lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-15468/25

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-15468/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1356
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-15468

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Iko Nõmm

Tsiviilasi

E. K. hagi MTÜ E. vastu hüvitise saamiseks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2011, Tallinn

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1256,38 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.09.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ E. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

01.03.2011

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja V. K. Kostja MTÜ E. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXXXX XX XXXXXXX XXXXX), esindaja A. B.

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 14.09.2010 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta MTÜ E. kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja töötas alates 30.08.2000 tähtajatu töölepingu alusel V. vene keele ja kirjanduse õpetaja ametikohal. 01.06.2001 nimetati V. ümber MTÜ-ks E.. Hageja põhipalk oli 9635 krooni ja raamatukoguhoidjatöö eest 1200 krooni kuus. 05.11.2007 jäi hageja dekreetpuhkusele ning alates 24.03.2008 viibis hageja lapsehoolduspuhkusel. 27.08.2009 andis hageja koolidirektor V. K. avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks. V. K. võttis avalduse vastu, kuid ütles, et kool ei tööta enam ja hageja jaoks tööd ei ole ning tegi ettepaneku tulla dokumentidele järele 01.09.2009. Sel kuupäeval sai hageja koolis kätte töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta, mis oli juba allakirjastatud V. K. poolt ja kuhu oli märgitud hagejaga töölepingu lõpetamine koondamise tõttu ning tööraamatu sissekandega töölepingu lõpetamise kohta 01.09.2009.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 järgi ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 10 023 krooni ja hüvitise TLS § 100 lg 5 järgi 60 kalendripäeva ulatuses summas 19 270 krooni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt TLS § 93 lg-le 1 ei või tööandja töölepingut isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või pankrotistumisel. Kuna ei esine kumbagi ülaltoodud asjaolu, kuulub töölepingu lisa nr 8 töölepingu lõpetamise kohta tühistamisele. Kostja ei ole saanud hagejalt avaldust lapsepuhkuselt naasmise kohta. Hagejal on vastavalt TLS § 62 lg-le 1 seaduslik õigus viibida lapsehoolduspuhkusel kolme aasta jooksul, seega alates 24.03.2008 kuni 24.03.2011. Kuna töölepingut ei ole õiguspäraselt üles öeldud selleks seadusliku aluse puudumise ning hageja viibib jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, puudub hagejal alus hüvitise nõudmiseks. Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis MTÜ-lt E. välja 1872,16 eurot (29 293 krooni) E. K. kasuks. Menetluskulud jäid kostja kanda.
5.TLS § 97 lg 2 sätestab tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtajad, mille punkt 3 alusel, kui töötaja on töötanud tööandja juures viis kuni kümme aastat, peab tööandja töötajale ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva. TLS § 89 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tööandja poolt majanduslikel põhjustel. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 100 lg 1 kohustab töötajat maksma töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastavalt TLS § 100 lg-le 5, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
6.Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega tööandja algatusel. Tööleping poolte vahel lõppes koondamise tõttu 01.09.2009, millele eelnes hageja poolt lapsehoolduspuhkuse katkestamise kohta avalduse esitamine tööandja esindajale V. K.. Asjaolu, et kostja raamatupidamises antud dokument puudub, ei tõenda seda, et hageja antud dokumenti tööandajale esitanud ei oleks. Kostja tahe töölepingut üles öelda on tõendatud kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme V. K. otsese tahtega TSÜS § 68 lg 2 alusel, kirjutades isikliku allkirja hageja töölepingu ülesütlemise

2(4)

dokumendile. 01.09.2009 töölepingu lõpetamisena pealkirjastatud dokumendis on kostja sõnaselgelt väljendanud oma tahet hageja töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ülaltoodud tahet tõendab ka 08.09.2009 kostja poolt Maksuametile esitatud tõend, millest nähtub, et tööandja on lõpetanud avaldajaga töölepingu TLS § 89 p 1 alusel. Hageja töölepingu ülesütlemise alust vaidlustanud ei ole. Kostja vastuväited hagile poolte töösuhte jätkumise kohta on otsitud, paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei oma õiguslikku tähendust 01.09.2009 töölepingu lõpetamise dokumendile tehtud märge „annulleeritud“, kuna antud kandega ei saa nimetatud dokumenti tühistada ja seda ei ole ka tutvustatud hagejale allkirja vastu.

