Täiendada maakohtu otsuse p 1.1 enampakkumisel saadud raha jagamise proportsiooniga.
3.Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.4 sõnastust ja täiendada kohustuse täitmise ajaga.
4.Parandada maakohtu otsuse resolutsiooni p-des 1.3 ja 1.5 trükivead, asendades nendes märgitud kinnistu asukoha nimetuse XXXXXXX XX nimetusega XXXXXXX XX ja sõnad üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend tuhat krooni sõnadega üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend krooni.
5.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
6.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1) Lõpetada kaasomand korteriomandi asukohaga Tallinn, XXXX X/XXXXXX XXX suhtes, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXXX all, müügiga avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele – A. S.le 50% ja S. I.le 50%.
2) Lõpetada kaasomand korteriomandi asukohaga Tallinn, XXXXXX XX-XX suhtes, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXXX all kinnisomandi A. S.le üleandmise teel. 3) Lõpetada kaasomand kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX suhtes, milline on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXX all kinnisomandi A. S.le üleandmise teel. 4) Kohustada A. S.t maksma S. I.le välja hüvitis tema kaasomandi osade eest käesoleva otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 järgi suurusega 98 750 (üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. 5) Kohustada S. I. andma nõusolek kinnistute - Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr XXXXXXX II jaos praeguse omanikukande kustutamiseks ja A. S. (isikukood XXXXXXXXXXX) ainuomanikuna sissekandmiseks ning nende kinnisasjade osade omandiõiguse ülemineku eelduseks olevate asjaõiguslepingute sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmiseks. Käesoleva punkti täitmine sõltub A. S. poolt S. I.le käesoleva otsuse p-s 4 märgitud raha maksmisest. 6) Hageja on kohustatud tasuma käeoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud summa 10 päeva jooksul pärast korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müügist saadud raha laekumist.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.A. S. esitas 02.04.2008 Harju Maakohtusse hagi S. I. vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hagiavalduse kohaselt suri XX.XX.XXXX (kohtuotsuses märgitud ekslikult XX.XX.XXXX) hageja abikaasa O. I.. Kostja on O. I. poeg. Pärast O. I. pärandvara vastuvõtmist on pooled järgmise vara kaasomanikud: 1) korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse nr XXXXXXXX all. Kummalegi kuulub 1/2
mõttelist osa korteriomandist. Korteris elavad kostja sugulased - tema sõjaväepensionärist vanaisa ja onu. Pooled seal ei ela; 2) korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXXX all. Hagejale kuulub sellest 3⁄4 mõttelist osa ja kostjale 1⁄4, hageja kasutab seda elamiseks; 3) kinnistu väikese elamuhoonestusega asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX (õige on XXXXXXX XX). Kinnistu on kantud Pärnu Maakohtu kinnistamisregistrisse registri nr XXXXXXX all. Hagejale kuulub sellest 3⁄4 mõttelist osa ja kostjale 1⁄4.
2.Pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks, mistõttu hageja palus lõpetada kaasomandi selliselt, et korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müüakse enampakkumisel ning saadud raha jagatakse võrdselt poolte vahel. Korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX (õige on XXXXXXX XX) antakse üle hagejale ning hageja tasub kostjale kuuluva osa eest rahalise kompensatsiooni. Hageja palus võimaldada talle kompensatsiooni tasumist 10 päeva jooksul pärast korteriomandi XXXX X/XXXXXX X-XX müüki. Samuti palus hageja asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldused omandiõiguse lõpetamiseks. Kostja vastus
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on nõus lõpetama kaasomandi korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX suhtes müügi või oma osast loobumise teel. Kuna kostja ei vaidlusta eelnimetatud osas kaasomandi lõpetamist, on hageja nõue selles osas põhjendamatu. Kostja ei nõustu hageja nõudega korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müümise aja ja viisi osas. Korteris elavad Nikolai Ivanov, sünd. XXXX koos oma poja V. I., sünd. XXXX, kellel ei ole muud elukohta ega võimalusi selle soetamiseks. Tingimused eelnimetatud korteriomandi müümiseks avalikul enampakkumisel ei ole käesoleval ajal soodsad. Korteriomandi müümine hageja soovitud viisil rikub seal seaduslikul alusel elavate kolmandate