Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. hooldajale

Avalduses esitatud asjaolud Avalduse kohaselt on T R K (Rahvastikuregistri andmetel – T K R , isikukoodiga xxxx) surnud xxxx. Avaldaja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kasuks on T R K`i pärandvara hulka kuuluvale kinnistule seatud 1.järjekohale hüpoteek summas 540 000 krooni. Nimetatud hüpoteegiga on tagatud kõik avaldaja nõuded T K R `i vastu, mis tulenevad 12.11.2004 sõlmitud laenulepingust 01320119255 ja selle muudatustest nr 1, 01.02.2005 ja nr 2, 12.07.2005, samuti arvelduslaenulepingust nr 17000709093 ning krediitkaardi lepingust nr 5404161144667673. Nõuete kogusumma avalduse esitamisel moodustas 411 849.57 krooni. Avalduse kohaselt puudub avaldajal teave T R K’i testamendi, pärimislepingu ja pärijate kohta, samuti asjaolu kohta, kas võimalikud pärijad on pärandi vastu võtnud. Pooleteise aasta jooksul ei ole keegi avaldaja poole pöördunud ega ka notarile teatanud oma õigusest pärida. Antud asjaolust võib teha järelduse, et kui testament või pärimisleping oleks olemas olnud ja pärand avaneks pärandaja asukohariigis, siis 1,5 aasta jooksul oleksid pärijad pärandi vastu võtnud ja vormistanud ka pärandi enda nimele. Tuginedes Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1, 111 lg 1 palub hageja pärandvarale hoiumeetmete kohaldamisel määrata pärandvara hooldaja ning hooldajal tasuda pärandvara arvelt võlausaldaja nõue summas 411 849.57 krooni. Avalduses on toodud ka võlgnevuse arvestus, mille kohaselt arvelduslaenu limiit on lepingu alusel 10 000 krooni. Limiidi kasutatud osalt on arvestatud intressi, mis kuulub tasumisele iga kalendaarse kvartali viimasel päeval. Lepingujärgse makse (välja arvatud intressimakse) tasumisega viivitamisel oli laenusaaja kohustatud maksma pangale viivist. Intressi oli arvestatud 30.11.2009 esitatud avalduses 1 982.66 krooni, limiiditasu 0,62 senti, viivist 159.28 krooni ning teenustasu 370 krooni. Krediitkaardi lepingu alusel oli võimaldatud krediiti 35 000 krooni. Kasutatud osalt arvestas avaldaja igakuiselt intressi, kokku summas 656.44 krooni.

Laenulepingust tulenev laenujääk on 333 309 krooni ning avalduse esitamise seisuga 27.10.2009 - esines võlgnevus põhiosas 21 856 krooni, intressides 8 173.15 krooni, viivises põhiosa võlalt 342.42 krooni. Kokku koos kõrvalnõuetega moodustas laenulepingu järgi võlgnevus 363 680.57 krooni.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis avalduse 23.12.2009 peale avaldaja poolt puuduste kõrvaldamist korraldava määrusega menetlusse, kaasates seejuures PärS § 18 tulenevalt puudutatud isikuna menetlusse vara asukohajärgse kohaliku omavalitsuse – xxxx Vallavalitsuse. Xxxx Vallavalitsus on kirjalikult kohtule teatanud, et neil puuduvad andmed T R K’i võimalike pärijate kohta. Tulenevalt TsMS § 585 sätestatust peab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamisel ära kuulama avaldaja või isiku, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, ja isiku, kelle määramist pärandi hooldajaks soovitakse. 23.03.2010 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära avaldaja volitatud esindaja, kes kinnitas, et avaldajal andmed T R K’i pärijate kohta puuduvad. Avalduse esitamise järgselt ei ole võla katteks (laenud kogusummas 411 849.57 krooni) makseid laekunud. Viiviste arvestus on T R K’i surmaga peatunud. Pärandvaraks on xxxx vallas asuv kinnistu, millel oleva elamu renoveerimiseks oli ka avaldajalt laen võetud. Hindamisakti järgi oli kinnistu väärtuseks 450 000 krooni. Kuni T R K’i surmani laekusid laenumaksed vastavalt lepingule. Kinnistul asuvate ehitiste seisukorra suhtes avaldajal andmed puuduvad. Pankrotihaldur Martin Krupp avaldas, et ta on nõus pärandvara hooldaja ülesandeid täitma, kuid samas vajab pärandvara tegelik seisukord kindlakstegemist ja kinnistule sisenemiseks vajab ka selgitamist, kellel on seni olnud varale juurdepääs. Vastavalt Tallinna Perekonnaseisuametist välja nõutud surmaaktile xxxx surmatunnistus välja antud elukaaslasele - K R`ale. Kohtu palvel edastas K R temale teadaolevad andmed T R K’i laste kohta. Antud asjaoludest teavitas kohus ka avaldajat.

on T R K’i

30.04.2010 esitas avaldaja kohtule uue avalduse, milles palub T R K’i pärandvara hooldajaks määrata selleks eelnevalt suulise nõusoleku andnud K R`a. Kohus määras TsMS § 585 tulenevalt avaldaja ja hooldajaks määramiseks nõusoleku andnud isiku ärakuulamiseks uue kohtuistungi, mis toimus 03.09.2010. Avaldaja palus avaldus rahuldada tema esindaja osavõtuta ja määrata pärandvarale hooldajaks K R. K R kinnitas 03.09.2010 toimunud kohtuistungil kohtule, kohtule, et ta on nõus pärandvara hooldaja ülesandeid täitma. Ta on ka T R K’i poolt võetud laenu käendajaks, samuti on võetud laenu osas täiendava tagatisena seatud hüpoteek tema enda kinnistule. Koos nad päriselt ei elanud, kuid võib öelda, et olid kihlatud. T R K suri ootamatult xxxx. Mingeid testamentaarseid korraldusi oma vara suhtes ta K R`ale teadaolevalt ei teinud. Xxxx töötajate kaasabil teatati T R K’i surmast ka lastele. Matused korraldas oma kuludega tema - K R. T R K’il on viis last: N K , D K , R K , S L J ja S K . K R`ale antud selgituste kohaselt olevat lastest kolm pärima õigustatud isikuteks, kuid seni neist keegi pärandi vastuvõtmise vastu huvi ei ole tundnud. S K andis talle ka volituse kinnistu müümiseks, kuid pärandi vastuvõtmise kohta andmete puudumisel ei olnud see volitus kehtiv. T R K’i eluajal on osa lastest käinud xxxx vallas asuval kinnistul, kuid peale isa surma seal käidud ei ole. Kinnistul on elamu ja väike kõrvalhoone. Sisemised remonditööd on elamus tehtud, kuid remondiga peaks

veel jätkama. Elamus on koduse sisustuse esemed (mööbel, teler, arvuti jne). T R K’ile kuulus ka üks sõiduauto. Arveldusarved olid avatud Nordea Pangas, samuti Sampo Pangas. Laen oli esialgselt vormistatud Hansapangaga, kuid hiljem vormistas T selle ringi Nordea Pangaga sõlmitud lepinguks. Puudutatud isik – xxxx osavõtuta.

