Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.09.2010.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-15468
Tsiviilasi
EK hagi MEV vastu hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
29 293 krooni
Hageja EK (isikukood XXX, elukoht XXX), hageja lepinguline Menetlusosalised ja nende esindaja VK, e-post: XXX esindajad Kostja MEV(registrikood XXX, asukoht XXX), kostja seaduslik esindaja OHS, XXX Asja läbivaatamise kuupäev
16.08.2010.a., avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja ja hageja lepinguline esindaja VK Kostja ja kostja seaduslik esindaja OHS ja kostja nõustaja AB
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista MEV 29 293 (kakskümmend üheksa tuhat kakssada üheksakümmend kolm) krooni EK kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta MEV kanda.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima ( TsMS § 633 lg 7).
Hagiavalduse kohaselt võeti hageja 30.08.2000.a. tähtajatu töölepingu nr 92 alusel tööle VH-kooli. 01.06.2001.a. nimetati VH kool ümber MEV. Vastavalt ülaltoodud töölepingu lisale nr.7 oli hageja põhipalk alates 01.09.2007 määratud summas 9635 krooni ja raamatukoguhoidjatöö eest 1200 krooni kuus. 05.11.2007.a. jäi hageja dekreetpuhkusele, seejärel alates 24.03.2008.a. viibis hageja lapsehoolduspuhkusel. 2009.a juunis otsustas hageja naasta tööle. Juulis ja augustis 2009.a. käis hageja korduvalt XXXasuva kooli juures, kuid hoone oli suletud. 27.08.2009.a. kohtas hageja koolis koolidirektor V.K ning ütles, et soovib lapsehoolduspuhkuselt ennetähtaegselt pöörduda tööle tagasi ning andis talle üle vastava kirjaliku avalduse. V.K võttis avalduse vastu ning ütles, et kool ei tööta enam, hageja jaoks tööd ei ole, seejuures tegi hagejale ettepaneku, et hageja tuleks oma dokumentidele järele 01.09.2009.a. 01.09.2009.a. andis raamatupidaja koolis hagejale kätte tööraamatu, kuhu oli juba tehtud sissekanne:„01.09.2009 Tööleping lõpetatud. Direktor (allkiri). TL nr 92, 01.09.2009“, samuti blanketi «Töölepingu lõpetamine, Tallinnas, 01.09.2009”, juba allakirjastatud V.K poolt, kus oli märgitud hagejaga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu. 02.06.2009.a. oli V.K teinud kande õpetajate toas olevasse žurnaali selle kohta, et kool suletakse ja palus kõigil esitada lahkumisavaldus. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitise TLS § 100 lg 1 järgi hageja ühe kuu keskmise töötasu summas 10 023 krooni ja hüvitise TLS § 100 lg 5 järgi 60 kalendripäeva ulatuses summas 19 270 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Alates 24.03.2008.a. viibis hageja lapsehoolduspuhkusel 18.03.2008.a. esitatud avalduse alusel. Vastavalt TLS § 93 lg 1 ei või tööandja töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankroti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Sellest tulenevalt, kuna ei esine ühtegi ülaltoodud asjaolu, kuulub hagiavalduses sisalduv töölepingu lisa nr 8 töölepingu lõpetamise kohta tühistamisele. Kostja ei ole saanud hagejalt avaldust lapsepuhkuselt naasmise kohta. Hagejal on vastavalt TLS § 62 lg 1 seaduslik õigus viibida lapsehoolduspuhkusel kolme aasta jooksul, sellega alates 24.03.2008.a. kuni 24.03.2011.a. Kostja leiab, et kuna töölepingut ei ole õiguspäraselt üles öeldud selleks seadusliku aluse puudumise tõttu ning kuna kostja andmetel hageja viibib lapsehoolduspuhkusel, puudub hagejal alus hüvitise nõudmiseks. Kostja leiab, et hagejaga töölepingu lõpetamine on annulleeritud ning hageja tuleb tunnistada lapsehoolduspuhkuse kasutajaks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja asus 30.08.2000.a. tööle kirjaliku tähtajatu töölepingu nr 92 alusel VH kooli. 01.06.2001.a. nimetati VH kool ümber MEV. Vastavalt ülaltoodud töölepingu lisale nr.7 oli hageja põhipalk alates 01.09.2007.a 9635 krooni ja raamatukoguhoidjatöö eest 1200 krooni kuus. Alates 24.03.2008.a. viibis avaldaja lapsehoolduspuhkusel 18.03.2008.a esitatud avalduse alusel. 