T. V. hagi AS-i S. vastu asjaolude tuvastamiseks täiteasjas
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. V. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant T. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XXXX XXXXXXX XXXXX XXXXXX
XXXXXX XXXXXXXXX), lepinguline esindaja A. V. Vastustaja AS S. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX X XX XXXXX XXXXXX), juhatuse liige A. M.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 09.11.2009 otsus jätta lõppjäreldustes muutmata, kuid täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni, jättes sellest välja punkti 2.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Jätta T. V. hagi AS-i S. vastu rahuldamata; 2) Tühistada Pärnu Maakohtu 06.01.2009 määruse alusel rakendatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks peatati täitemenetlus nr 181/2007/210; 3) Menetluskulud jätta hageja kanda.
Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.11.2008 esitas T. V. (edaspidi hageja, apellant) hagi Pärnu Maakohtusse AS-i S. (edaspidi kostja, vastustaja) vastu täiteasjas nr 181/2007/210 täitmisel oleva täitedokumendi täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks. 16.12.2008 esitas hageja uue hagiavalduse teksti (t lk 35-41), milles palus tuvastada, et R. V. pärandvarast ei jätku kõigi kohustuste täitmiseks ja et R. V. õigusjärglasena on hageja tasunud kostjale õiguseelneja kohustuse tema surma järgselt pärandvara arvelt. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.12.2008.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt suri XX.XX.XXXX hageja abikaasa R. V.. Hagejale läks vastavalt 28.07.2004 väljastatud pärimisõiguse tunnistuse alusel üle järgmine pärandvara: 1) 1⁄2 mõttelist osa XXXX kinnistust ja sõidukitest Opel Kadett, GAZ 24, GAZ 3307, GAZ 53-12, GAZ 53-14; samuti 1⁄2 mõttelist osa ratastraktorist T-40AM; 2) rahasumma arvelduskontol AS-s Hansapank; 3) kohustused Maksu- ja Tolliameti, AS-i E., AS-i S., AS-i S., R. L. ja E. AS-i ees.
3.Pärand võeti vastu inventuuriga. Pärandaja kohustused surma päeva seisuga kokku suuruses 308 323 krooni ületasid pärandvara väärtust, milleks oli vastavalt kokku 125 300 krooni. Pärandaja matuse kulud moodustasid kokku 12 290 krooni. Pandiga tagatud nõudeks oli AS-i E. nõue suuruses 70 370.93 krooni. Seega jäi peale matuse kulude ja pandiga tagatud nõude täitmist muude kohustuste täitmiseks 42 639.07 krooni, millest kostjale kuulus maksmisele võrdeliselt nõude suurusega 17,9% ehk 5692 krooni.
4.02.02.2007 esitas kostja kohtutäitur S. P. avalduse täitemenetluse algatamiseks Pärnu Maakohtu 25.10.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-03-468 täitmiseks. Kohtuotsusega oli T. V.lt mõistetud välja AS-i S. kasuks R. V. pärandvara arvelt XXXX talu võlgnevus kokku 29 696.11 krooni koos menetluskuludega suuruses 2100 krooni. Algatatud täiteasja nr 181/2007/210 raames arestis täitur 21.02.2007 Salu kinnistu ja keelas selle käsutamise. Samal päeval kandis hageja võlgnikuna täiturile üle kohustuse täitmiseks 5692 krooni. Täitur ei rahuldanud võlgniku avaldust ega lõpetanud täiteasja menetlust, võlgniku vastavasisulised kaebused jätsid kohtud tsiviilasjas nr 2-07-15979 rahuldamata, selgitades, et võlgnikul on õigus esitada tuvastushagi täitedokumendi tõlgendamisel tekkinud vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Samuti, et võlgnik saab esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel.
