Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.11.2008, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-13450
Tsiviilasi
Sülve Soonmanni hagi Ivi Rangi ja Joel Rangi vastu kaasomandi kasutamise ja valdamise korra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ivi Rangi ja Joel Rangi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.10.2008
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sülve Soonmann (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx xxxxxxx) ja tema esindaja Mart Soeson; Kostja Ivi Rang (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxxxx); Kostja Joel Rang (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxxxx).
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus Sülve Soonmanni hagis Ivi Rangi ja Joel Rangi vastu kaasomandi kasutamise ja valdamise korra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse märke tegemiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
1.Hagejale kuulub Tallinnas Xxxxxxx xx xx asuva hoonestatud kinnistust kaasomaniku mõttelise osana 2/5. Kostja Ivi Rangile kuulub samast kinnistust 2/5 ja kostja Joel Rangile 1/5 mõttelist osa.
2.Hageja on seisukohal, et tema omanikuõigusi on rikutud, kuna ta ei saa ehitistest temale kuuluvale mõttelisele osale vastavat pinda kasutada. Hageja kasutada eluruumide üldpinnast 14,56 m2 vähem, kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale ning abiruumide pinnast 9,54 m2 vähem, kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Kostjate kasutuses on rohkem pinda, kui vastab nendele kuuluvatele mõttelistele osadele. Kostjate kasutuses on ka pööning, mida ei ole eksplikatsiooni plaanidele märgitud. Kaasomandi valdamine ja kasutamine ei toimu vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Antud momendil on ruum küll kostjate valduses, kuid nad ei kasuta seda. Ruum on remontimata ja talvel kütmata, nii et sealt tuleb hagejale külm õhk tema eluruumidesse, mistõttu peab ta rohkem kütma. Kostjad on toonud ruumi valduse üleandmise keeldumise põhjenduseks asjaolu, et nemad kunagi omandasid selle ruumi.
3.Kostjate sooviks oli ehitada ka kostjate kasutuses olevatesse ja hageja kasutuses olevate eluruumide all paiknevatesse abi(keldri)ruumidesse pesuköök, kuigi kinnistul paiknevas kuuris on pesuköök olemas. Hageja ei soovi, et tema eluruumide all oleks niiskust tekitav pesu pesemise koht. Hageja soovib, et kaasomandi kasutamise korra kohaselt kasutaks iga kaasomanik tema eluruumide all paiknevaid keldriruume.
4.Hageja soovib määrata kindlaks kinnistul Xxxxxxx xx kaasomanike elamu kasutuskord järgmiselt: 1) Hageja kasutusse ja valdusesse jäävad ruumid eksplikatsiooniplaanil tähistatud tähistega 1k; 4k; 4; 5; 6; 6a; 7; 7a. 2) Kostjate kasutusse ja valdusesse jäävad ühiselt ruumid eksplikatsiooniplaanil tähistatud tähistega 2k; 3k; 2; 2a; 2b; 3; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 13a; 14. 2a) Poolte ühiskasutusse sissepääsuna elamusse jääb ruum eksplikatsiooniplaanil tähistatuna tähisega 1, mida ümberehituse teel on suurendatud eksplikatsiooniplaanil tähistatud tähise 2 ruumi arvelt vastavalt arhitekt Maia Schönbergi juurdeehituse eskiisprojektile taastades sissepääsu hagejale. 3) Hageja kasutusse ja valdusse jääb vastavalt krundijaotusskeemile (skeemi aluseks on Tallinna Maa-ameti poolt 23.04.2002 koostatud katastriüksuse plaan) 2/5 maakasutust Xxxxxxx xx xx kinnistust, mis on krundijaotusskeemil viirutatud. 4) Kostjate kasutusse ja valdusesse jääb ühiselt 3/5 maakasutusest, mis on krundijaotusskeemil viirutamata. 5) Kinnistu hageja või kostjate kasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et hagejal või kostjal oleks võimalik takistamatult kasutada kindlaks määratud osa, kusjuures hageja või kostjate poolt nende osa kasutamine ei tohi takistada teise osa hageja või kostjate kasutamisõigust. 6) Hagejal ja kostjal on ainuõigus nende kasutuses olevast kinnistu osast saadavale viljale. 7) Hageja ja kostjad kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid koormatisi vastavalt neile kuuluvate osade suurusele ühises asjas. Hageja või kostjate ainukasutuses oleva kinnistuosa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab hageja või kostjad, kelle ainukasutuses vastav kinnistuosa on. 8) Hagejal või kostjatel on õigus tulevikus sõlmida nende kasutusse jäävate kinnistu osade suhtes kasutuskorra kokkuleppeid. Hageja või kostjate kaasomandiosa võõrandamisel kohustub eelnimetatud kaasomandiosa võõrandaja käesolevas lepingus toodud kasutuskorrast informeerima ka võõrandamislepingu järgset ostjat. 9) Hageja ja kostjad võivad kasutada kinnistu mõttelist osa vastavalt oma eesmärkidele. 10) Hagejal on õigus kasutada oma kasutuses olevale kinnistu osale pääsemiseks kostjate kasutuses oleval kinnistu osal paiknevat jalgteed ja jalgväravat. 2(6)
11) Kostjatel on õigus kasutada nende kasutusse jäävatesse keldriruumidesse sisenemiseks hageja kasutuses olevat kinnistu osa ning eksplikatsioonil tähistatud keldriruumi nr 1k. 12) Hageja ja kostjad kohustuvad kahe (2) aasta jooksul alates käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse jõustumisest renoveerima kaasomandis oleva elamu katuse ja piirdeaia.
5.Lisaks sellele on hageja kandnud kulutusi seoses elamu võimaliku juurdeehitusega, mille kohta kostjad on ka oma nõusoleku andnud. Kostjad ei ole hagejale veel midagi hüvitanud. Hageja taotleb välja mõista kostjatelt vastavalt kaasomandi suurusele senini kantud kulude hüvitis. Kostjate vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnistanud. Ehitise mõttelise osa müügilepingus on hageja kinnitanud, et lepingu esemel ei ole mingeid teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole hagejale teatanud või mida hageja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Enne müügilepingu sõlmimist näidati hagejale täpselt ära tema kasutusse minevad ruumid. Hageja on kinnitanud, et on kinnistamata maaüksuse üle vaadanud, tutvunud temale müüja poolt esitatud plaanidega ja maakasutusdokumentidega ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme juurde kuuluva maaüksuse suurusest ja piiridest. Hageja väide, et kasutades väiksemat pinda, kui talle vastavalt mõttelisele osale kuulub, on see saanud takistuseks eluasemega seotud laenu intresside madaldamisel, ei oma alust, kuna pole esitatud panga poolt välja antud viidet selle kohta.
7.Hageja on hagis esitanud kaasomanike valduses olevate ruumide kasutuse ja paiknemise, kuid jaotanud seda nii, nagu see oleks kahe kaasomaniku vaheline jaotus. Kostjad väidavad, et selline jaotus ei ole õige, kuna 3/5 mõttelist osa kinnistust ei ole nende ühisomandis, vaid lahusvarana kaasomandis. Sellest tulenevalt tuleb kaasomandit vaadata iga osa eraldi.