01.09.2009.a. on vormistatud hageja töölepingu lõpetamine TLS § 89 p 1 alusel koondamise tõttu, mille on allkirjastanud tööandja poolt juhatuse liige V K . 08.09.2009.a. on esitanud MEV tõendi Maksuametile, millest nähtub, et tööandja on lõpetanud avaldajaga töölepingu TLS § 89 p 1 alusel. Kostja hagejale hüvitisi TLS § 100 lg 1 ja TLS § 100 lg 5 alusel maksnud ei ole. TLS § 97 lg 2 sätestab tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajad, mille lõike 2 punkt 3 alusel, kui töötaja on töötanud tööandja juures viis kuni kümme aastat peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 89 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 1 kohustab töötajat maksma töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Asja materjalidest nähtub, et käesoleval juhul oli tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja algatusel. Tööleping poolte vahel lõppes koondamise tõttu 01.09.2009.a., millele eelnes hageja poolt lapsehoolduspuhkuse katkestamise kohta avalduse esitamine tööandja esindajale V.K le. Antud dokumendist on hageja esitanud kohtule ärakirja. Asjaolu, et kostja raamatupidamises antud dokument puudub, ei tõenda seda, et hageja antud dokumenti tööandajale esitanud ei oleks. Kostja tahe töölepingut üles öelda on tõendatud kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme V K otsese tahtega TSÜS § 68 lg 2 alusel, kirjutades isikliku allkirja hageja töölepingu ülesütlemise dokumendile. TSÜS § 68 lg 2 alusel otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. 01.09.2009.a töölepingu lõpetamisena pealkirjastatud dokumendis on märgitud alljärgnev: „Tööandja: MEV, reg nr XXX, juhatuse esimees V K isikus. Töötaja: EK, isikukood XXX. Käesolevaga teatab tööandja, et MEV ja EK vahel sõlmitud tööleping nr 92 loetakse lõppenuks Eesti Vabariigi töölepingu- seaduse paragrahv 89 p 1 alusel töölepingu lõpetamisega koondamise tõttu. Tööandja maksab töötajale 9635 krooni välja lõpparve: hüvitis 1 kuu keskmise palga ulatuses. Tööandja on töötajale väljastanud tööraamatu ja töötaja on tööraamatu kätte saanud.“ Seega on kostja sõnaselgelt väljendanud oma tahet hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ülaltoodud tahet tõendab ka 08.09.2009.a. kostja poolt Maksuametile esitatud tõend, millest nähtub, et tööandja on lõpetanud avaldajaga töölepingu TLS § 89 p 1 alusel. Hageja töölepingu ülesütlemise alust vaidlustanud ei ole. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagile poolte töösuhte jätkumise kohta on otsitud, paljasõnalised ja tõendamata. Kostja poolt esitatud 15.09.2009.a. kuupäeva kandvat käskkirja nr 1/9.09.2009, millega on tunnistatud kehtetuks hageja poolt esitatud töölepingu lõpetamise avaldus, hagejale allkirja vastu tutvustatud ei ole. Lisaks eeltoodule ei ole vaidlust selles, et hageja ei olegi töölepingu lõpetamiseks tööandjale avaldust esitanud, vaid töölepingu ütles erakorraliselt üles tööandja hageja koondamise tõttu. Seega puudus alus
antud käskkirja väljaandmiseks. Samuti ei oma õiguslikku tähendust 01.09.2009.a. töölepingu lõpetamise dokumendile tehtud märge „annulleeritud“, kuna antud kandega ei saa nimetatud dokumenti tühistada ja seda ei ole ka tutvustatud hagejale allkirja vastu. Kuna vaidlus puudub selles, et tööandja oleks maksnud töötajale töölepingu lõpetamisel 01.09.2009.a. koondamise tõttu hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise tõttu TLS § 97 lg 2 ja TLS § 100 lg 5 alusel s.o 60 kalendripäeva ulatuses summas 19 2700 krooni ja hüvitist TLS § 100 lg 1 järgi, avaldaja ühe kuu keskmist töötasu, summas 10 023 krooni, siis tuleb nimetatud rahasummad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja töötasu suurust kostja vaidlustanud ei ole. Kuna vaidluse lahendamisel ei oma õiguslikku tähendust poolte poolt esitatud seisukohad ja tõendid kostja tegevuse jätkumise kohta eragümnaasiumi või lasteaiana ja tegevuse võimalike õiguslike aluste kohta, jätab kohus nimetatutele hinnangu andmata. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.
TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.