pind 32,5 m2). Lisaks garaaži pinnale on erinevus poolte arvutustes tekkinud sellest, et kostjad on eraldi arvestanud elutubade (eluruumid) ja muude ruumide (abiruumide) pinda, kuid hageja on käsitlenud eluruumide pinnana elamu esimese ja teise korruse kõiki ruume ja abiruumidena keldrit ja kuuri (garaaži). Kostjad on väitnud, et vaidlusaluses toas nr 4 on nad teinud remondi ja kandnud selle tõttu kulutusi. Hageja vaidles kostjate väitele vastu ja selgitas, et ta ei tea remondist midagi ja tuba on talviti kütmata ning sealt levib külm läbi vaheseina hageja eluruumidesse. Arhitekt J. Jõgi arvamuse kohaselt on ruumis tehtud remont enne 2004. aastat. Kuna kostjad ei tõendanud, et nad on kulutusi remondiks teinud, siis maakohus jättis õigesti need väited arvestamata. Kolleegiumi arvates on