isikute õigusi ja tekitab nende huvidele kahju. Hageja ei ole kandnud seoses selle korteriomandiga mingeid kulutusi. Kostja lõplikuks seisukohaks jäi (t lk 151), et kaasomand lõpetatakse selliselt, et korteriomand, asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX jäävad hagejale ning hageja tasub nende eest kostjale rahalise hüvitise 167 500 krooni ning korteriomand, asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müüakse enampakkumisel ja müügist saadud raha jagatakse võrdsetes osades. Kostja ei ole nõus sellega, et hageja tasub hüvitise hiljem, kuna kostja soovib osta oma vanaisale ja onule uue eluaseme ning sissemakseks vajab ta hageja poolt makstavat hüvitist. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, kes ei ole nõustunud ühegi kostja pakutud kompromissiga. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi. Kohus otsustas lõpetada kaasomand korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX suhtes, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXXX all, müügiga avalikul enampakkumisel; lõpetada kaasomand korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX suhtes, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXXX all kinnisomandi hagejale üleandmise teel; lõpetada kaasomand kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX suhtes, milline on kantud Pärnu Maakohtu kinnistamisregistrisse registri nr XXXXXXX all,
kinnisomandi hagejale üleandmise teel. Kohus tuvastas kostja kohustuse anda nõusolek hageja ainuomanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX II jakku ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr XXXXXXX II jakku. Kohus kohustas hagejat maksma kostjale välja tema osad kaasomandist summas 98 750 krooni, kusjuures hagejal on kohustus tasuda kostjale see summa 10 päeva jooksul pärast korteriomandi asukohaga XXXX X/XXXXXX X-XX müügist saadud raha saamist. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
5.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Käesolevat asja on võimalik lahendada ainult hageja esitatud hagi alusel. Kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kostja on menetluse käigus pakkunud erinevaid kompromissvariante, kuid kokkuleppeni pooled ei jõudnud. Kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud tingimustel. Hageja esitatud Pindi Kinnisvara 03.11.2009 hinnangu kohaselt on Tallinnas, XXXXXX XX-XX asuva korteriomandi turuväärtuseks 300 000 krooni (tl 171-174) ning kinnistu Rapla maakonnas, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX turuväärtuseks on 95 000 krooni (tl 175-178). Eeltoodud alusel kuulub kostjale hüvitamisele eelnimetatud kinnistute 1⁄4 kaasomandiosa eest kokku 98 750 krooni. Tuginedes TsMS § 445 lg-le 1 nägi kohus ette, et hageja kohustus tasuda kostjale hüvitis tema osade eest tekib 10 päeva jooksul pärast korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müügist saadud raha laekumist. Kostja seisukohad tema sugulaste elamise kohta XXXX X/XXXXXX X-XX korteris ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse osaliselt tühistada ja muuta vaidlustatava kohtuotsuse resolutsiooni järgmiselt: tühistada kohtuotsuse p 1.1 ja teha uus otsus, millega lõpetada kaasomand korteriomandi, asukohaga XXXX X/XXXXXX X-XX suhtes, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registri nr XXXXXXXX all müügiga avalikul enampakkumisel ja määrata kindlaks raha jagamise kord kaasomandi omanike vahel pärast korteriomandi müümist enampakkumisel – 50% hagejale ja 50% kostjale; muuta kohtuotsuse resolutsiooni p 1.3, märkides kinnistu õige asukohana XXXXXXXX, XXXXXXX küla, XXXXXXX XX; tühistada kohtuotsuse resolutsiooni p 1.5 hüvitise suuruses osas ja teha uus otsus, millega kohustada hagejat maksma kostjale hüvitist tema osade eest resolutsiooni p-des 1.2 ja 1.3 nimetatud kinnisasjades summas 167 500 krooni; tühistada otsuse resolutsiooni p 1.6; jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Uue otsuse tegemise võimatuse korral palus kostja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja palus hagejalt ka välja mõista kõik kohtu- ja muud apellatsioonimenetlusega seotud kulud.
7.Kohtuotsuse p-s 1.1 ei määranud kohus kindlaks kaasomanike vahel raha jagamise korda, kuigi seda nõuab AÕS § 77 lg 2. Otsuse resolutsiooni p-s 1.3 märkis kohus valesti kinnistu aadressi – XXXXXXX XX. Õige on XXXXXXX XX. Resolutsiooni p-s 1.5 märkis kohus numbritega ja sõnadega vastuolulise hüvitise – numbritega 98 750 krooni, sõnadega üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend tuhat.
8.Kohus ei motiveerinud, miks ta jättis tähelepanuta ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ ja AS Vestman Teenused koostatud eksperthinnangud ning miks võttis kohus hüvitise suuruse kindlakstegemisel aluseks muud aktid, mis hageja esitas pärast kohtu poolt määratud tõendite esitamise tähtaja möödumist. AS Pindi Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnangud, millele toetus kohus otsuse tegemisel, ei oma tõendavat tähtsust, sest need tegid organisatsioon ja spetsialistid, kellel puudub õigus selliste kohtuekspertiiside tegemiseks, sest nad ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses töötavad kohtueksperdid või riiklikult tunnustatud eksperdid või kohtu poolt määratud muu eriteadmisega isikud TsMS § 294 tähenduses. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangud on vastuolus ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ ja AS Vestman Teenused poolt koostatud eksperthinnangutega. Pooled ei vaadanud läbi küsimust korduva ekspertiisi vajalikkuse kohta ja kohus ei ole selle kohta otsust teinud. Hageja ei esitanud kohtule taotlust korduva hindamise läbiviimiseks ja kostja ei ole selliste taotluste kohta oma arvamust esitanud. Kohus ja pooled ei võtnud vastu otsust tõendist loobumise või tõendi tagasivõtmise kohta ning kostja ei ole andnud nõusolekut ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ ja AS Vestman Teenused poolt tehtud ja kohtu poolt tsiviilasja materjali juurde lisatud kokkuvõtete tagasivõtmiseks TsMS § 242 tähenduses. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangutes esitatud arvamused ei ole erapooletud, sest tööd tellis ja nende eest maksis hageja.
9.Menetluskulude jaotuse osas jättis kohus tähelepanuta kostja seisukoha menetluskulude jaotamise korra suhtes ega põhjendanud, miks ta ei võtnud arvesse TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2 sätteid. Menetluskulude kostja kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ning kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas kohtule ja hagejale kompromissileppe 5 varianti ning avaldas nii enne kohtumenetlust kui ka selle käigus, et ta ei vaidle korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu XXXXXXX XX kaasomandi lõpetamisele vastu ning et ta on valmis oma osad hagejale üle andma. Hageja ei teinud midagi selleks, et lahendada vaidlus kohtuvälises korras ja ta keeldus kostja osi kaasomandist vastu võtmast. Kohus, rahuldades hagi, tegi otsuse, mis vastas osaliselt kostja pakutud kompromissilepingule. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja ei vaidle vastu sellele, et kohtuotsus sisaldab trükivigu, mis aga ei too endaga kaasa juriidilisi tagajärgi. Samuti nõustub hageja sellega, et kohus oleks pidanud otsuses märkima, milline osa rahalises väljenduses kuulub igale kaasomanikule pärast korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müümist enampakkumisel. Hageja ei nõustu apellatsioonkaebusega selles osas, kus kostja vaidlustab hüvitise suuruse korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu asukohaga XXXXXXXX, XXXXXXX küla, XXXXXXX XX kaasomandi lõpetamise eest. Hageja käitus vastavuses TsÜS §-ga 65, kuna kostja venitas kohtumenetlust ja selle aja jooksul muutusid kinnisvara hinnad. Kohus jaotas menetluskulud õigesti. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 2 alusel osaliselt tühistada, osaliselt tuleb resolutsiooni täiendada ja TsMS § 447 lg 2 alusel parandada maakohtu otsuse resolutsioonis sisalduvad kirjavead, mis ei mõjuta otsuse sisu.
12.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et poolte kaasomandis on korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX, millest kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa ning korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX, milledest hagejale kuulub 3⁄4 ja kostjale 1⁄4 mõttelist osa. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaasomand lõpetatakse ning et see toimub selliselt, et korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müüakse avalikul enampakkumisel ning korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX antakse üle hagejale ning hageja maksab kostjale välja tema osa rahas.
13.Kuna vaidlust ei ole selle üle, et korteriomand asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX müüakse avalikul enampakkumisel, puudub alus maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.1 tühistamiseks, nagu kostja apellatsioonkaebuses taotleb. Samas tuleb kostja taotluse alusel ja hageja nõusolekul täiendada kohtuotsuse resolutsiooni selles osas enampakkumisel saadud raha jagamise proportsiooniga, märkides, et enampakkumisel saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele – A. S.le 50% ja S. I.le 50%.
14.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebus osas, milles kostja vaidlustas hageja poolt kostjale makstava hüvitise suuruse korteriomandi asukohaga Tallinnas, XXXXXX XX-XX ja kinnistu asukohaga XXXXXXXXX, XXXXXXX külas, XXXXXXX XX omandi kaotamise eest. Kuna kaasomandi lõpetamine kohtu valitud viisil riivab intensiivselt PS § 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet, tuleb tagada õiglane ja kohene hüvitis omandi kaotamise eest. Jättes kaasomandis oleva asja ühe kaasomaniku ainuomandisse otsustab kohus teise kaasomaniku omandist ilmajätmise sellele asjale. Omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Seega lähtus maakohus õigesti AS Pindi Kinnisvara hindamisaktides märgitud omandite harilikest väärtustest (turuväärtus), sest need kajastavad omandi väärtust selle kaotamise aja seisuga. ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ ja AS Vestman Teenused hinnangud on antud aasta varem ning kinnisvarahinnad on asja menetluse kestel muutunud, mistõttu ei kajasta nendes antud hinnangud omandi väärtust selle kaotamise aja seisuga ja kohtuotsuse tegemisel ei ole õige neid aluseks võtta. Nii ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ, AS Vestman Teenused kui ka AS Pindi Kinnisvara hindamisaktid on dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 tähenduses. Seetõttu on ekslik kostja seisukoht, nagu ei saaks AS Pindi Kinnisvara hindamisakti tõendina arvestada seetõttu, et hinnangu koostanud äriühingul ja isikutel puudub õigus kohtuekspertiiside tegemiseks ning kohus ei otsustanud korduva ekspertiisi tegemist. Ka ei pidanud kohus ega pooled võtma vastu otsust ERI Põhja-Eesti Kinnisvara OÜ ja AS Vestman Teenused hindamisaktidest kui tõenditest loobumise või tagasivõtmise kohta TsMS § 242 tähenduses, nagu kostja leiab. AS Pindi Kinnisvara hindamisaktid ei ole erapooletud ainuüksi seetõttu, et hindamised tellis ja nende eest maksis hageja. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis AS Pindi Kinnisvara hindamisaktides märgitu ümber lükkaks.