5.Hageja on seisukohal, et pärandvara väärtusena tuleb arvestada selle väärtust pärandi avanemise seisuga. Selle tõendamiseks on esitatud kinnistu hindamise akt seisuga november 2004, mille kohaselt oli XXXXXXX külas asuvate kinnistute turuväärtuseks 250 000 krooni. Sõidukite näol oli tegemist pärandaja eluajal varuosadeks laiali jagatud vanarauaga. Kui täitemenetluses realiseeritakse arestitud kinnistu ja selle arvel täidetakse R. V. kohustus, on tegemist täitmisega hageja isikliku vara arvelt, mis on tema suhtes ebaõiglane ja vastuolus pärimisseaduse (PärS) mõttega. Kostja seisukoht
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hageja esitanud nõude, mille kohaselt on tema kui pärija vastutus PärS § 135 lg 1 ja § 134 lg 3 alusel piiratud ning sellest tulenevalt on ta tasumisele kuuluva summa osas kohtuotsuse täitnud. Hageja nõuet ei saa käsitleda tuvastushagina TsMS § 368 lg 2 mõttes. Muu hulgas on hageja nõue ka ebaselge.
7.Hagiavalduses palub hageja tuvastada täiteasjas nr 181/2007/210 menetluses oleva täitedokumendi täitmiseks vajalikud asjaolud, kuid milliseid asjaolusid kohus tuvastama peaks nõudest ei nähtu. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hageja poolt hagis toodud nõude alusel ei ole kohtul võimalik tuvastada mil määral ja millises ulatuses oleks täitmine täitemenetluses lubatud ja mida peaks kohus täitedokumendis selgitama ning kas kohtutäituri poolt oleks sundtäitmine üldse lubatud.
8.Hageja on esitanud kõikidest hagiavalduses toodud asjaoludest lähtudes nõude, mille oleks pidanud esitama kooskõlas TMS § 221 lg-dega 1 ja 2 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudena. Nimetatud sätete kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 3 alusel võib esitada hagi täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet esitada, sest TMS § 221 lg 3 alusel on nimetatud nõudes tähtaeg möödunud. Täitmisteate on hageja kätte saanud 07.02.2007.
9.Hageja on esitanud tõendina pärandi vastuvõtmise avalduse, millest nähtuvalt on vaidlusaluse kinnistu väärtuseks hinnatud erinevalt eeltoodust 300 000 krooni ja ühisvara hulka kuuluvate sõidukite väärtuseks 600 krooni. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole pärandvara väärtust hinnanud objektiivselt ja õiglaselt. Vaidlusaluse kinnistu kohta esitatud vara väärtused on eksperthinnangus ja pärimisavalduses kardinaalselt erinevad. Nimetatud asjaolust tulenevalt on hagiavalduses kirjeldatud kohustuste täitmise kord (jaotuskava) ebaobjektiivne ja ebaõiglane võlausaldajate suhtes. Samuti ei saa kohtutäitur võtta aluseks hagiavalduses kirjeldatud kohustuste täitmise jaotuskava. Kohtutäitur ei ole pädev otsustama selle üle, milline on R. V. pärandvara tegelik väärtus ja kui suures osas on võimalik sissenõudja nõue rahuldada.
10.Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt märgitud asjaolu ja tõendid, et R. V. pärandvara väärtus tuleb määrata kindlaks pärimistunnistuse saamise ajaga (pärija jaoks omandi saamise seisuga) ja selles näidatud väärtustes. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja pärandvarasse kuuluva kinnisasja väärtuse aluseks võtnud eksperthinnangu,
mida ei saa lugeda õiguspäraseks ning mis on vastuoluline hageja enda seisukohtadega.