8.Hageja väide nagu oleks vaidlusalune ruum tühi ja kütmata, on alusetu, kuna Joel Rang on seda aastaid hooldanud ja järjepidevalt kütnud. Antud toa kasutusse minekul jääks Joel Rangi kasutusse üksnes hämar köök koos abiruumidega ning katusekorrusel kahe peale üks elutuba, sest tuba nr 11 on magamistuba. Maakohtu otsuse põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas hageja nõude kostjate vastu kinnistu kasutamise ja valdamise korra kindlaksmääramise nõudes ja selle kohta märke kinnistusraamatusse kandmiseks ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustunud kohus kostjate väitega, et kuna enne müügilepingu sõlmimist näidati hagejale täpselt ära tema kasutusse minevad ruumid, ei saa hageja hiljem tulla kohtusse vaidlustamaks mittesobivat kasutuskorda. Kostjad viitavad ehitiste mõttelise osa müügilepingu ja pandilepingu p-le 3.2.1, milles ostja kinnitab, et on kinnistamata maaüksuse üle vaadanud, tutvunud temale müüja poolt esitatud plaanidega ja maakasutusdokumentidega ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik lepingu eseme juurde kuuluva maaüksuse suurusest ja piiridest. Kohus asus seisukohale, et lepingus räägitakse maaüksuse piiridest, mitte vaidlusalustest ruumidest. Samuti leidis kohus, et kuna antud lepingus ei ole kaasomanike vahel kasutuskorda määratud, on hagejal õigus nõuda, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Ka Riigikohus on 25.11.1998 otsuses nr 32-1-118-98 leidnud, et kui kaasomanike kokkulepe asja kasutamiseks puudub, siis tuleb kaasomanikel kasutuskord määrata AÕS § 72 lg 1 sätestatud alustel ja kaasomanikul on õigus nõuda kasutuskorra määramist kohtus sama paragrahvi lg 5 alusel. Kui elamu kasutamise osas kasutuskord puudub ja kuna kostjad ei ole selles osas nõustunud kokkulepet sõlmima, on hageja õigustatud esitama kohtusse hagi kaasomandi kasutamise korra kindlaksmääramiseks. 3(6)
11.Kohtule esitatud tõendist nähtub, et vaidlusaluse elamu neto- ja kasulik pind on 171 m2, eluruumide pind 114,5 m2 ning seega moodustab kõnealune pind märkimisväärse osa kogupindalast. Ei ole õiglane jätta hagejat ilma vaidlusalusest pinnast. Arvestades maja planeeringut ja ruumide jaotust, ei ole mõistlik jaotada ruume nii, et osa hageja kasutuses olevatest ruumidest jääks täielikult kostjate kasutuses olevate ruumide sisse nii, et hageja peaks oma kasutuses olevatesse ruumidesse minema läbi kostjate ruumide või vastupidi. Kuna ruumide suurusest tulenevalt ei ole võimalik saavutada mõtteliste osade ja tegelikult kasutatava eluruumi vahel täpset vastavust, siis on kohus seisukohal, et kasutuskord tuleb määrata selliselt, et mõtteliste osade suurus vastaks võimalikult täpselt tegelikult kasutatava eluruumi suurusele.
12.Kostjate vastuväited ei anna alust elamu kasutuskorra kindlaksmääramist teistel tingimustel. Kostjate väide, et toa hageja kasutusse minekul jääks kostjate kasutusse üksnes köök koos abiruumidega ning katusekorrusel kahe peale ainult üks eluruum, ei ole aluseks hageja reaalosa vähendamiseks. Samuti ei oma asjas tähtsust kostjate väide, et Joel Rang omandas korteri pärimise teel ja Ivi Rang ostu-müügilepinguga, mistõttu jättis kohus nimetatud väited ja tõendid tähelepanuta. Kohus leidis, et maja võimaldab ehituslikult kindlaks määrata reaalosa kasutamise vastavalt omanike mõtteliste osade suurusele ning sellisel viisil kasutuskorra kindlaksmääramine on õiglane ja kõikide omanike õigusi arvestav. Otstarbekas on anda hageja kasutusse I korrusel asuv elutuba plaanil tähistusega nr 4 ning määrata kindlaks kinnistul Xxxxxxx xx kaasomanike elamu kasutuskord hageja pakutud viisil.
13.Hageja esitatud nõude kulutuste hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Kohus juhindus TsMS § 147 lg-st 4, mille kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu vastavalt hagihinna suurenemisele. Kuna hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud, luges kohus hagi esitatuks esialgses suuruses. Apellatsioonkaebuse põhjendused
14.Kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ulatuses, mis annavad eksplikatsiooniplaanid nr 4 märgitud ruumi hageja kasutusse ning p-i 2a. Samuti vaidlevad kostjad vastu nende punktide õiguslikele ja faktilistele põhjendustele. Paluvad jätta ruumi nr 4 kostjate kasutusse ja tuulekoja ning sissepääsude kasutuskorra endiseks.
