2-09-16215/29 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Tsiviilasi 2-09-16215 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused Harju Maakohtusse 14.04.2009.a esitatud hagi kohaselt esitas hageja aktsiaseltsi M. vastu töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 10.03.2009.a otsusega avalduse rahuldamata. 14.04.2009.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt töötas hageja alates 02.05.2006.a AS-is B. küpsiste pakkijana. Alates 20.06.2008.a kuulus hageja töökohustuste hulka valmistoodangu kontrollimine ja praagi eemaldamine. 2008.a juunis teatati hagejale tööandja vahetusest. Tsehhi uueks valdajaks sai kostja, kes ei ole töötajatega töölepingut vormistanud. 19.11.2008.a tekkis hagejal tüli kostja tehnoloogi O. K.. Hagejat süüdistati 15 kanamuna omastamises. Ähvardades vallandamisega sundis O. K. hagejat kirjutama seletuskirja, et just tema soovis omastada kanamune. Hagejal ei olnud juurdepääsu toiduainete hoidlasse. 21.11.2009.a teatati hagejale töölepingu lõpetamisest töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 7 alusel. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Kuna hageja oli töölepingu sõlminud AS-iga B., siis ei ole kostjal õigust töölepingut lõpetada. Kostja ei ole tõendanud, et just hageja omastas need munad. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hüvitise kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 49 200 krooni. Kostja vastus ja selle põhjendused Kostja vaidles hagile vastu. AS B. andis tootmistsehhi üle kostjale ja sellega seoses on alates 27.06.2008.a uueks hageja tööandjaks kostja. Hagejaga lõpetati tööleping, kuna hageja koos kaastöötaja A. M. võtsid 19.11.2008.a omavoliliselt tootmistsehhist mune. Samal päeval on hageja kirjutanud seletuskirja, milles tunnistab, et tal oli käes must kott, milles oli sees 15 kanamuna selleks, et keeta tervele brigaadile söögiks mune. Kaastöötajate küsitlemisel keegi ei tunnistanud, et oleks soovinud keedetud mune. Samuti ei ole kostja väljastanud korraldust, millega tööandja hüvitaks töötajatele söögi. Hagejal puudus juurdepääs küll toorainete laole, kuid mitte toorainele (sh kanamunadele), kuna taigen segatakse tooraine komponentidest kokku selles tootmisruumis, milles töötas hageja. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sõlminud 02.05.2006.a AS-iga B. töölepingu, millega hageja asus tööle pakkijana. 20.06.2008.a on hageja sõlminud AS-iga B. uue töölepingu, millega hageja asus tööle liinitöölisena. 26.05.2008.a on AS B. ja kostja sõlminud ettevõtte müügilepingu, millega AS B. müüs kostjale tootmistsehhi. Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu

Tsiviilasi 2-09-16215 seadus. TLS § 6 lg 1 p 3 sätestas, et töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. Seega läksid hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kostjale. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal ka töölepingu lõpetamise õigus. 21.11.2008.a määras kostja hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotuse tõttu. Käskkirja kohaselt võttis hageja koos A. M. omavoliliselt tootmistsehhist umbes 30 kanamuna. TLS § 86 p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. TLS § 104 lg 2 p 1 kohaselt võib töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara. 19.11.2008.a on hageja kirjutanud kostjale seletuskirja, milles tunnistas, et ta soovis keeta brigaadile kanamune. Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt leidsid nad musta koti koos kanamunadega. Tema ega hageja kanamune kotti ei pannud. Tunnistaja O. K. ütluste kohaselt nägi ta, et A. M. lükkab musta pampu riiulisse ja hageja seisab tema kõrval. Tunnistaja O. K.i palvel võtsid nad riiulist koti ja ütlesid, et seal on munad, mida nad tahavad keeta brigaadile. Teised töötajad ei teadnud sellest aga midagi. Tunnistaja O. K.i ütluste kohaselt ei ole töötajatel lubatud toorainet võtta. Kohus leiab, et tunnistaja O. K.i ütluste ja hageja kirjaliku seletuskirjaga on tõendatud, et hageja võttis omavoliliselt kanamune. Tunnistaja A. M. ütlused ei lükka kohtu järeldust ümber. 19.11.2008.a seletuskirjas on hageja ise tunnistanud soovi keeta brigaadile kanamune. Hageja väide, et teda sunniti seletuskirja kirjutama, ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata, kohtukulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata maakohtusse uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega hagiavaldus rahuldada, tunnistada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mõista kostjalt välja hüvitis hageja kasuks kuue kuupalga ulatuses 49 200 kr ning lugeda hageja töölt lahkunuks omal algatusel. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jättis selgitamata hagejale tema õigused TsMS § 217 lg 8 järgi, mille kohaselt kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Apellant on ilma juriidiliste eriteadmisteta ja kohtule pidi olema arusaadav, et hageja ise ei olnud võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi. Kostja esindajana kohtumenetluses tegutses kõrgharidusega jurist. Hageja ei osanud ilma professionaalse abita kasutada kõik seadusega ettenähtud võimalusi, et oma õigusi kaitsta ja ei olnud kostjaga võrdses olukorras.

