Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Axxx Rxxxx esitas kohtule avalduse (tl 1), milles avaldas soovi tühistada AxxxxVxxxxxx sõlmitud ostu-müügi lepingu 20. maist 1998. aastast. Ühtlasi palus Axxx Rxxxx kohtul läbi vaadata Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2005. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2-218/05. Kohus jättis avalduse 16.07.2009. a määrusega käiguta. Kohus leidis, et hagiavaldus ei vasta seaduses hagiavaldusele ettenähtud sisu- ja vorminõuetele ning samuti ei olnud hagilt tasutud riigilõivu. Kohtu hinnangul olid Axxx Rxxxx nõue ja nõude aluseks toodud asjaolud ebaselged. Kohus tegi kindlaks, et Axxx Rxxxx on juba 2004. aastal esitanud kohtule AxxxxVxxxxxvastu analoogse nõude. Hageja loobus hagist ja kohus lõpetas määrusega asja menetluse. Kohus selgitas, et kui juba sama vaidlus on varem olnud kohtumenetluses samade poolte vahel ja kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti sama hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel kohtusse pöörduda. Kohus selgitas lisaks, et juba jõustunud kohtulahendit ei saa uuesti läbi vaadata. Kohus kohustas Axxx Rxxxxx esitama nõuetekohane hagiavaldus, määrates puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Vastuseks kohtu määrusele esitas Axxx Rxxxx 17.08.2009. a uue avalduse (32-33). Kohus leidis, et avaldus on esitatud jätkuvalt puudustega ning selle põhjal ei ole võimalik nõuet kvalifitseerida ega hinnata, kas hageja õiguste rikkumine avalduses toodud asjaolude alusel on üldse võimalik või kas hagiga on hageja poolt taotletavat eesmärki üldse võimalik saavutada. Arvestades asja keerukust, järeldas kohus, et Axxx Rxxxxxxon vajalik nõude vormistamiseks õigusabi. Kohus saatis Axxx Rxxxxxxxselgitava kirja (tl.37-38). Muuhulgas selgitas kohus riigi õigusabi saamise tingimusi. 12.10.2009. a esitas Axxx Rxxxxxkohtule taotluse (tl 41-44) riigi õigusabi saamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 10.11.2009. a määrusega anda Axxx Rxxxxxx riigi õigusabi nõude selgitamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulutused osaliselt osamaksetena. Advokatuur määras Axxx Rxxxxxx riigi õigusabi osutajaks advokaat Anne Vissaku. Axxx Rxxxxxx määratud esindaja advokaat Anne Vissak esitas 29.01.2010. a kohtule seisukoha (tl 58 – 60) Axxx Rxxxx nõuete kohta. Ta on teinud kindlaks Axxx Rxxxxxnõuded (9 erinevat nõuet). Axxx Rxxxx on nõuded kirja pannud ja advokaat on formuleerinud need kohtule. Advokaat ei pea võimalikuks Axxx Rxxxx nõuete põhjal vormistada hagiavaldust maakohtule või kaebust halduskohtule. Advokaat on Axxx Rxxxx nõuete kohta selgitanud järgmist: 1) Axxx Rxxxx on taotlenud tühistada Axxx xxxxxxx sõlmitud ostu-müügileping 20. maist 1998. aastast. Nimetatud ostu-müügilepingu tühistamiseks on A.Rxxxx esitanud varem, s.o 2005. ahagiavalduse Jõgeva Maakohtule põhjendusel, et teise tsiviilasja lahendamisel on Axxx Vxxx väljendanud, et ta ei oleks ostnud hooneid, kui ta oleks teadnud, et ei saa A.Rxxxxxx osta ka 2 ha maad hoonete juurde. Jõgeva Maakohus on lõpetanud antud asjas menetluse, kuna A.Rxxxx on esitanud hagist loobumise ja kohus on selle vastu võtnud. Advokaat on seisukohal, et antud asjaoludel ei ole võimalik AxxxxRxxxxxxuuesti esitada hagiavaldust, mille ta on juba kord esitanud ja kus menetlus on lõpetatud hagist loobumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (jõust 01.09.1998) § 182 lg 7 kohaselt, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud ei või samad pooled samal alusel sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Sama põhimõte kajastub ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku uues redaktsioonis (jõust 01.02.2006) § 432.

2) Nähtuvalt ülalviidatud kohtumäärusest on Axxx Rxxxx palunud läbi vaadata Tartu Ringkonnakohtu 22.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-218/05. Tegemist on ringkonnakohtu kohtuotsusega Axxx Vxxxx hagis Axxx Rxxxx vastu kahju hüvitamiseks ja tühise lepingu järgi saadu tagastamiseks. Viidatud kohtuotsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Jõgeva Maakohtu 28.01.2005. a otsuse osaliselt ja mõistis Axxx rxxxxxx Axxx Vxxxxxkasuks välja 20 000 krooni. Riigikohtu 26.10.2005. a määrusega jäeti Axxx rxxxx kassatsioonikaebus menetlusse võtmata, sellega jõustus tartu Ringkonnakohtu 22.06.2005. a kohtuotsus. Materjalidest nähtuvalt on nimetatud kohtuotsus praeguseks ka täidetud. Tulenevalt eeltoodust on advokaadi järeldus, et antud asjas ei ole võimalik enam uut nõuet esitada, kuna viidatud Tartu Ringkonnakohtu otsus on jõustunud ja täidetud. 3) Axxx Rxxxx poolt advokaadile esitatud nimekirja kohaselt soovib ta vaidlustada Oxxxxxxxx kinnistu moodustamise asjaolusid. Asja materjalide juures on 26.10.1998. a piiriprotokoll katastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest. Sellest nähtub, et kohaliku omavalitsuse toiming, mida vaidlustatakse, on teostatud üle 10 aasta tagasi. HKMS § 9 lg 1 kohaselt saab haldusakti tühistamist taotleda 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Advokaat on seisukohal, et halduskaebuse koostamine antud asjas ei ole perspektiivikas ja otstarbekas. Perspektiivitu kaebuse halduskohtule esitamine toob kaasa lisaks kaebuse esitaja õigusabikulude asjatu tasumise ka vastustaja kohtukulude tasumise kohustuse. 4) Axxx Rxxxx soovib lahendada servituudi küsimust, mille olemust ta ei ole täpsemalt avanud. Esitatud erinevatele isikutele saadetud kirjadest ja Maa-ameti kodulehekülje väljatrükist Sxxxx kinnistu kohta nähtub, et Axxx Rxxxxx on võimalus pääseda puuvilja-marjaaeda otse Sxxxxxkinnistult ning vajadus minna läbi Axxx Vxxxxxx kuuluva Oxxxxxxxx kinnistu ei nähtu olemasolevatest materjalidest. Advokaat on seisukohal, et antud asjas hagiavalduse kohtule esitamise korral ei ole Axxx Vxxxxxx kuuluva Oxxxxxxxx kinnistu ületamise vajadus tõenäoline. Samas ei ole Axxx Rxxxxxõigustatud isik esitamaks hagi servituudi seadmiseks ka seetõttu, et Oxxxxxxxx kinnistu kõrvalkinnistu omanik on Exxx Txxxxx. 5) Axxx Rxxxxxxon nõue seoses 24 000 krooni tasumise kohta AxxxxVxxxxxx ning maja müügi kohta 50 000 krooni eest. Advokaadi arvates on ilmselt tegemist seisukoha punktis 2 käsitletud kohtuasja asjaoludega, milles on olemas jõustunud kohtuotsus. Advokaat jääb selles küsimuses punktis 2 antud järelduse juurde. 6) Axxx Rxxxx on oma nimekirjas käsitlenud 2 ha maa saamise soovi esitamist (tõenäoliselt).Axxx Vxxxx poolt. Axxx Vxxxx poolt on tegemist maa ostueesõigusega erastamisega vallasasjana ostetud majavalduse juurde. Seadus on maa ostueesõigusega erastamise korral näinud ette võimaluse vastava taotluse esitamiseks kohalikule omavalitsusele. 7) Axxx Rxxxx väitel on Axxx Vxxxxkasutanud tema õele kuuluvat maad omavoliliselt ning tõstnud ümber piiriposte. Nimetatud asjaolud viitavad võimalikele asjaõiguste rikkumistele ning sellekohane hagi on võimalik esitada kohtule juhul, kui rikkumisi on võimalik tõendada. Advokaat on seisukohal, et praegu kättesaadavate faktiliste andmete põhjal ei ole võimalik jõuda järeldusele, et asjaõiguslikke rikkumisi on võimalik tõendada. Omandi rikkumise tõendamise puhul on võimalik seda kohtus vaidlustada. Samas ei ole Axxx Rxxxxx võimalik asjaõigusliku hagiga kohtusse pöörduda, kuna Sxxxx kinnistu ainuomanik on Exxx Txxxxx. 8) Axxx Rxxxx ei ole nõus, et koos maa ostueesõigusega erastamisega on Axxx Vxxx saanud ka puurkaevu omanikuks, mida Axxx Rxxxx ostu-müügilepinguga talle ei müünud.

