2-09-47535/34 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt 2007.a. majandusaasta aruandele maksti juhatuse liikmetele brutotasuna 90623 krooni, millele lisandus juhatuse liikme tasult makstav sotsiaalmaks 29905 krooni. Juhatuse liikme tasud on välja makstud perioodil 01.04.2007.a. kuni 31.12.2007, samal ajal kehtis ka juhtimisteenus osutamise leping. Perioodil jaanuar kuni mai 2008.a. on Maksu ja Tolliameti andmetel on väljamakstud juhatuse liikme tasu kogusummas 93142 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 30736 krooni. Kostjad, MDOÜ juhatuse liikmed, ei järginud omanikuga, OÜ-ga WI juhtimisteenuse osutamise lepingu sõlmimisel ÄS § 187 sätestatud hoolsuskohustust. Leping oli majanduslikult ebaotstarbeks; puuduvad dokumendid, mis tõendaksid antud juhtimisteenuse osutamist WI OÜ poolt. Juhtimisteenuse eest makstav tasu oli ebamõistlikult kõrge arvestades asjaoluga, et tegemist oli väikeettevõttega, mille 2007.a. käive oli 12,7 miljonit ning keskmine töötajate arv 2007.a. oli 5. Tehinguga viidi OÜ-st MD välja 1, 5 miljonit krooni rahalisi vahendeid ajal, mil ettevõte pidi kaasama äriühingusse laenuvahendeid ning lühiajalised kohustused ületasid käibevara. Antud tegevus on üheks OÜ MD maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Juhatuse liikmed tekitasid juhtimisteenuse lepingu sõlmimisega ja selle lepingu alusel rahaliste vahendite väljamaksmisega äriühingule ja tema võlausaldajatele kahju perioodil 2007.a.-2008.a. 1,5 miljonit krooni. Antud tegevus on raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes. Kostjad rikkusid hoolsuskohustust jättes õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ning näidates 2007.a. majandusaasta aruandes MDOÜ finantsseisundit paremana, kui see tegelikult oli. 2007.a. majandusaasta aruandes kajastati põhivarana rendipinnale aadressil XXXTallinn tehtud investeeringut. 07.01.2008.a. sõlmiti MDOÜ ja M OÜ vahel rendileping, millega renditi uus kauplusepind aadressil XXXTallinn. Seega oli juhatusel selleks hetkeks, kui koostati 2007.a. majandusaasta aruannet, selge, et aadressil XXXTallinn majandustegevust ei jätkata ning varasemalt XXXrendipinnale tehtud investeering oleks tulnud bilansist kulusse kanda. Kui rendipinnale tehtud investeering oleks kajastatud vastavalt raamatupidamisseadusele, oleks ettevõtte omakapital muutunud negatiivseks summas 323 761 krooni ning juhatusel oli kohustus esitada pankrotiavaldus vastavalt ÄS § 180 lg 5 1 Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kallis juhtimisteenuse sisseost ei taganud ka MDOÜ majandustulemuste paranemist, ettevõtte käive langes. 2006.a. oli MDOÜ käive 17,8 milj. krooni, 2007.a. 12,7 milj. krooni, 2008.a. 4,9 milj. krooni. Samas mitmesugused tegevuskulud ning tööjõukulud 2007.a. võrreldes 2006.a. suurenesid. Mitmesugused tegevuskulud 2006.a. 2,6 milj. krooni; 2007.a. 3,7 milj. krooni; tööjõukulud 2006.a. 1,8 milj. krooni, 2007.a. 2,0 milj. krooni. Kostjad ei ole juhtinud osaühingut neilt oodatava hoolsusega, vaid tegutsesid osaühingu ja tema võlausaldajate huvide vastaselt, sõlmides osaühingu nimel osaühingule kahjuliku lepingu, millega viidi OÜ MD pankrotieelsel perioodil tema arvelt välja rahalisi vahendeid 1,5 milj. krooni ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 1 500 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostjad kirjaliku vastuse kohaselt vaidlesid hagile vastu. Kuna juhtimisteenuse leping oli sõlmitud MDOÜ majandustegevuse alustamisest alates 02.04.2007.a. WI OÜ-ga