Vallavalitsus on palunud avaldus läbi vaadata nende esindaja

Kohtu otsustus ja selle põhistus Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Rahvuvahelise eraõiguse seaduse § 24 kohaldatakse pärimisele pärandaja viimase elukohariigi õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 25 kohaselt võib isik testamendiga või pärimislepinguga määrata, et tema pärandile kohaldatakse tema kodakondsuse riigi õigust. Selline määrang muutub kehtetuks, kui isik on surma hetkeks vastava riigi kodakondsuse kaotanud. Rahvastikuregistri andmetel oli T K R (isikukood xxxxx) kuni oma surmani xxx kodanik. Samas ei ole aga kohtul ega ka avaldajal andmeid T R `i poolt oma surma puhuks vastavate korralduste tegemisest, mistõttu kuuluvad kohaldamisele tema viimasest elukohast tulenevalt Eesti Vabariigis kehtiva pärimisseaduse (PärS) sätted. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg 1 kohaselt otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui pärandi hoiumeetmete kohta sätestatust ei tulene teisiti. PärS § 110 lõike 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral kohaldada pärandvara hoiumeetmeid, kui 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud. Käesolevas asjas ei ole teada, kas T K R `i võimalikud pärijad on pärandi vastu võtnud. Tuvastatud on ka, et võimalikud pärijad ei viibi pärandvara asukohas. Seega on pärandvara hoiumeetmete rakendamine põhjendatud. PärS § 110 lõike 2 punkti 1 kohaselt on üheks hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine. Kuna T R `ist jäänud pärandvara ei ole pärijate poolt kahe aasta jooksul vastu võetud, siis on vajalik vara säilimiseks ja selle väärtuse vähenemise ärahoidmiseks korraldada pärandvara valitsemine. PärS § 111 lg 1 kohaselt võib pärandvara hoiumeetmeid rakendada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus pärandvara hoiumeetmete kohaldamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja taotlusel, kui hoiumeetmete kohaldamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. Tuvastatud on, et avaldaja - Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali poolt on T K R `iga sõlminud laenulepingud, mille kohustuste täitmine avaldaja ees on võlgniku surmaga katkenud. Avaldaja on esitanud kohtule vastavad võlanõuet tõendavad dokumendid ning esitatud on ka võlgnevuse summa arvestus. PärS § 112 lg 1 tulenevalt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri.

PärS § 112 lg 2 tulenevalt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus, olles K R`a isiklikult ära kuulanud, leiab avalduses esitatud asjaoludest ja K R`a enda selgitusest tulenevalt, et ta on sobiv isik T K R `ist jäänud pärandi hooldaja ülesannete täitmiseks. Tal on olemas kontaktid võimalike pärijatega, ta on seni pärandvara eest hoolitsenud ning on pärandvaral lasuvate varaliste kohustuste käendajana ka huvitatud pärandvara säilimise tagamisest ja kohustuste kiiremast täitmisest. PärS § 112 lg 3 kohaselt on hooldaja kohustatud 1) vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; 2) andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; 3) täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; 4) aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; 5) võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast; 6) esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks. PärS § 112 lg 4 tulenevalt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. TsMS § 589 lg 1 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule.. Avaldaja on esitanud kohtule ka taotluse hooldaja poolt pärandvara arvel avaldaja ees esineva võlakohustuse täitmiseks, kuid vastavalt PärS § 113 tulenevalt on kohustuste täitmise osas ette nähtud oma kindel kord. PärS § 113 lg 1 kohaselt, kui on määratud pärandvara valitsemine, peab pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist rahuldama pärandvara nimekirja kantud nõuded, mille täitmise tähtpäev on saabunud. Nõuded, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud, võib hooldaja rahuldada üksnes pärija nõusolekul. Kui hooldaja esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Vastavalt PärS § 113 lg 2, kui hooldus on määratud vastavalt käesoleva seaduse § 111 lõikele 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded käesoleva seaduse §-s 142 nimetatud järjekorras, s.t. ka avaldaja esitatud nõude rahuldamine saab toimuda üksnes nimetatud nõuete järjekorda järgides. Hoiumeetmete rakendamise vajalikud kulud kantakse pärandvara arvel (TsMS § 587 lg 1). Hooldajal on õigus saada tasu, mille suuruse määrab kohus. PärS § 115 tulenevalt lõpetab kohus pärandvara hoiumeetmed, kui on ära langenud käesoleva seaduse §-des 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused. Hooldamise lõppemisel esitab hooldaja kohtule aruande. Kohus võib hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõppemist. Pärijal ja annakusaajal on õigus esitatud aruandega tutvuda (TsMS § 590 lg 1). Hoolduse aluste äralangemisel lõpetab kohus määrusega pärandvara valitsemise ja vabastab pärandi hooldaja ametist (TsMS § 590 lg 3). TsMS § 586 lg 2 kohaselt jõustub hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus selle kättetoimetamisega hooldajale. Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale, pärijatele, annakusaajatele ja pärandi võlausaldajatele ning testamenditäitjale. TsMS § 586 lg 4 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse avaldaja või ka muu TsMS § 586 lg 3 nimetatud isik. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 08.septembril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.