Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
16. märts 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-16215
Tsiviilasi
LNhagi
aktsiaseltsi
M
vastu
töölepingu
lõpetamise
ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks 49 200 krooni Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja LN (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
kostja aktsiaselts M (registrikood xxx asukoht xxx) kostja lepinguline esindaja Katre V 25.02.2010.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud LNesitas aktsiaseltsi M vastu töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamise aluse muutmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 10.03.2009.a otsusega avalduse rahuldamata. 14.04.2009.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt töötas hageja alates 02.05.2006.a AS-is BSküpsiste pakkijana. Alates 20.06.2008.a kuulus hageja töökohustuste hulka valmistoodangu kontrollimine ja praagi eemaldamine. 2008.a juunis teatati hagejale tööandja vahetusest. Tsehhi uueks valdajaks sai kostja, kes ei ole töötajatega töölepingut vormistanud. 19.11.2008.a tekkis hagejal tüli kostja tehnoloogi O. K . Hagejat süüdistati 15 kanamuna omastamises. Ähvardades vallandamisega sundis O. K hagejat kirjutama seletuskirja, et just tema soovis omastada kanamune. Hagejal ei olnud juurdepääsu toiduainete hoidlasse. 21.11.2009.a teatati hagejale töölepingu lõpetamisest töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 7 alusel. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Kuna hageja oli töölepingu sõlminud AS-iga BS, siis ei ole kostjal õigust töölepingut lõpetada. Kostja ei ole tõendanud, et just hageja omastas need munad. Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ning välja mõista kostjalt hüvitise kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 49 200 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. AS BS andis tootmistsehhi üle kostjale ja sellega seoses on alates 27.06.2008.a uueks hageja tööandjaks kostja. Hagejaga lõpetati tööleping, kuna hageja koos kaastöötaja A. M võtsid 19.11.2008.a omavoliliselt tootmistsehhist mune. Samal päeval on hageja kirjutanud seletuskirja, milles tunnistab, et tal oli käes must kott, milles oli sees 15 kanamuna selleks, et keeta tervele brigaadile söögiks mune. Kaastöötajate küsitlemisel keegi ei tunnistanud, et oleks soovinud keedetud mune. Samuti ei ole kostja väljastanud korraldust, millega tööandja hüvitaks töötajatele söögi. Hagejal puudus juurdepääs küll toorainete laole, kuid mitte toorainele (sh kanamunadele), kuna taigen segatakse tooraine komponentidest kokku selles tootmisruumis, milles töötas hageja. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja sõlminud 02.05.2006.a AS-iga BS töölepingu, millega hageja asus tööle pakkijana. 20.06.2008.a on hageja sõlminud AS-iga BS uue töölepingu, millega hageja asus tööle liinitöölisena. 26.05.2008.a on AS BS ja kostja sõlminud ettevõtte müügilepingu, millega AS BS müüs kostjale tootmistsehhi.
Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 6 lg 1 p 3 sätestas, et töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. Seega läksid hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kostjale. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal ka töölepingu lõpetamise õigus. 21.11.2008.a määras kostja hagejale distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotuse tõttu. Käskkirja kohaselt võttis hageja koos A. M omavoliliselt tootmistsehhist umbes 30 kanamuna. TLS § 86 p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu lõpetada töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. TLS § 104 lg 2 p 1 kohaselt võib töölepingu lõpetada, kui töötaja on põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara. 19.11.2008.a on hageja kirjutanud kostjale seletuskirja, milles tunnistas, et ta soovis keeta brigaadile kanamune. Tunnistaja A. M ütluste kohaselt leidsid nad musta koti koos kanamunadega. Tema ega hageja kanamune kotti ei pannud. Tunnistaja O K ütluste kohaselt nägi ta, et A. M lükkab musta pampu riiulisse ja hageja seisab tema kõrval. Tunnistaja O. K palvel võtsid nad riiulist koti ja ütlesid, et seal on munad, mida nad tahavad keeta brigaadile. Teised töötajad ei teadnud sellest aga midagi. Tunnistaja O. K ütluste kohaselt ei ole töötajatel lubatud toorainet võtta. Kohus leiab, et tunnistaja O. K ütluste ja hageja kirjaliku seletuskirjaga on tõendatud, et hageja võttis omavoliliselt kanamune. Tunnistaja A. M ütlused ei lükka kohtu järeldust ümber. 19.11.2008.a seletuskirjas on hageja ise tunnistanud soovi keeta brigaadile kanamune. Hageja väide, et teda sunniti seletuskirja kirjutama, ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt oli kostja õigustatud lõpetama hagejaga töölepingu TLS § 86 p 7 alusel. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud
esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.