7.Kuna vaidlus puudus selles, et tööandja oleks maksnud töötajale töölepingu lõpetamisel 01.09.2009 koondamise tõttu hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise tõttu TLS § 97 lg 2 ja TLS § 100 lg 5 alusel, so 60 kalendripäeva ulatuses summas 19 2700 krooni ja hüvitist TLS § 100 lg 1 järgi ühe kuu keskmise töötasu ulatuises summas 10 023 krooni, siis tuleb nimetatud rahasummad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
8.MTÜ E. palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 19 658 krooni. Menetluskulud jätta hageja kanda.
9.Maakohus ei ole piisavalt kontrollinud hageja nõuet. Hageja väitel on ta 27.08.2009 esitanud MTÜ E. endisele juhatuse liikmele V. K. isiklikult avalduse lapsehooldusepuhkuse katkestamise kohta alates 01.09.2009 (koopia on lisatud), mida aga kostja raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole. Samuti puudub hageja esitatud avalduse koopial selle vastuvõtnud isiku allkiri ning kuupäev. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta ka tegelikkuses on avalduse esitanud.
10.Isegi kui eeldada, et hageja on tegelikkuses avalduse tööandjale esitanud, ei ole maakohtu poolt väljamõistetud summa õige. Töölepingu nr 92 lisa nr 8 on oma sisult pooltevaheline kokkulepe, millega pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamise tingimustes. Töölepingu lisas on märgitud, et „tööleping nr 92 loetakse lõppenuks TLS § 89 lg1 alusel töölepingu lõpetamisega koondamise tõttu.“ Töölepingu lõpetamise tingimuseks on tööandja poolt töötajale lõpparve väljamaksmine summas 9635 krooni. Lõpparve ei ole tasutud. Lepingu allkirjastamisega kinnitavad tööandja ja töötaja, et tulenevalt töölepingust nr 92 ei ole neil teineteise vastu mingisuguseid pretensioone. Kuivõrd töölepingu lisa nr 8 tuleb lugeda pooltevaheliseks kokkuleppeks, siis tuleb vaidluse korral lähtuda kõigepealt poolte kokkuleppest, ning seejärel seadusest (kui kokkulepet ei ole saavutatud).
11.Asjast ei nähtu, millised summad on võetud aluseks keskmise palga arvutamisel. Vastus apellatsioonkaebusele
12.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
14.Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole tõendanud, et ta ka tegelikkuses on avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kohta esitanud. Kostja ei tugine enam asjaolule, et hageja viibib jätkuvalt lapsehoolduspuhkusel, vaid nõustus sellega, et tööleping poolte vahel on lõpetatud koondamise tõttu 01.09.2009. Seega puudub hagejal vajadus tõendada avalduse esitamise fakti.

3(4)

15.Apellatsioonkaebuses kostja poolt esitatud seisukoht, et tööleping lõpetati koondamise tõttu poolte kokkuleppel, kusjuures kokku lepiti ka koondamishüvitise suuruses, on uus väide, mida kostja maakohtus ei esitanud. Seega ei saanud maakohus ka sellise väitega arvestada. Uuele asjaolule tuginemist alles apellatsioonkaebuses ei ole kostja põhjendanud, mistõttu ringkonnakohus jätab tulenevalt TsMS § 652 lg-st 4 apellatsioonkaebuse sellekohased väited tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib siiski, et tulenevalt TLS §-st 2 on töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
16.Ebaõige on apellandi väide, et asjast ei nähtu, millised summad on võetud aluseks keskmise palga arvutamisel. Kostja on ise esitanud töövaidluskomisjonile hageja palgatõendi, mille kohaselt hageja viimase 6 kuu keskmine töötasu enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli 10 023,33 krooni. Kohus lähtus hüvitise väljamõistmisel kostja poolt esitatud palgatõendist.
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

Gaida Kivinurm

Malle Seppik

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja