Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.09.2010, Tallinn
Tsiviilasi
V. Š. (ka S.) hagi G. S. vastu 1⁄2 hooneühistus oleva liikmemaksu tagastamise õiguse tuvastamiseks, kaasomandi lõpetamiseks ja kompensatsiooni 1⁄2 liikmemaksu väärtuse suuruses summas väljamõistmiseks 17 500 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.02.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. Š. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V. Š. (S., ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Kostja G. S. (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Julia Tuštšenko
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15.02.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.V. Š. ja A. Š. poolt soetati osak garaažikooperatiivis asukohaga XXXX XX, mille alusel sai A. Š. garaažiühistu liikmeks. 14.08.1989 V. Š. ja A. Š. abielu lahutati, kuid osaku jagamist ei toimunud. 01.03.2004 A. Š. suri. Abielu kestel soetatud õigus osamaksu tagastamisele garaažiühistus loetakse nende ühisvaraks võrdsetes osades.
2.Hageja palus tuvastada hageja õigust 1⁄2 osamaksu väärtuse tagastamisele, lõpetada kaasomand viisil, kus kostjale jääb kaasomandi osamaksu väärtuse tagastamisele ainuomand koos kohustusega hüvitada hagejale tema osa väärtusest ja välja mõista kostjalt 1⁄2 osamaksu väärtusest hageja kasuks. Hageja hinnangul oli osamaksu suuruseks garaažiboksi keskmine müügihind 90 000 krooni ja sellest lähtuvalt taotles kostjalt välja mõista 45 000 krooni.
3.21.10.2009 nõude täpsustuse kohaselt on vaidluse eseme väärtus 35 000 krooni.
4.19.01.2010 hageja sõnastas hagi ümber ja nõudis 1⁄2 hooneühistus oleva liikmemaksu tagastamise õiguse tuvastamist, kaasomandi lõpetamist ja kompensatsiooni 1⁄2 liikmemaksu väärtuse suuruses summas, so 17 500 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited.
5.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vara kuulus hageja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka. Kui 01.12.1983 lahutati hageja ja A. Š. abielu, siis Tallinna linna Kalinini rajooni rahvakohtu otsuse kohaselt väitsid pooled, et nendel ei ole varalisi vaidlusi. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kas pooltel ei olnud ühisvara, mida oleks võimalik jagada või pooled leppisid omavahel kokku vara jagamises. GÜ XXXX XX ei ole garaažikooperatiivi õigusjärglane. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Poolte vahel puudus vaidlus alljärgnevates faktilistes asjaoludes: 30.07.1963 sõlmiti A. Š. ja V. Š. abielu, mis lahutati 14.08.1989; 01.03.2004 A. Š. suri, olles sel ajal GÜ XXXX XX liige. Nõude täpsustuse kohaselt on vaidluse eseme väärtus 35 000 krooni. Menetlusosalised vaidlesid selle üle, kas vara kuulub hageja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka.
8.Ühisvara koosseisu määramisel on olulise tähendusega abieluliste suhete lõppemise aja tuvastamine. Lähtudes PkS § 15 lg-st 1, lõpeb ühisvara moodustamine mitte abielulahutamisega, vaid abieluliste suhete lõppemisega. Kohtuotsuses, millega lahutati V. Š. ja A. Š. abielu, on tuvastatud, et abikaasad ei ole kaks ja pool aastat abielusuhetes ning neil ei ole ühist majapidamist. GÜ XXXX XX registriandmetest nähtuvalt oli garaažiühistu asutatud 10.04.2000 asutamislepingu alusel ning registrisse kantud 26.05.2000. Seega A. Š. omandas osa garaažiühistus garaažiühistu asutamisel, s.o. peale hageja ja A. Š. abielu lahutamist ning see on A. Š. lahusvara. Seda asjaolu tõendab ka Hooneühistu XXXX XX juhatuse poolt väljastatud tõend. Samale seisukohale jõudis kostjale pärimistunnistuse väljastanud notar, märkides muuhulgas, et pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt kohaldatakse pärandaja varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat lahusvararežiimi.
2(4)
9.Seega puudub hagejal kaasomand, mille lõpetamist ta kui kaasomanik AÕS § 76 lg 1 alusel oleks õigustatud nõudma ning hagi ei kuulunud rahuldamisele. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on kaasomanik, puudus kohtul vajadus anda hinnangut hagis toodud ülejäänud taotlustele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta hageja kanda.