11.Kohtutäitur on järginud täidetava kohtuotsuse resolutsioonis sätestatut. Täitemenetluse algatamisel oli võlgniku võlakohustus sissenõudja ees täitmata, seega olid kõik eeldused täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetluse toimingute tegemiseks olemas. Täituril tuli võlgnevuse sissenõudmisel lähtuda AS-i S. kui sissenõudja poolt esitatud täitmisavaldusest, täitedokumendi resolutsioonist ja täitetoimingute tegemisel TMS-i sätetest. Kohtutäituri ülesandeks on kontrollida täitedokumendi kehtivust. Jõustunud kohtuotsus on seaduslik alus täitemenetluse alustamiseks ja täitetoimingute tegemiseks. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei saa kohtutäitur kontrollida ja tõlgendada täitedokumendi sisu ning see tuleb täita sellises sõnastuses nagu see kohtuotsuses sõnaselgelt kirjas on, see tähendab „pärandvara arvel“ nagu hageja hagi resolutsioonis nõuab. Seda kohtutäitur ka tegi, mitte pärandvara väärtuse arvelt nagu hageja poolt esitatud hagiavalduse asjaoludest nähtub.
12.Arvestades asjaolu, et antud asjas on tegemist täitemenetlusega ning seega tuleb kinnisasja tegelik väärtus välja selgitada TMS-s sätestatud korras selle realiseerimise ajal teostades kinnistu enampakkumine, mille tulemusena selgub vara tegelik/harilik väärtus/müügihind/turuhind ja seejärel on võimalik TMS § 57 ja § 106 alusel jaotada tulem vastavalt jaotuskavale. Esimese astme kohtu otsus
13.09.11.2009 otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Otsuse põhjenduste kohaselt peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.TsMS § 368 lg 1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
16.Täitedokumendiks, mille tõlgendamise üle on poolte vahel vaidlus, on 25.10.2006 Pärnu Maakohtu otsus, millega mõisteti T. V.lt välja kostja AS-i S. kasuks FIE R. V. XXXX talu võlg summas 24 100.11 krooni ja viivis 5596.70 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni. Pärnu Maakohtu 22.02.2007 määrusega kohtuotsuses vea parandamise korras tehti muudatus 25.10.2006 otsuse resolutsioonis ja sõnastati see järgmiselt: „Rahuldada hagi: Mõista T. V.lt AS-i S. kasuks FIE R. V. XXXX talu võlg summas 24 100.11 krooni ja viivis 5596.70 krooni ning kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni, T. V. poolt R. V. surma järel vastu võetud pärandvara arvelt“ (t lk 7-12).
17.Pooled tõlgendavad otsuses märgitud lause osa „...pärandvara arvelt“ erinevalt. Hageja leiab, et võttes FIE R. V. pärandvara vastu inventuuriga, siis sellega määrati ka selle vara väärtus. Vastavalt T. V. kui inventuuri läbiviija tellimusel 12.11.2004 koostatud eksperthinnangule oli pärandvarasse kuuluva XXXXXX vallas asuva XXXX talu kinnistu väärtus 250 000 krooni ja autode väärtus kokku 600 krooni. Selles 1⁄2 R. V.le kuuluvat osa on 125 300 krooni, millist summat tuleb arvestada pärandi avanemise ja
pärimistunnistuse ajal kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 135 lg 1 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 alusel kohustuste täitmisel. Tulenevalt sellest tuleb hageja arusaama kohaselt täitedokumendis olevat lauset „ ... pärandvara arvelt“ tõlgendada hagiavalduses märgitud tähenduses. Selliselt oleks võimalik pärandvara väärtuse arvel AS-le S. hüvitada 5692 krooni, mida võlgnik on ka teinud. Hageja leiab, et teistsugune lähenemine täitedokumendi tõlgendamisele ei vastaks PärS-i mõttele ning läheks vastuollu inventuuri õigusliku eesmärgiga, milleks on pärandvara vastu võtnud isiku vabanemine pärandaja võlgade tasumise kohustusest isikliku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt ongi hageja taotlenud, et kohus tuvastaks täitedokumenti selliselt, et R. V. pärandvarast ei jätku kõikide R. V. kohustuste täitmiseks ning et T. V. on juba tema poolt antud täitedokumendi tõlgenduses tasunud AS-le S. FIE R. V. XXXX talu kohustuse R. V. surma järgse pärandvara arvelt.
