Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

alal asub hetkel haljasala, samuti paikneb seal kaev, mille konstruktsioone tuleb juurdepääsutee rajamisel kindlasti tugevdada. Maakorralduslikult ei ole otstarbekas juurdepääsu paiknemine kinnistu keskosas või selle lähedal, sest selline asukoht võib olla takistuseks eelkõige kinnistu hooonestamisel, aga ka kasutamisel ehk sõltub kinnistul läbiviidavast tegevusest. Puudutatud isik selgitab oma avaldusele esitatud seisukohas /t lk 61-63/, et ta ei ole nimetatud juurdepääsu määramisega nõus ja nimetatud nõude esitamiseks puudub õiguslik alus. Kinnistu Narva 19a (katastritunnus 66301:032:0210), mille kohta on avatud Viru Maakohtu Lääne-Viru kinnistusjaoskonnas kinnistusregistriosa nr. 3318331 ja kinnistu Narva 19b (katastritunnus 66301:032:0004), mille kohta on avatud Viru Maakohtu Lääne-Viru kinnistusjaoskonnas registriosa nr 3845931, piirnevad mõlemad avaliku teega Rakvere linnas kulgeva Narva tänavaga. Nimetatud asjaolu kinnitab väljavõte Maa-ameti kaardiserverist tehtud väljatrükk. Avaldajale kuuluv kinnistu ei ole kunagi olnud osa puudutatud isiku kinnistust ja seega väited, et juurdepääs avalikule teele katkes kinnistu jagamisel, on ebaõige. Avaldaja omandas puudutatud isikult 30.11.2006.a. kinnistu asukohaga Narva 19b. Tegemist oli mõõdistatud ja kinnistusse kantud kinnistuga, millele oli antud kohanimi Narva 19 b Kinnistu Narva 19 b oli puudutatud isiku poolt ostetud 29.07.2005.a. Eesti Vabariigilt. Tegemist oli puudutatud isiku poolt maa ostueesõigusega erastamise käigus moodustatud kinnistuga, milline moodustati puudutatud isiku poolt AS-lt ERMA ostetud ehitiste juurde. Ka hoonete, mille juurde maa erastati aadress oli Narva 19b. Puudutatud isik esitab ka maa ostueesõigusega erastamise korralduse milline tõendab Narva 19b asuva maa ostueesõigusega erastamist. Puudutatud isik omandas Narva mnt 19a asuva kinnistu A Vlt. 26.01.2007.a. Tegemist oli samuti mõõdistatud ja kinnistusse kantud maaüksusega, millele oli antud kohanimi Narva 19 a. Kinnistu moodustati maa ostueesõigusega erastamise käigus ja vastav maa müügileping sõlmiti 29.04.2003.a. A V ja Eesti Vabariigi vahel. Hoonete, mille juurde maad ostueesõigusega erastati aadressiks oli Narva 19a ja need olid omandatud AS-ilt ERMA A V poolt. Avaldaja poolt nimetatud kinnistu Narva 19 on vastavalt kinnistusraamatu elektroonilisele andmebaasile moodustatud 18.11.2004.a. iseseisva kinnistuna, mille kohta on avatud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonnas registriosa nr.3716031 (katastritunnus 66301:032:0007). Nimetatud kinnistu esmaomanikuks oli OÜ Varamu Kinnisvara. Nimetatud kinnistut ei ole jagatud ja seda tõendab kinnistu muutumatu pindala. Seega on Narva 19, Narva 19 a ja Narva 19 b moodustatud eraldi kinnistutena maa ostueesõigusega erastamise käigus, need on eraldi kinnistutena erinevate isikute poolt ostetud Eesti Vabariigilt erinevate lepingute alusel ja kinnistud ei ole tekkinud ühe kinnistu Narva 19 jagamise tulemusena nagu väidab avaldaja. Puudutatud isik võtab omaks, et kuni käesoleva ajani oli avaldajal vastastikusel kokkuleppel temaga võimalik kasutada oma kinnistule juurdepääsuks Narva 19 a asuvat kinnistut, kuid käesoleval ajal on see kasutus muutunud mitteeesmärgipäraseks ja segab puudutatud isiku majandustegevust, sest avaldaja on kasutusse võtnud sisuliselt kogu Narva 19a kinnistu Narva tänava poolse osa, kasutades seda oma majandustegevuse korraldamiseks ja tehes seda tasu maksmata. Puudutatud isik teavitas avaldajat, et ta nõustub tasu eest lubama kasutada temale kuuluvat kinnistut kuni 01.04.2010.a., kuid selleks ajaks tuleb avaldajal ehitada uus juurdepääs Narva tänavalt, sest puudutatud isik soovib ise temale kuuluvat kinnistut kasutada. Et selgitada, kas on võimalik avalikult kasutatavalt teelt kinnistule Narva 19b juurdepääsu rajada pöördus puudutatud isik 15.12.2009.a. Rakvere Linnavalitsuse poole ja sai sealt teabe, et see on võimalik ja avaldaja on nimetatud küsimuses pöördunud ise Rakvere

Linnavalitsuse poole ja saanud Rakvere Linnavalitsuselt juhised sissesõidutee rajamise taotlemiseks. Asjaõigusseaduse § 156 lg1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjalt puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Nimetatud sätte alusel ei ole avaldajal võimalik nõuda juurdepääsu, sest avaldaja kinnistu piirneb avalikult kasutatava teega ja juurdepääs on võimalik vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt avaldatud seisukohale rajada. Asjaõigusseaduse § 156 lg 2 sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikule ühendust pidada oma kinnisasja kaudu. Puudutatud isiku esitatud tõendid kinnitavad, et juurdepääs ei ole katkenud kinnistu osalise võõrandamise tulemusena, vaid avaldaja on kinnistu omandanud samal kujul kui see maa ostueesõigusega erastamise käigus moodustati ja juurdepääsu võimalus avalikult kasutatavalt teelt on alates kinnistu moodustamisest olnud olemas. Õiguslik põhistus AÕS § 155 lg.1 kohaselt omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. AÕS § 156 lg.1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel, selle mittesaavutamisel, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsuks õigustatud kinnisasja omanikul ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast. Juurdepääsu asukoht tuleb määrata puudutatud kinnisasja omaniku huvidest lähtuvalt. Juurdepääsu nõudval kinnisasja omanikul ei ole õigust nõuda, et juurdepääsu tee oleks kõige lühem tee avalikult kasutatav teeni. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Nii õigustatud kui kohustatud kinnisasja omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs jääb sellisel kujul igavesti kehtima, sest olude muutumise korral võib kohustatud kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks teisel viisil. Kohus leiab eeltoodud põhimõtteid kohaldades ja antud kaasuse asjaolusid hinnates, et puuduvad alused avalduse rahuldamiseks esitatud kujul. 1.Puudutatud isiku seletuste, asjas esitatud kirjalike tõendite /Rakvere Linna kiri 18.12.2009 ja seisukoht avaldusele 14.01.2010 lk. 102 ja 56/ ja paikvaatlusega /t.l. 131-134/ /on tõendatud, et avaldaja kinnistult on võimalik rajada juurdepääs avalikule teele. Et seda pole seni tehtud ja kasutatud, ei ole määravaks antud asja lahendamisel. Juurdepääs on võimalik tehniliselt rajada. 2.Avaldaja arusaam, et rajatav juurdepääs ei võimaldaks tal jätkata äritegevust seni toiminud korra kohaselt, ei ole kaalutlusõiguse kohaselt samuti asjakohane. Praegusel kujul juurdepääsu kasutamise jätkamise korral oleks koormatava kinnistu omanikul põhimõtteliselt välistatud oma majandustegevuse arendamine, kuivõrd avaldaja on sisuliselt hõivanud suurema osa puudutatud isiku kinnistust enda ja oma allrentnike majandustegevuseks.

Avaldaja poolt on esitatud arvestused (OÜ Näpi Veok hinnapakkkumine /t lk. 181/ ja OÜ Brennus hinnapakkumine /t lk. 182/) mille kohaselt ta peaks kasutatava transpordi suurusest lähtuvalt tegema täiendavaid kulutusi /t lk. 183/ ca 45 tuhat krooni. Kohus leiab, et antud kaasuse puhul on kohalik omavalitsus tõstatanud küsimuse autorongide jätkuva kasutamise võimalikkusest ja seega avaldaja poolt majandustegevuses tehtavad võimalikud täiendavad kulutused ei ole enam otseses põhjuslikus seoses puudutatud isiku poolt avaldajale esitatud nõudega lõpetada tema kinnistu kasutamine juurdepääsuna. 3.Juurdepääs ja majandustegevus ei ole sünonüümid. Kehtiv kohtupraktika sisustab juurdepääsu sisuna lühiajalise, minimaalselt vajaliku võimaluse pääseda oma kinnistule üle juurdepääsu talumisele kohustatud isiku kinnistu. Juurdepääsu ei ole võimalik ja põhjendatud sisustada igapäevase 8-tunnilise tööpäeva raames toimuva, suuregabariidiliste transpordivahendite manööverdamiste ning parkimisvõimalustega. Avaldaja väide, et juurdepääsu rajamisel linna poolt pakutud kohast ei saaks ta enam kasutada autoronge, ei ole asjakohane. Avaldaja peab, kui ta soovib säilitada oma kinnistul majandustegevust, oma majandustegevuse siis selleks vajalikul määral ümber kujudama ja kasutama väiksema gabariidilisi transpordivahendeid. Nimetatule viitab ka Rakvere Linn oma täiendavas seisukohas /t lk. 158/. 4.Üldteada olevalt rajatakse transpordilogistiliselt kõrge koormusega ettevõtlus (s.h. ka autorongidega seotud) ja majandustegevus linnade-asumite südamest väljapoole ehk linna piiridesse ja seda just seetõttu, et vältida suurte veomasinate liiklemine tiheda liiklusega linnatänavatel. Sellest aspektist vaadatuna on linna arvamus, et edaspidi tuleks kaaluda avaldajale suuregabariidiliste transpordivahendite keelustamist, põhjendatud. Põhimõtteliselt tuleks kohtu hinnangul selliste piirangute seadmise võimalusega arvestada kõigil ettevõtjatel, kes vastavamahulise transporditeenuse kasutamist oma majandustegevuses planeerivad. 5.Avaldaja on väitnud, et ta ei pääse autorongiga linna poolt pakutava juurdepääsu kaudu oma kinnistule ja on selle kohta esitanud Tallinna Tehnikakõrgkooli hinnangu nr. 3-11/191 /t lk. 123 jj/. Kohus leiab, et avaldaja ei saa eeldada, et muutunud oludes, s.h. rendisuhte /mida kinnitab rendileping t lk. 6-14/ lõppemisest tulenevalt peaks ta saama oma majandustegevust korraldada jätkuvalt autorongidega ja kuna nimetatud arvamus on koostatud autorongidega juurdepääsu läbitavust silmas pidades, siis kohus nimetatud tõendiga ei arvesta. 6.Avaldaja soov ärimaailmas edukalt toimida ei saa olla tagatud seeläbi, et puudutatud isiku majandustegevus sisuliselt elimineeritakse. Asjaolu, et puudutatud isik seni pole oma majandustegevust saanudki talle sobivas mahus arendada ja et avaldajal oli lubatud juurdepääsu kasutada, ei ole ajas muutumatud asjaolud. Mõlema kinnistu omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs jääb sellisel kujul igavesti kestma, sest olude muutumise korral võib koormatava kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks läbi teise kinnisasja. Puudutatud isik on kohtumenetlusele eelnevalt avaldajale sellise nõude ka esitanud /t lk. 28, 34/. 7.Kohus peab vajalikuks arvestada avalduse lahendamisel ka Rakvere linna poolt väljendatut, et põhimõtteliselt võib üles kerkida küsimus, et avaldajal piiratakse linnasiseselt sedavõrd suuregabariidiliste veokite kasutamise õigust, mis iseenesest samamoodi tähendab, et avaldajal tuleb arvestada oma äritegevuse ümberkorraldamise vajadusega.