Advokaat on seisukohal, et sellekohane vastuväide tulnuks Axxx Rxxxxx esitada maa ostueesõigusega erastamise käigus või sellest asjaolust teadasaamisel koheselt. Praegusel hetkel tuleb arvestada aegumise võimalikkusega. 9) Axxx Rxxxx on avaldanud seisukohti seoses natsionaliseeritud ja tagastatud maa erineva suuruse kohta. Advokaat rõhutab endiselt, et halduskohtusse pöördumine üle 10 aasta möödumisel toimingu tegemisest või haldusakti väljaandmisest oleks perspektiivitu ja tooks kaasa suuri kulutusi. Axxx Rxxxx teatas 02.02.2010. a kirjas (tl 60) kohtule, et ta ei leidnud temale määratud advokaadiga täielikku teineteisemõistmist ja ta palub nõuetele kohtulikku lahendust. Kohus uuris Axxx Rxxxxxx määratud esindaja seisukohti ja tegi 18.03.2010. a kirjaga (tl 62) esindajale ettepaneku kaaluda võimalusi esindaja seisukoha punktis 8 kirjeldatud nõude esitamiseks seoses puurkaevuga. Seisukoha punkti 8 põhjal ei ole Axxx Rxxxx nõus, et koos maa ostueesõigusega erastamisega on Axxx Vxxxxsaanud ka puurkaevu omanikuks, mida Axxx Rxxxx ostu-müügilepinguga talle ei müünud. Kohtu arvamus nõude esitamise võimalikkuse kohta tuleneb alljärgnevast: AxxxRxxxx ja Axxx Vxxxx vahel 20. maist 1998. a sõlmitud ostu-müügi lepingu p 1 kirjeldatud lepinguobjekt ei kajasta müüdava vara hulgas puurkaevu. Materjalist ei nähtu, kas puurkaev asub müüdud 247 m2 peal (hoonetealune maa). See võib tähendada, et puurkaevu müügi osas tõesti kokku ei lepitud ja makstud rahas puurkaevu ei sisaldu. Sellisel juhul oleks Axxx Rxxxxx õigus nõuda tasu puurkaevu eest. Axxx Rxxxxxx määratud esindaja advokaat Anne Vissak esitas 28.07.2010. a kohtule taotluse tema riigi õigusabi osutamisest vabastamiseks. Advokaadi väitel ei ole tema esindatav Axxx Rxxxx tema seisukohtadega nõus ja ei ole pärast viimast telefonikõnet 2010. a aprillis advokaadiga kontakti võtnud. Tulenevalt advokaadi ja esindatava erinevatest seisukohtadest ei ole edasine koostöö võimalik. Advokaat on endiselt seidukohal, et hagiavalduse koostamine ei ole juriidiliselt põhjendatud ega ökonoomne. Advokaat jääb varem kohtule esitatud põhjenduste juurde. Kohus pidas 10.08.2010. a kohtuistungi hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 372 lg.3 järgi. Kohtuistungil kuulas kohus ära hageja ja kostja. Axxx Rxxxx avaldas, et ta ei nõustu temale määratud esindaja advokaat A.Vissaku seisukohtadega. Ühtegi selgeltmõistetavat nõuet Axxx Rxxxx kohtule ei esitanud. Axxx Rxxx nõudis kohtunikult, et kohtunik kirjutaks Rxxxx käes olevatele dokumentidele ( koopia kohtu toimikus tl.9 ja 11) omakäeliselt, kuhu Rxxxx peaks nende dokumentide peale kaebamiseks pöörduma. Kostja Axxx Vxxxxvaidles Axxx Rxxxx nõuetele vastu. Ta selgitas, et kui ta Axxx Rxxxxxx maja ostis, siis kaevust ei olnud eraldi juttu. Puurkaev, mida Axxx Rxxxx nõuab, asub maja hoovil, see kuulub maja juurde ja oli selge, et koos majaga saab ka puurkaevu. Ostumüügilepingu sõlmimisest on möödunud 12 aastat. Axxx Rxxxxxoleks pidanud nõude kaevu kohta esitama varem kui ta oleks tahtnud midagi nõuda. Nõue on nüüd aegunud. Axxx Rxxxx ja Axxx Vxxx näitasid kohtu etepanekul toimikus oleval katastriüksuse plaanil (tl.10), kus asub kinnistul puurkaev. Pooled näitasid ühetaoliselt- see asub maja ees maja vahetus läheduses.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi pole võimalik menetlusse võtta, kuna esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi.

Hageja riigi õigusabi korras määratud advokaat on formuleerinud Axxx Rxxxx nõuded ja esitanud nõuetele oma seisukohad. Advokaat ei pea võimalikuks nõuete põhjal vormistada hagiavaldust maakohtule või kaebust halduskohtule. Praeguseks ei ole olemas nõutaval viisil ja konkreetsuses esitatud hagiavaldust, mida oleks võimalik menetleda. Kohus nõustub hageja esindaja põhjendustega ja leiab, et Axxx Rxxxxxnõuded oleksid perspektiivitud. Osaliselt on Axxx Rxxxx nõuete osas jõustunud kohtulahend, osaliselt on need õigusliku aluseta, tõendamata ja hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Axxx Rxxxx avaldas, et ei leidnud advokaadiga täielikku teineteisemõistmist ja taotleb asja kohtulikku lahendamist. Sellest võib järeldada, et Axxxxxxx ei ole advokaadi esitatud seisukohtadega nõus. Samas ei ole Axxx Rxxxx oma seisukohta sisuliselt põhjendanud ega esitanud asjas täiendavaid faktilisi asjaolusid, õiguslikke põhjendusi või tõendeid. Dokument, mille peale A.Rxxxx soovib kaebust esitada (tl.11 piiriprotokoll on A.Rxxxx väitel võltsing) on vaidlustatav halduskohtumenetluses katastriüksuse moodustamise vaidlustamise raames. Halduskohtumenetluse seadustiku § 9 järgi on halduskohtumenetluses kaebuse esitamised järgmised: Lg.1: Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Lg.5: Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Lg.9: Kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Kuriteoteade (dokumendi võltsimine KarS § 344) esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195). TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt võib jätta kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui ilmneb muu hulgas, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki saavutada. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Axxx Rxxxx hagi Axxx Vxxxx vastu läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 146 lg.1 p.1 järgi kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik; TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus on määranud Axxx Rxxxxxx riigi õigusabi määrusega 10.11.2009 ja määranud selles ka riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitamise korra. 29.01.2010.a esitas advokaat Anne Vissak kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt osutas hageja esindaja riigi õigusabi kokku 20 pooltundi (tasumääraga 150 krooni), s.o 3000 krooni, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 600 krooni. Riigi õigusabi tasu kogusumma 3600 krooni. Esindaja on esitanud detailse kirjelduse õigusabi osutamise kohta (tl.54) vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a. otsusega kinnitatud ja hilisemate muudatustega „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korrale“.

Kohus leiab, et esindaja taotletud tasu vastab õigusabi osutamise ajal ehk enne 01.07.2010 kehtinud tasumääradele, on olnud ökonoomne, proportsioonis asja mahuga ja võimaliku miinimumi lähedane. Kohus määrab tasu taotletud ulatuses. Kulude hüvitamist taotletud ei ole. Vastavalt Tartu Maakohtu 10.11.2009.a määrusele peab Axxx Rxxxx riigi õigusabi tasu hüvitama summas 2000 krooni 5 kuu jooksul 400 krooni kuus. Esimene osamakse on määratud tasuda hiljemalt kolme kuu möödumisel temale õigusabi määramise määruse kätteandmisest. Määrus on Axxx Rxxxxxx kätte antud 17.11.2009 (tl.50), mis tähendab, et esimene makse pidi olema tasutud hiljemalt veebruaris 2010. Kui kohustatud isik AxxxRxxxx ei ole tasunud riigi õigusabi tasu ja kulutusi määratud ulatuses määratud tähtajaks, saadetakse kohtulahend sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluses sätestatud korras.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.