18.Kostja sellise tõlgendusega nõus ei ole. Kostja leiab, et pärandvarasse kuuluva kinnistu väärtuseks ei ole mitte pärimistunnistuse väljaandmisega seoses määratud hind, vaid asja tegelik väärtus selle realiseerimise ajal. Selliselt küsimusele lähenedes on võimalik kostja nõude rahuldamine täielikult pärandvara arvelt.
19.Kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mida seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele kanda. Sama sätte lg 3 kohaselt, kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on pärandaja kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel. PärS § 135 lg 1 kohaselt kui pärija pärandit vastu võttes nõuab sellele inventuuri, vabaneb ta pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel. Alates 01.01.2009 kehtiva PärS § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Uue PärS seletuskirjas on antud selle sätte kohta selgituseks, et pärija vastutus pärandvara nimekirja kantud nõuete eest on vastavalt lg-le 1 piiratud pärandvara väärtusega. Seletuskirjas ei ole aga märgitud seda, mis hetke seisuga tuleb pärandvara väärtus määrata.
20.PärS alusel on pärand pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt loetakse varaks isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Vastavalt pärimistunnistusele kuulub R. V. pärandvara hulka XXXX kinnistu, see on kinnisasi (TsÜS § 50). TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
21.Kohus on seisukohal, et pärandvara väärtus nii varem kehtinud PärS § 135 lg 1 tähenduses kui ka alates 01.01.2009 kehtiva PärS puhul määratakse kindlaks eelpool nimetatud TsÜS-i sätetest lähtudes. Pärandvara inventuuriga määratakse pärandvara koosseis, kuid ei määrata selle väärtust TsÜS § 65 tähenduses. R. V. pärandvara koosseis on määratud 28.07.2004 väljastatud pärimisõiguse tunnistusega, 1⁄2 osaga pärimistunnistuses loetletud varast. Kohustuste täitmisel pärandvarast, selle pärandvara väärtuse määramisel tuleb juhinduda eelpool toodud kaalutlustel TsÜS-i vastavatest sätetest.
22.Seega tuleb kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr 181/2007/210 täitedokumendiks olevas Pärnu Maakohtu 25.10.2006 otsuses tsiviilasjas nr 2-03-463 resolutsioonis märgitut „ Mõista T. V.lt AS S. kasuks FIE R. V. XXXX talu võlg
summas 24100,11 krooni, viivis 5596,70 krooni ja kohtukuludena riigilõiv 2100 krooni T. V. poolt R. V. surma järel vastu võetud pärandvara arvelt”, tõlgendada selliselt, et pärandvara väärtus määratakse kindlaks TsÜS-i §-s 65 sätestatud alustel. Eeltoodud täitedokumendi tõlgendusest tulenevalt ei saa kohus tuvastada, et hagejale tuleneks sellest täitedokumendist õigus, mis annaks alust tuvastada, et R. V. pärandvarast ei jätku kõikide R. V. kohustuste täitmiseks ning et hageja on tasunud AS-le S. FIE R. V. XXXX talu kohustuse R. V. surma järgselt pärandvara arvelt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.
23.Kooskõlas TsMS § 162 lg-dega 1, 2 ja 3 jätab kohus kõik menetluskulud, seal hulgas riigilõivu, täielikult hageja kanda. Apellatsioonkaebus
24.T. V. palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi täies ulatuses rahuldada.
25.Kaebuse põhjenduste kohaselt jääb apellant maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde ja leiab, et maakohus on otsuse tegemisel hinnanud ebaõigesti asjas esitatud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme.