15.Kostjatele kuuluv kaasomand vaidlusaluses elamus on tekkinud seaduslike ostu-, kinke- ja pärimistehingute alusel ning on vastavuses selles elamus kehtinud suulise kasutuskorraga ja -praktikaga, mida aktsepteerisid kõik kaasomanikud kuni hageja hagi esitamiseni Harju Maakohtusse. Hageja oli 2002.a kaasomandit vaidlusalusesse elamusse ostes teadlik ostetava kaasomandi suurusest ja konkreetsetest ruumidest, mis tema kasutusse kuuluva osa moodustavad. Hageja aktsepteeris väljakujunenud ja kehtivat suulist kasutuskorda nelja aasta kestel pärast ostu sooritamist ilma kellegagi mingeid nõudeid esitamata. Sel ajal tehti vaidlusaluses põhikorruse toas remonti, mistõttu võib väita, et isegi võimaliku nõudeõiguse olemasolu korral on hageja selle kaotanud hea usu printsiibi rikkumise tõttu.
16.Kaasomandite mõtteliste osade tähistused täismurru kujul vaidlusaluse elamu dokumentides olid selliselt kasutusel juba enne kui kostjad omandi ostsid ja pärisid. Samuti oli hagejale kuuluva osa tähistus samade ruumide kohta kasutusel ka varasemate kaasomanike puhul. Hageja nõue I korruse toa kohta muudab sisuliselt kehtetuks A. N.i tahte talle kuulunud kaasomandi pärandamisel Joel Rangile. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega, palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
4(6)
Ringkonnakohtu põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et apellatsioonkaebuse nõue otsuse tühistamiseks on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu ning saata tsiviilasi kohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Kuna tegemist on kaasomanike vahelise ühise asja kasutamise pinnalt kerkinud erimeelsusega, on õige maakohtu viide AÕS §-le 72, mille lg-te 1 ja 3 kohaselt peaksid kaasomanikud kasutama ühist asja kokkuleppel ja viisil, mis ei takista teise kaasomaniku kaaskasutust, ning sama paragrahvi lg-le 5, mis annab kaasomanikule õiguse nõuda teiselt kaasomanikult, et asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Hageja peab tema kui kaasomaniku huvidele mittevastavaks kaasomandi kasutamisel täna valitsevat olukorda, kus tema kasutuses on elamu eluruumide üldpinnast 14,56 m2 vähem ning abiruumide pinnast 9,54 m2 vähem kui vastab temale kuuluvale mõttelisele osale. Hageja soovib määrata kindlaks kinnistu ja elamu kasutuskorra selliselt, et see vastaks võimalikult täpselt kaasomanike mõtteliste osade suurusele. Öeldu pinnalt on maakohus teinud õige järelduse, et hagejal on kaasomanikuna õigus AÕS § 72 lg 5 alusel sellise nõude esitamiseks.
20.Vaatamata hagejal kasutuskorra kehtestamise nõudeõiguse olemasolule nõustub ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et esimese astme kohus ei saanud otsust tehes tugineda hageja poolt tõendina esitatud arhitektuursele eskiisprojektile (tlk 93-97) ja rajada kinnisturaamatusse kantavat kasutuskorda hoonesse sissepääsu osas eeldusele, et eskiisis toodud lahendus ellu viiakse. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav. Maakohtu poolt langetatud otsuse kohaselt peaks eksplikatsioonil olev ruum nr 1 olema ruumi nr 2 arvelt suurendatud ja sellest eraldatud ning jääma poolte ühisesse kasutusse ning ruum nr 2 peaks vähendatud kujul jääma kostjate ainukasutusse. Selline lahendus vaatab paraku mööda täna faktiliselt valitsevast olukorrast, mille kohaselt trepikojaks olevat ruumi nr 1 ei ole ruumi nr 2 arvelt suurendatud ega sellest eraldatud ning ruumist nr 1 hagejale jäävatesse ruumidesse ei pääse. Seega saaks vaatamata kohtuotsuse eesmärgile jätta poolte ühisesse kasutusse üksnes ruum nr 1, kohtuotsust täna täita vaid otsust eirates ehk kasutades ühiselt tervikuna ka ruumi nr 2.