11.TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning arusaadav ka tavainimesele. Kohus on oma seisukohad kirjutanud läbisegi kostja seisukohtadega ning toonud välja väga lakoonilised põhjendused.
12.Vaidlustatud otsuse põhjendavas osas ei sisaldu viiteid materiaalõiguse normidele, millele otsus on rajatud.
13.TsMS § 392 lg 2 p-dest 3 ja 4 tulenevalt oleks pidanud kohus hagejale selgitama, milliseid tõendeid ta vaidlusaluses küsimuses (tõendid omandiõiguse tekkimine osakule Garaažikoperatiivis nr XXX) oleks pidanud esitama. Seda kohus ei teinud ning kuna hageja ei kasutanud professionaalset õigusabi, siis ei osanud ta oma menetlusõigusi kasutada. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
16.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
392.Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17.Eelkõige pidi maakohus välja selgitama, mida hageja tegelikult soovib. Hagiavalduses esiletoodud asjaoludest nähtub, et hagejal on nõue A. Š. pärandvara vastu. Hageja ja A. Š. abielu kestel soetati osak garaažikooperatiivis nr XXX, asukohaga XXXX XX XX, mille alusel kuulus neile garaažiboksi nr XX kasutamisõigus. Hageja ja A. Š. abielu lahutati 1989. aastal, kuid kooperatiivi osakut ei jagatud. 01.03.2004 A. Š. suri. Hageja esitas rahalise nõude poole garaažiboksi väärtuses kostja kui pärandi vastuvõtnud pärija vastu.
18.Maakohus tuvastas faktilisted asjaolud, mille kohaselt 30.07.1963 sõlmiti A. Š. ja V. Š. abielu, mis lahutati 14.08.1989; 01.03.2004 A. Š. suri, olles sel ajal oli GÜ XXXX XX liige. GÜ XXXX XX oli asutatud 10.04.2000. Seega A. Š. omandas osa garaažiühistus garaažiühistu asutamisel, s.o. peale hageja ja A. Š. abielu lahutamist ning seega see on A. Š. lahusvara ning hageja nõudel kaasomandi lõpetamiseks
3(4)
puudub õiguslik alus. Maakohus leidis, et kuna hageja ei ole tõendanud, et ta on kaasomanik, puudub tal rahaline nõue kostja vastu.
19.Ringkonnakohtu arvates tegi maakohus otsuse puudulikult tuvastatud asjaolude põhjal. Maakohus ei andnud mingit hinnangut hageja põhilisele väitele varalise õiguse omandamise kohta abielu ajal ning sellest tulenevale rahalisele nõudele. Maakohus ei selgitanud välja, kuhu kadus ühisomandis olev varaline õigus garaažikooperatiivis, kui garaažikooperatiivist sai garaažiühistu. Toimiku materjalist seda ei nähtu. Garaažiühistut ei asutatud tühjale kohale, nagu maakohtu otsusest võiks järeldada. GÜ XXXX XX XX põhikirja p 5 kohaselt on ühistu liikmeks garaažiboksi omanikud ja endise Garaažikooperatiivi nr XXX liikmed. Põhikirja p 12 kohaselt on ühistu liikme osamaksu suurus võrdeline oma garaažiomandi eseme osakus oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega ja p 13 kohaselt garaažiboksi omandi võõrandamisel või pärimisel hinnatakse selle väärtust koos ühistu liikme osamaksu ja kohustustega ühistu varas. Garaažiühistu juhatuse poolt välja antud tõendist nähtub, et A. Š. oli kuni oma surmani GÜ XXXX XX XX liige ja garaažiboksi nr XX valdaja.
20.Maakohus ei ole põhjendanud, miks garaažiühistu osa (või garaažiboksi omand) ei olnud hageja ja A. Š. ühisvara, kui varaline õigus garaažikooperatiivis kuulus abikaasadele ühiselt ja A. Š. omandas selle eest ühistu osa (garaažiboksi). Asjaolu, et notar on pärimismenetluses leidnud, et kogutud andmete kohaselt kohaldatakse pärandaja varasuhetele perekonnaseadusest tulenevat lahusvararežiimi, ei ole tõend käesolevas tsiviilasjas. Maakohus ei ole neid pärimismenetluses kogutud andmeid uurinud ega hinnanud. Kui ka garaažiühistu osak muutus A. Š. lahusvaraks, ei välista see iseenesest hagejal rahalise nõude olemasolu A. Š. vastu, mis peale viimase surma muutus nõudeks pärandvara vastu.
21.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
22.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.