26.Otsuses on analüüsimata hagi aluseks olevad asjaolud, et R. V.l oli kohustusi kokku 308 323 krooni ulatuses ja et pärandvara väärtuse arvelt tuleb kõigile võlausaldajatele tasuda võrdeliselt. Maakohus ei tuvastanud pärandvara tegelikku väärtust ega pärandaja kohustuste suurust. Pärandvara väärtus tuleb analoogselt ühisvara jagamisega määrata kindlaks omandi kaotamise aja seisuga ehk käesolevas asjas pärija jaoks omandi saamise seisuga. Hilisemalt võib pärija parenduste näol suurendada vara väärtust, samuti võib see aja jooksul väheneda. See aga tooks kaasa võlausaldajate erineva kohtlemise.
27.Kaebaja ei nõustu maakohtu tõlgendusega TsÜS § 65 kohta. Kohtupraktika ei näe ette, et asja väärtust saaks tõendada hinnaga, millega asi müüakse, vaid selle saab määrata kohus tõendite (hindamisaktide) alusel. Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda neid. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Küll aga tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni sõnastust ja jätta sellest välja p 2.
30.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt (t lk 37-41) esitas pärija täiteasjas nr 181/2007/210 võlgnikuna TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi, paludes tuvastada kaks asjaolu: 1) pärandvarast ei jätku kõikide pärandaja kohustuste täitmiseks; 2) võlgnik on tasunud sissenõudjale pärandaja kohustuse pärandvara arvelt.
31.Hagiavaldusest, seal hulgas ka selle esialgsest versioonist (t lk 2-5) nähtub, et asjaolu nr 2 tuvastamise eesmärgiks on hagi esitamise ajaks toimuva täitemenetluse (kohtuotsuse nr 2-03-468 25.10.2006 sundtäitmise) lõpetamine. Riigikohus on
tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 28.04.2010 selgitanud, et kui võlgniku eesmärgiks on TsMS § 368 lg 1 järgse hagi esitamisega saavutada juba hagi esitamise ajaks alustatud sundtäitmise lõpetamine, ei ole selline hagi kohane õiguskaitsevahend ja sundtäitmise lõpetamist on hagejal võimalik saavutada üksnes TMS § 221 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teel. Sellist nõuet hageja esitanud ei ole.
32.Apellatsioonkaebuses on hageja sisuliselt korranud juba hagiavalduses esitatud väiteid ja kuna maakohus on neile vastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, siis eraldi käesolevas otsuses kolleegium neid ei käsitle. Apellandi viide Riigikohtu otsusele nr III-2/1-7/94 ei ole asjakohane, kuna selles alles vaieldi pärandaja võlgnevuse suuruse üle, käesolevas asjas on aga võlgnevus juba jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud ja toimub sundtäitmine. Seega tuleb lähtuda TMS-i sätetest, seal hulgas neist, millised reguleerivad täitemenetlust rahaliste nõuete puhul (sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel). Käesoleval juhul seega pärandvara müügist saadava raha arvel. Kuna vaidlusalune kohustus kostja ees ei ole senini täietud, siis rakendub kehtiva PärS § 183, mille kohaselt kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1.jaanuari ja kohustus täidetakse pärandi arvel pärast 2009. aasta 1.jaanuari, kohaldatakse kohustuste täitmise järjekorda määrates kehtivas seaduses sätestatut. Kehtiva seaduse § 142 lg 6 kohaselt kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti välja kuulutamiseks. Seega kui peale pärandvara müüki täitemenetluses selgub, et sellest tõepoolest ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, tuleb pärijal esitada pärandvara pankrotiavaldus (PankrS § 9 lg 2). Sama õigus on võlausaldajal (PankrS § 10 lg 2 p 2, lg 3.1).
33.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimused. Käesolevas asjas on maakohus resolutsiooni p-s 1 selgelt ja ühemõtteliselt öelnud, et jätab hagi rahuldamata. Seega jättis kohus rahuldamata hageja nõude tuvastada 2 asjaolu (nimetatud käesoleva otsuse p-s 30). Maakohtu põhjendused nähtuvad otsuse osast alapealkirjaga „Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus“ ja nende väljatoomine osaliselt ka resolutsioonis ei ole asjakohane.
34.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt kaebuse esitaja kanda.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.