21.Kohtuotsuse täidetavuse huvides ei saa kasutuskorda puudutavat otsust langetades tugineda oletustele ja jätta tähelepanuta tegelikult valitsevat olukorda. Maakohus ei ole oma veendumust, et eskiisis toodud lahendus tegelikult ka teostub, millegagi põhjendanud. Kostjate väitel ei arvesta hageja poolt esitatud eskiis kõigi kaasomanike huvidega ja on koostatud vaid eesmärgiga tekitada täiendavat alust hageja nõudmistele. Kostjatele kuulub ühisest asjast kokku 3/5 ja seetõttu ei ole põhjust arvata, et kostjate huvidega võimaliku vastuolu korral hageja koostatud hoone ümberehituslahendus oma praeguse kuju säilitab. Ümberehitus eeldab kõigi kaasomanike nõusolekut.
22.Lisaks sellele ei ole kohus pööranud ühiskasutusse jääva sissepääsu määramisel mingit tähelepanu kostjate väitele, et hoonel on hageja kasutuses olevatesse ruumidesse pääsuks ehituslikult ka teine sissepääs ruumi nr 7b kaudu ja seetõttu puudub üldse vajadus ruumi nr 1 ühiseks kasutamiseks. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb.
23.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadele, mis puudutavad ruumi nr 4 jätmist hageja kasutusse, märgib kolleegium, et kasutatavate osade kindlaksmääramisel tuleb kostjatel mõista, et kaasomanikele kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast. Kaasomanikul ei ole omandit asja 5(6)
konkreetsele reaalosale, vaid osa omandiõigusest kogu asjale ehk nn mõttelisele osale. Seega on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et ruumi nr 4 jätmist kostjate kasutusse ei õigusta kostjate poolt esitatud vastuväited, mis tuginevad kaasomandi osade omandamise kunagisele käigule. Põhjendatud on siiski kaebajate pahameel selle üle, et maakohus on jätnud tähelepanuta ruumi nr 4 remonti puudutavad väited ja tõendid ega ole kasutuskorra kindlaksmääramisel nende mõjule mingit hinnangut andnud. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub ühel poolel, võib teine pool kasutada kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata üksnes seni, kuni väite kohta ei ole tõendeid esitatud. Kui aga väitele lisatakse tõendid asjaolude kinnitamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.
24.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu otsuses olevaid eelmärgitud menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut andma. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
25.Lisaks eelnevale häirib kolleegiumit pooltevahelist elamu krundi kasutamist reguleerivate maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 3 ja 4 ebatäpsus. Resolutsioonis on viide krundijaotusskeemile, kuid millist konkreetset skeemi silmas peetakse, resolutsioonist ei selgu. Kuna poolte vahel kõnealuste kasutuskorra punktide osas maakohtu sõnul erimeelsust ei olnud, jättis kohus tõendid vastavas osas tähelepanuta. Kohtu järeldus, et vaidluse puudumisel ei ole põhjust tõendeid sisuliselt hinnata, on küll õige, kuid käesolevas vaidluses ei tohi silmist lasta hageja nõude sisu, mis muudab tõendite täielikult kõrvalejätmise korral resolutsioonis silmaspeetu mõistmise keerukaks. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 peab kohtuotsuse resolutsioon olema lisaks selgusele ka täidetav muu otsuse tekstita. Toimiku leheküljel 23 on Xxxxxxx xx xx asuva kinnistu kohta Tallinna Maaameti krundijaotusskeem M 1:500, mille on 09.06.2004 koostanud maa-ameti peaspetsialist Alo Reidov. Kuna toimikus teisi krundijaotusskeeme ei leidu, ei ole ilmselt põhjust kahelda, et maakohus on silmas pidanud just seda skeemi. Arvestades seda, et vastavalt kohtuotsusele tuleb teha kanne kinnistusraamatusse, tulnuks kohtul lahendi täitmise selguse huvides resolutsioonis täpselt märkida, millist krundijaotusskeemi kohus silma peab. Soovituse teha maakasutust puudutavates kohtuotsustes viide plaanile on andnud ka Riigikohus tsiviilkolleegiumi 27.09.2005 otsuse nr 3-2-1-85-05 p-s 21. Sealsamas on kolleegium rõhutanud ka vajadust märkida kohtuotsuses ära kinnisasja täpsed andmed. Kuigi tegemist ei ole rikkumisega, mis oleks käesoleval juhul iseseisvana toonud kaasa otsuse tühistamise, tuleks maakohtul asja uuel läbivaatamisel viidatud ebaselgus siiski kõrvaldada.
26.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.