8.Avaldaja väide, et ta kompromissi raames oli valmis pakkuma puudutatud isikule nn juurdepääsu tasu, on jäänud paljasõnaliseks, sest hea tahte ilminguga saanuks seda juba kasvõi käesoleva menetluse ajalgi teha. 9.Küsimus antud vaidluse puhul on selles, kas avaldaja peab saama oma kinnistule juurdepääsu selliselt, et see väljenduks looduses teatud (tehniliselt nõutavas) laiuses optimaalseima pikkusega sirglõiguna punktist a punkti b või kas juurdepääsuks AÕS mõttes saab pidada avalduses taotletud kujul juurdepääsu, mis, paikvaatluse kaudu tuvastatuna, väljenduks looduses selliselt, et see moodustab ja hõivab pindalana /plats mõõtudega 36m x 51m x 26m / suurema osa puudutatud isikule kuuluvat kinnistut ning on tekitanud ja tekitab olukorra, kus puudutatud isik ehk koormatava kinnistu omanik ise seda juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada pole sisuliselt saanudki. Vaidlusküsimus on seega selles, kas avaldajal on võimalik taotleda juurdepääs enda kinnistuni läbi puudutatud isiku kinnistu sellises mahus, nagu seni on toimunud. Puudutatud isik möönab / t lk. 188 p.2.7/, et kui tegu oleks tõesti vaid sooviga sõita läbi kinnistu, siis ei oleks see puudutatud isikule nii sobimatu, kui see, et temale kuuluval kinnistul toimub parkimine ja manööverdamine.

Juurdepääsu rajamise maksumuse kohta on esitatud andmed- 1)OÜ Tarvaprojekt arvamuse kohaselt 9832 krooni /t lk. 121/, 2) AS Virumaa Teed hinnapakkumine 52 123 krooni /t lk. 178/, 3) AS Lasila Betoon hinnapakkumine asfalteerimiseks 261 468 krooni /t lk. 179/, 4) OÜ Nowap kalkulatsioon hoone ümberehitustöödeks 116 040 krooni /t lk. 180/. Nimetatud tõendite saamiseks on avaldaja ilmselt esitanud erinevaid lähteandmeid, sest vastasel juhul ei oleks põhjendatud AS Virumaa Teed tõendil ja AS Lasila Betoon tõendil ainuüksi asfalteeritava pinnaühiku -80 m2 ja 110m2- sedavõrd suur erinevus. Isegi kui lisaks nn teeehituslikele töödeks kulutavatele summadele lisanduks OÜ Nowap tõendi kohaselt kulud kinnistul asuva hoone ümberehitustöödeks, kalkulatsiooni kohaselt summas 116 040 krooni, on võimalik tehtavaid kulutusi pidada mõistlikuks, arvestades avaldaja majanduslikku seisundit ja arvestades tema huvi juurdepääsu saamise suhtes. Puudutatud isik on leidnud, lähtudes avaldaja majanduslikust seisundist, et avaldajal on ümberehitustöödeks piisavalt vajalikus ulatuses rahalisi vahendeid. Avaldaja on 2009 majandusaasta aruandes / II kd lk. 6 -24/ kinnitanud, et tema tulu on 804 358 krooni. Sellise tulubaasi juures ühekordse investeeringuna juurdepääsu rajamise kulude kandmine on võimalik. 14.Kui avaldajal peaks –erakordselt, ühekordselt- tõusetuma vajadus mingi muu suuremõõtmelise transpordi kasutamise vajaduse järgi, siis kohtu hinnangul on igakordselt kokkuleppel koormatud kinnisasja omanikuga võimalik seda reguleerida. Riigikohtu 21.05.2008 otsuse nr. 3-2-1-41-08 kohaselt Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs (antud juhul avaldaja hoonete juurde) üle koormatava kinnisasja PäästeS § 16 lg.1 p.3 kohaselt. Hädaseisundis tagab avaldajale puudutatud isiku kinnisasja kasutamise õiguse TsÜS § 141. Seega ka neil motiividel ei saa avaldaja taotleda püsivat juurdepääsu puudutatud isiku kinnistu kaudu olukorras, kus avaldajal on võimalik rajada juurdepääs oma kinnistu kaudu.

varakult teatanud, et rendisuhe lõpeb ja sellega koos lõpeb ka avaldaja õigus kasutada puudutatud isiku kinnistut oma majandustegevuseks.

/allkiri/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Leimann

Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2011

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. juuli 2010 määrus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Algaveod kanda.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.06.2011

RESOLUTSIOON

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.