Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-48981
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.08.2010.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS SP (pankrotis) hagi IP ja NL vastu juhatuse liikmetena tekitatud kahju nõudes summas 16 732 462 krooni. 11.05.2010.a.
Kohtuistungi aeg Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
Istungisekretär: Kadi Kark hageja esindaja: advokaat Margo Lemetti kostjate esindaja : advokaat Alar Urm
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista IP ja NL solidaarselt AS SP (pankrotis) kasuks juhatuse liikmetena tekitatud kahju summas 1 673 246 krooni. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest 30 päeva jooksul.
AS SP suhtes on 08.05.2007.a. välja kuulutatud pankrot. AS SP (pankrotis) juhatuse liikmed IP ja NL on sõlminud kauba ostu-müügilepingud Vene Föderatsiooni äriühingutega OOO IT, KG Ltd, P LLC ja KC Ltd. Venemaa äriühing OOO IT AS võlgneb AS-ile SP (pankrotis) tarnitud kauba eest summad 4 277 092 krooni ja 1 577 372 krooni. KG võlgneb 5 112 305 krooni, P 5 075 583 krooni ja KC 690 110 krooni. Nimetatud võlgnevused on tekkinud seoses kauba tarnetega AS SP poolt. Pankrotihalduril ei olnud võimalik võlgnikele pretensioone saata , kuna ärihingud ei asu aadressil, mille nad lepingus on näidanud. Võttes arvesse, et tegemist on ühe Vene Föderatsiooni mittetegutseva äriühingu ja 3 maksuvabas piirkonnas registreeritud äriühinguga, siis on põhjendatud alus arvata, et äriühingud on rahatud ja nende võlgnevusi ei ole võimalik sisse nõuda.
Hagejale on saanud teatavaks asjaolu, et AS SP (pankrotis) juhatuse liige IP on sõlminud nimetatud lepingud ja saatnud nende alusel lepingupartneritele kauba olukorras, mil ta ei ole tuvastanud lepingupartneri maksevõimet, samuti lepingupartneriks oleva juriidilise isiku esindaja esindusõigusi ja esindaja isikusamasust.
Hageja nõude suuruseks jääb 16 732 462 krooni.
Kostjad IPja NLhagi ei tunnista. IPleiab, et hageja väited ei ole tõendatud. Neid ei olegi võimalik tõendada, kuna need ei vasta tegelikkusele. 19.08.2003 kanti äriregistrisse OÜ M (reg.kood XXX), mille võrdsed osanikud on AA(Venemaa), AO (Usbekistan) ja IP(Eesti). Antud äriühingu omanike eesmärk oli korraldada tekstiilitoodete importi-eksporti, vahendustegevust. Selleks pidi Usbekistani partner tegelema kauba muretsemisega ja seisma hea kauba kvaliteedi eest, Venemaa partner pidi korraldama Venemaal müüki ja Eesti partner pidi korraldama administreerimist ja logistikat. Kuivõrd OÜ M ei saanud AS-ist Hansapank äritegevuse alustamiseks laenu, otsustasid AA, AO ja IP kasutada äritegevuseks juba eksisteerivat äriühingut AS SP (pankrotis), mis kuulub
Vastava äritegevuse finantseerimiseks võttis AS SP (pankrotis) AS-ist Hansapank laenu
Kuivõrd Venemaa partner AA ei suutnud kaupa müüa 90 päevaga, mis oli laenu tagasimaksmise aeg, siis andis AA laenu tagasimaksmiseks hagejale laenu summas 1 150 000 USD. Tulenevalt maksu- ja tolliformaalsustest soovis Venemaa partner, et müüki Venemaal korraldatakse läbi AA seotud äriühingute Ooo IT, ZAO SP, KG Ltd, P LLC ja K C Ltd. Kauba müük toimus läbi Venemaa puuvillaladude. Kuivõrd AA kinnitas korduvalt, et äritegevuseks Venemaal on vajalik selline erinevate äriühingute kasutamine ning et antud äriühingud on tema kontrolli all ja kauba müügi eest Venemaal vastutas AA, siis teostati äritegevust vastavalt Venemaa partneri suunistele. AA ebaausa käitumise tulemusena hageja pankrotistus. Samas on AA hageja suurim võlausaldaja. Rahvusvahelistes kaubanduslepingutes on tavapärane, et lepinguid sõlmitakse ilma koostööpartnerit füüsiliselt nägemata. Hageja omaniku äriplaan oli seotud just äritegevusega, mis on suunatud Venemaale. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate tegevus on olnud erinev, kui on harilikult Venemaaga seotud äri. Ärisuhted Venemaaga põhinevad isikutevahelisel tutvusel. Antud juhul oli see samuti, kostjad teadsid, et Venemaa partneriks on sisuliselt AA. Arvestades eelnevat ja seda, et Venemaaga seotud äri on kõrgema riskiga, tegutsesid kostjad neilt nõutava hoolsusega ning vastavuses äritavadega ja turutingimustega. Hageja väidetes on vastuolu – ühelt poolt hageja väidab, et kostjad rikkusid hoolsuskohustust kontrollimata, kes on Venemaa äriühingute taga ja teiselt poolt väidab, et ühe Venemaa äriühingu taga on P eks-abikaasa. Isik ei saa olla samaaegselt eks-abikaasa ja samas ka tundmatu isik. Hageja on jätnud pahauskselt tegemata tasaarvestuse A . Hagejal on Venemaa partneritelt saamata 1 150 000 USD + viivis. AA on samas esitanud hageja vastu nõude summas 1 150 000 USD + viivis. Kuivõrd kõik partneriteks olnud Venemaa firmad on sisuliselt A otsese kontrolli ja mõju all, oleks pankrotihaldur pidanud tegema nimetatud nõuete vahel tasaarvestuse. Sealjuures ei saa A viivisnõudega arvestada, kuna hageja viivitus oli põhjustatud AA. Nõuete tasaarvestamise tulemusena jääb hageja nõudeks A ja tema Venemaa äriühingute vastu 273 748,50 USD. Seega, isegi kui hagejal oleks kostjate vastu nõudeõigus, ei saa vastav nõue ületada 273 748,50 USD ehk 2 718 393,78 Eesti krooni. Kostjad ei saa vastutada A ebaausa käitumise eest.
Hoolsuskohustuse rikkumist ei saa kostjatele ette heita. Ei saa olla etteheidetav, et hageja juhatuse liikmed realiseerivad oma Venemaa äripartneri vahendusel äriplaani. Sealjuures äri osaliselt ka õnnestus. Kindlasti tuleb lugeda otstarbekaks, et Venemaa poolsel müügitegevusel tugineti just Venemaa müügi eest vastutava isiku, AA nõuannetele. Ka ei ole kostjad võtnud põhjendamatuid äririske. Igasugune äritegevus katkeb endas riski. Antud juhul näitab äritegevuse osaline õnnestumine, et põhjendamatuid riske ei võetud. Risk muutus negatiivseks tulenevalt asjaolust, et AA käitus ebakorrektselt ning samuti tulenevalt muudest kostjatest sõltumatutest asjaoludest (nõudluse vähenemine jms). Äripartneri ebaausaks osutumist ei saa kostjatele ette heita. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks. Antud juhul käitusid kostjad samamoodi nagu tavaline mõistlik inimene samasuguses ametis sarnastel tingimustel käituks. NL vastuväidete kohaselt ei müünud kaupu enda või endaga seotud firmadele võlakohustuste tekkimise näitamiseks. Kaupade üleandmine on toimunud liigselt usaldades A. A . OOO ITa, ZAO SP, KG LTd, P LLC ja KC Ltd olid seotud A.A. IP on alust arvata, et AS G SP (pankrotis) OOO IT, KG Ltd, P LLC ja KG Ltd poolt võlgu olevad summad on laekunud AA arvele.
AS SP pankroti kuulutati välja Harju Maakohtu 08.05.2007.a. otsusega .Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli AS SP (pankrotis) pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingul reaalset vara summas 65 886 krooni, võlgu oli kokku 21 848 640 krooni. Kostja IP on äriühingu juhatuse liikmeks alates AS SP (pankrotis) asutamisest 13.08.1997.a. Kostja NL on olnud äriühingu juhatuse liikmeks alates 26.03.2004.a. Hageja on esitanud kostjate vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt ÄS § 306 lg 2, ÄS § 315 lg 1 ja lg 2 ning VÕS § 127 lg 1 . Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 2 tulenevalt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil . ÄS § 315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige täitma oma kohustuse korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 315 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab olema tuvastatud, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi, rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu ja just rikkumise tõttu tekkis aktsiaseltsile kahju. Seega tuleb tuvastada nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel, samuti juhatuse liikme süü rikkumises. VÕS § 103 lg 1 järgi peab juhatuse liige vastutusest vabanemiseks tõendama, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. AS SP (pankrotis) poolt sõlmitud lepingu 02-09/PR (02.09.2004) alusel müüdi äriühingule OOO IT kedrust 923 385,07 USD eest, millest on tasutud 789 168,09 USD. Lepingu 19-10 TK (19.10.2005) alusel müüdi kangast 574 640,90 USD eest, millest on tasutud 210 707,45 USD. OOO IT võlgnevus kokku 498 150,45 USD. Lepingu kohaselt pidi kauba tarnimine toimuma peale 100% ettemaksu.
P LLC-le tarnis hageja puuvilla vastavalt lepingu nr. 10-03/05 (10.03.2005) alusel. Võlgnevus tarnitud kauba eest 431 876,30 USD. Lepingu kohaselt maksetähtaeg 14 pangapäeva pärast kauba saabumisest IHB. KCLtd-le tarnis hageja puuvilla vastavalt lepingule 05-26 (12.07.2007). Puuvilla müüdi 1 034 334 USD eest ja sellest on tasutud 975 614,03 USD. Võlg 58 720,81 USD. Kokku on viidatud äriühingutega tehingutest jäänud hagejal saamata 1 423 748,50 USD (16 732 462 krooni). Kohtuistungil ei ole hageja tõendanud, et äriühingud OOO IT, P LLC, KCLtd oleksid seotud kostjatega ja et lepingud eelpool nimetatud äriühingutega oleks sõlmitud kostjate huvides. Kohus peab kostjate vastuväiteid, et 19.08.2003.a. kanti äriregistrisse OÜ M , mille võrdsed osanikud on AA, AO ja IP, kes otsustasid korraldada tekstiilitoodete importi-eksporti, vahendustegevust ja kuna OÜ M ei saanud äritegevuse alustamiseks laenu, otsustati kasutada eksisteerivat äriühingut AS G SP (pankrotis), asjasse mittepuutuvaks ja jätab need tähelepanuta. OÜ M ole käesoleva vaidlusega seotud. Kostjate väide, et A.A korraldas müüki läbi AS SP jääb kohtule arusaamatuks. AS G SP tegevust korraldasid äriühingu juhatuse liikmed IP ja NL. A.A ei ole olnud AS juhatuse liige ega saanud ise korraldada AS G SP äritegevust . Kui kostjad juhindusid äripartnerite leidmises A.A juhistest, siis ei välista see asjaolu kahju hüvitamise nõude esitamist kostjate vastu. Samuti ei välista A.A väidetav seotus hagejale võlgu jäänud äriühingutega kahju hüvitamise nõude esitamist kostjate vastu kui AS G SP (pankrotis) juhatuse liikmete vastu hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest. Tehingute tegemise risk oli kostjatel. Tunnistaja TL seletuste kohaselt tekitavad off-ahore firmad tohutult probleeme, ometi AS SP (pankrotis) juhatuse liikmed valisid kaubanduspartneriteks off-shore firmad. Kohtule jääb arusaamatuks kostjate nõue pankrotihaldurile teha tasaarvestus Venemaa firmadelt saamata summa ja võlausaldaja AA nõude osas, kuivõrd nõuete tasaarvlemine toimub kooskõlas seadusega. VÕS § 197 lg 1 sätestab, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustuse täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on nõue esitatud juhatuse liikmete vastu, AA nõue on esitatud AS SP (pankrotis) vastu. Seega puudub alus tasaarvestuse tegemiseks. AA on kostjate poolt väljavalitud isik , kelle näpunäidete järgi valisid kostjad Venemaa partnereid. Juhatuse liikme olulisemaks üldiseks kohustuseks on ÄS § 306 lg 2 järgi majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus ehk nn üldine hoolsuskohustus. See kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi. A.A väidetav seotus hagejale võlgu jäänud äriühinguga ei õigusta juhatuse liikmete poolset hoolsuskohustuse täitmata jätmist. Kohus nõustub kostjate väitega, et igasugune äritegevus kätkeb endas riski. 11.01.2005.a. SP LTD ja OOO IT vahel sõlmitud lepingu nr. 11-01/PR punkt 4.2. kohaselt toimub kauba laadimine ettemaksu alusel (toimiku lk. 8). Kaup on saadetud lepingutingimusi rikkudes, lepingus kokkulepitud ettemaksu ära ootamata. Ka AS G SP(pankrotis) ja P LLC vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt pidi AS SP(pankrotis) tarnima kauba teisele lepingupoolele üksnes peale 100 % ostuhinna laekumist. Kaup on tarnitud ettemaksu ära ootamata.
Kohus leiab, et kostjad on antud juhul ilmselgelt rikkunud hoolsuskohustust, võttes endale sellega teadliku riski ja sellega kaasneva vastutuse. Kohus leiab, et kostjad on rikkunud samuti hoolsuskohustust, andes kauba üle OOO IT 19.10.2005.a. sõlmitud lepingu alusel, sest selleks ajaks esines juba pikaajaline võlg 11.01.2005.a. sõlmitud lepingu alusel tarnitud kauba eest. Tunnistaja TL, puuvilla müügijuht aastatel 2004 sügis kuni 2006 kevad Euroopa ja Aasia suunas, ütluste kohaselt on puuvill selline artikkel, mida on võimalik müüa erinevatele lepingupartneritele. Lepingupartnerite tausta on võimalik alati uurida. Antud juhul oli kaupa rohkem kui kanalit selle turustamiseks. Puuvill jäi plaanitust kauemaks ajaks seisma ning hakkasid peale jooksma arvestatavad laokulud. TL ütluste kohaselt selleks ajaks, kui tema töölt lahkus, ei olnud ühestki tehingust raha saamata. Kohus järeldab tunnistaja ütlustest, et peale TL lahkumist ei täitnud kostjad oma ülesandeid juhtorgani liikmetelt tavaliselt oodatava hoolega . Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikimelt ka VÕS § 620, mis sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsund tuleb täita käsundiandja jaoks parima kasuga ning käsundisaaja peab ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. ÄS § 306 lg 1 kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ning ei tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske. Kohus leiab, et mõistlik inimene taolises ametis ei saadaks kaupa juba võlgu olevale firmale või kui lepingus on ette nähtud ettemaks, ei saadaks kaupa enne ettemaksu laekumist teisele lepingupoolele, ei kasutaks äripartneritena palju probleeme tekitavaid off-shore firmasid ega tarniks kaupa tagatiseta. Juhatuse liikmed on võtnud liigseid riske, on tarninud äriühingule vara ettemaksu ootamata või ilma muid tagatisi omamata, mistõttu on AS SP saanud varalist kahju summas 16 732 462 krooni. Kohus asub seisukohale, et juhatuse liikmete kohustuse rikkumine ei ole millegagi vabandatav. Õigusteoorias avaldatud arvamuse kohaselt ei saa juhatuse liige äririskide eest vastutada, kuivõrd sageli jäävad need riskid tema mõjusfäärist väljapoole (näiteks lepingupartneri pankrotistumine, majanduslangus, kauba hävimine transpordil). Käesoleval juhul riskid ei jäänud kohtu arvates kostjate mõjusfäärist väljapoole. Samas äritegevuse osaline õnnestumine näitab, et kahju oleks võinud olla kordades suurem ja kostjad oma tegevusega hoidsid ära halvima. Kuna äritegevus on seotud riskidega ja AS SP (pankrotis) kahjud on tingitud peale kostjate hoolsuskohustuse rikkumiste ka muudest teguritest (näiteks Venemaa ärikultuuri erinevusest võrreldes Euroopa ärikultuuriga, sealsete ärisuhete põhinemine isikutevahelistel tutvustel, kostjate ebaõnnestunud äripartneri valik jne) , asub kohus seisukohale, et juhatuse liikmetelt väljamõistetava kahju suurus ei saa võrduda äripartnerite poolt tasumata arvete kogusummaga, vaid kostjate vastutuse määra tuleb vähendada juhindudes VÕS § 140 lg 1. Kohus asub seisukohale, et täies ulatuse kahju hüvitamine oleks kohustatud isikute suhtes ebaõiglane ja selline kohtupraktika tooks kaasa äriühingute juhatuse liikmete igasuguste riskide vältimise äritegevuses, mis omakorda tooks kaasa seisaku majanduses. Hüvitise suurus peaks olema pooltevahelise kompromissi küsimus. Vaatamata kohtu püüdlustele kohtumenetluses kompromissi pooled ei saavutanud. Kohus vähendab juhatuse liikmetelt juhatuse liikmetena tekitatud kahju hüvitist 1 673 246 kroonile, mis tuleb kooskõlas ÄS § 315 lg 2 kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista. TsMS §163 lg 2 sätete kohaselt jätab kohus menetluskulud kostjate kanda, kuna kostjad ei nõustunud kompromissi sõlmima.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.