Tsiviilasi 2-09-16215 Kohus hindas ebaõigesti esitatud tõendeid, jättis need tähelepanuta ja hindamata. Kohus oma märkis otsuses, et tunnistaja A. M. ütlused ei lükka kohtu järeldust ümber. Kohus oleks pidanud andma hinnangu tunnistaja ütlustele ja põhjendama, miks tunnistaja ütlused ei lükanud kohtu järeldust ümber. Kohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et keegi ei näinud, et hageja võttis mune. Menetluse jooksul oli tuvastatud vaid asjaolu, et hageja käes oli must kott munadega. Samuti kinnitas tunnistaja M. vande all, et „leidsime musta koti“ ja „arvasime, et munad olid meile jäetud selleks, et saaksime need keeta“. „Akt L. N. riietehoiu kapi ülevõtmise kohta“ ei ole usaldusväärne tõend. On arusaamatu, millisel õiguslikul alusel see ilma hageja juuresolekuta tehti, kes on kapi valdaja. Akt on tehtud kas enne või pärast ülevõtmist, kuna on tehtud arvutiga. Hageja vallandati TLS § 86 lg 7 alusel (töölepingu lõpetamine töötaja suhtes usalduse kaotamisel). TLS § 104 lg 2 kohaselt töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; seadnud ohtu tööandja vara säilimise või põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Töölepingu lõpetamine vaadeldaval alusel on lubatud, kui töötaja on süülise teoga tööandjale varalist kahju tekitanud või loonud varalise kahju tekkimise ohu ja see on tõendatud tööandja poolt. Seega usalduse kaotusel TLS § 104 tähenduses on kitsam tähendus kui tavapäraselt. Antud juhul tööandja ehk kostja ei tõendanud asjaolu, et just hageja varastas munad. Need on kostja oletused. Määratud distsiplinaarkaristus on kõiki asjaolusid arvestades liiga karm. Isegi kui oletada, et hageja võttis munad hinnaga umbes 20 krooni, siis ei olnud põhjendatud määrata distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine. Vastavalt TDVS § 8 lg 1 distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Kohus pidi analüüsima, kas määratud distsiplinaarkaristus oli põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on apellandi väide, et kohus on jätnud talle selgitamata õiguse saada riigi õigusabi. Samas nähtub asja materjalidest, et tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, vaid pooled pidid esile tooma lihtsad elulised asjaolud seoses töölepingu lõpetamisega. Hageja oli võimeline iseseisvalt kaitsma oma õigusi. Kohus ei teinud hagejal advokaadi puudumise tõttu vale otsust ega rikkunud poolte võrdsuse põhimõtet. Korrektne olnuks kohtu poolt tunnistaja M. ütlusi hinnata ja teha nende alusel järeldused. Otsust ei muuda siiski ebaõigeks kohtu poolt märgitu, et tunnistaja M. ütlused ei lükka ümber kohtu järeldust. Apellandi poolt esile toodud fragmendid tunnistaja ütlustest „leidsime musta koti“ ja „arvasime, et munad olid meile jäetud selleks, et saaksime need keeta“, ei lükka ümber kostja poolt esile toodud asjaolusid, et kostja küpsisetsehhis kasutatavat toorainet ei ole töötajatel lubatud võtta. Hageja ei väitnud, et töökohas olnuks tava, et töötajad tohivad endale tsehhis kasutatavast toorainest brigaadile lõunasööki valmistada. Seega ei ole vahet, kas

Tsiviilasi 2-09-16215 hageja ja tunnistaja leidsid munad või võtsid munad, samuti ei ole hageja edasise tegevuse osas oluline, kas ta mõtles need töökohast välja viia või kohapeal koos teistega süüa. Tunnistaja M. ütlused, et hageja ja tunnistaja arvasid mune leides, et need olid jäetud neile keetmiseks, ei olnud kooskõlas valitseva tavaga, hageja enda seletuskirjaga, tunnistaja O. K. ütlustega ja on seetõttu ebausutavad. Hageja viited riietehoiu kapi ülevõtmise akti koostamise asjaolude kohta ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse puutuvad, kuna kostja selgituste (tl 24) kohaselt ei lõpetatud töölepingut hagejaga riietehoiu kapist leituga seonduvalt, vaid seoses munade vargusega. Seetõttu ei pidanud maakohus vastavaid väiteid analüüsima ja tõendeid hindama. Õige on apellandi väide, et maakohtu otsuses puudub argumentatsioon, kas töölepingu lõpetamine oli proportsionaalne karistus TDVS § 8 lg 1 mõistes. Ringkonnakohtu hinnangul oli munade võtmise näol tegemist tööandja vara riisumise katsega TLS § 104 lg 2 mõttes. Rikkumise raskuse hindamisel ei oma tähendust kanamunade väärtus ja asjaolu, et riisumine jäi lõpuni viimata. Ringkonnakohtu hinnangul on süüteo raskuse ja määratud karistuse proportsionaalsuse hindamisel oluline, et munade näol oli tegemist ettevõttes kasutatava toorainega, puudus tava selle kasutamiseks töötajate toitlustamisel töökohal ja toorainet ei olnud töötajatel lubatud võtta. Käesoleval juhul võimaldasid rikkumise asjaolud väita, et töötajat ei ole võimalik usaldada ja usalduse kaotuse tõttu töölepingu lõpetamine TLS § 86 lgs 7 sätestatu alusel oli põhjendatud. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-s 1 sätestatule esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.