15.Maakohus võis tulenevalt TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust hageja taotluse alusel kindaks määrata tähtaja, millal hagejal tekib kohustus tasuda kostjale hüvitis kaasomandi osade kaotamise eest. Hageja on eakas pensionär, kelle puuduvad rahalised vahendid hüvitise koheseks tasumiseks. Tema ainsaks sissetulekuks on pension ning varaks vaidlusalused kaasomandi osad, mille osas taotles ta kaasomandi lõpetamist. Hüvitise maksmine selliselt, et hageja maksab kostjale hüvitise 10 päeva jooksul pärast korteriomandi enampakkumise tulemusel saadud raha laekumist, on mõistlik ega kahjusta kostja õigust saada kohene hüvitis omandi kaotamise eest.
16.Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse p 1.4 sõnastust selles osas, milliseid tahteavaldusi on kostja kohustatud andma selleks, et kinnistusraamatusse oleks võimalik teha kanded omaniku muutumise kohta. Hageja tahe on selles osas selge ja kostja ei vaielnud sellele vastu. Kohtuotsus tuleb selles osas tulenevalt TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatust sõnastada järgmiselt - kohustada S. I. andma nõusolek kinnistute Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr XXXXXXX II jaos praeguse omanikukande kustutamiseks ja A. S. (isikukood XXXXXXXXXXX) ainuomanikuna sissekandmiseks ning nende kinnisasjade osade omandiõiguse ülemineku eelduseks olevate asjaõiguslepingute jaoks vajalike tahteavalduste andmiseks. Samas märgib ringkonnakohus, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekib vastastikune kohustus. Seega tekib kostjal kohustus hagejale omand üle anda samaaegselt hageja poolt rahalise kohustuse täitmisega (täitemenetluse seadustiku § 19 lg 1). Kuna maakohus määras kindlaks aja, millal hageja peab täitma kostja ees raha tasumise kohustuse, tuleb täpsustada vastastikuste kohustuste täitmise aega, märkides täiendavalt kohtuotsuse resolutsiooni, et kostjal on kohustus anda nõusolek praeguse omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXXXXXXX II jakku ja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriosa nr XXXXXXX II jakku hageja poolt rahalise nõude täitmisel kostjale.
17.Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, kus kostja juhib tähelepanu maakohtu otsuse resolutsiooni p-de 1.3 ja 1.5 ebatäpsustele kinnistu nime ja hüvitise suuruse sõnalisel märkimisel. TsMS § 447 lg 2 alusel parandab ringkonnakohus maakohtu otsuses sisalduvad kirjavead, mis ei mõjuta otsuse sisu, asendades kinnistu asukoha nimetuse XXXXXXX XX nimetusega XXXXXXX XX ja sõnad üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend tuhat krooni sõnadega üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend krooni.
18.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et maakohus jättis menetluskulude jaotamisel põhjendamatult arvestamata asjaoluga, et kostja ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele ja hageja soovitud kinnisasjade jagamise viisidele. Pooltel oli maakohtus vaidlus üksnes korteriomandi, asukohaga Tallinnas, XXXX X/XXXXXX X-XX enampakkumisel müümise aja, kostjale makstava hüvitise suuruse ja selle tasumise aja üle. Ka oli kostja teinud hagejale juba enne kohtumenetlust korduvalt konkreetseid ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, jätkates kompromissi pakkumisi kohtumenetluse ajal. Mõistetav on kostja mure korteris elavate eakate sugulaste elu korraldamise pärast, millele kostja tugines hagile vastuväiteid esitades. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud annavad alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jätta maakohtus kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest menetluskulude jätmine üksnes kostja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kummagi poole enda kanda.
G. Kivinurm
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.