kestvusega poolteist aastat, siis viitab see otseselt WI OÜ kui emaettevõtte vajadusele sisuliselt läbi juhtimisteenuse osutamise tagada parim võimalik MDOÜ juhtimine ja klientide hankimine juhtimisteenuse raames. Selline tütarettevõtete tegevuse juhtimine ja korraldamine on tänases majanduskeskkonnas täiesti tavapärane ning aktsepteeritav. Antud juhul oli ainuke MDOÜ juhatuse liige, kes sai otsest tasu äriühingult, MBA. Tema oli MD OÜ majandustegevuse algusest äriühingu juhatuse liige, kes tegutses MDOÜ juhatuse liikmena ning ainus, kellele MDOÜ maksis selle eest tasu. Kuna MBAei oma selliseid teadmisi ja pädevust, et ainuisikuliselt sisustuse ja disainiga tegelevat äriühingut juhtida (eriti veel ajal mil ehitus- ja sisustusturg olid oma kõrgpunktis), siis oli vajalik ja põhjendatud kaasata OÜ MDjuhtimisse pikaajalisi kogemusi ja pädevust. EAja HRi juhatuse liikme õiguslik positsioon võimaldas neil kergemalt äriühingut esindada ning toiminguid teha (ei olnud vaja igakordselt pangas krediteerijatega kohtumisel tõendada volituste olemasolu vms). Seega, kuna MDOÜ oli WI OÜ tütarettevõte ning emaettevõtte juhtidel oli pikaajaline pädevus ja kontaktid sisustus- ja disainialase ettevõtte juhtimisel, siis kasutatigi EAja HRi juhtimisalast teenust MDOÜ käivitamisel ja majandustegevuse elluviimisel. Oluline asjaolu, mis viitab, et tegemist ei olnud tahtliku kahju tekitamisega, on juhtimisteenuse lepingu sõlmimine ja rakendamine koheselt majandustegevuse alustamisest so 02.04.2007.a. alates tähtajaga 31.12.2009.a. Seega on ebaõiged ja paljasõnalised hageja väited ning kogu hagi esitamise eeldused, et vaidlusaluse juhtimisteenuse lepinguga nn „kanditi” ettevõttest raha välja, eesmärgiga kahjustada võlausaldajaid. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et selline väide on täiesti absurdne ning ei ole kooskõlas üldises äritegevuses igapäevaselt rakendatavate ning kasutusel olevate alusprintsiipidega. Üldteada on asjaolu, et ettevõtlust alustatakse ja ettevõte luuakse/ostetakse (antud juhul osteti väga kõrge hinna eest) pikaajalise eesmärgiga teenida omanikele kasumit. Kahtlemata oli samasugune eesmärk WI OÜ-l ka MDOÜ osade soetamisel. WI OÜ ostis MDOÜ osad 30.03.2007.a. Ettevõte ostuhind oli küllaltki kõrge (oli ju ehitus-, kinnisvara- ja sisustuskaupade müüjate kõrgaeg) ja seetõttu oli ainsaks eesmärgiks MDOÜ ostmisel arendada MDOÜ majandustegevust veelgi. WI OÜ-l ei oleks olnud mõtet MDOÜ-d üldse osta, kuivõrd ostuhind oli 5,5 miljonit krooni, aga juhtimisteenuse lepingu alusel oleks WI OÜ kogu lepingu perioodi lõpuks esitanud arveid kokku ainult 2,25 miljoni krooni eest. Samuti on MDOÜ-le andnud laenu teised WI OÜ tütarettevõtted ja muu hulgas ka WI OÜ ise. MDOÜ-le laenatud summa kokku on u. 2,2 miljonit krooni. Seega on WI OÜ otse ja läbi tütarettevõtete investeerinud MDOÜ majandustegevuse alustamisse ja elushoidmisse ligi 7,7 miljonit krooni. Seetõttu on ilmselgelt põhjendamatu ja igasuguse äriloogika vastane, et kõigepealt WI OÜ kulutab 7,7 miljonit krooni MDOÜ ostmiseks ja majandustegevuse arendamiseks, aga samas kohe ostmise päevast alates asub tegutsema eesmärgiga viia MDOÜ pankrotti. Kõige suuremad MDOÜ tegevusse investeerijad ja krediteerijad olid EAja HR ise, läbi oma teiste ettevõtete. Samuti räägib MDOÜ juhatuse hoolsuskohustuse järgimisest asjaolu, et kui nähti, et ettevõtte majandustegevuses tekkisid raskused, siis lõpetati ära juhtimisteenuse lepingu alusel maksete tegemine. MBAsai MDOÜ-st perioodil 01.04-31.12.2007 palka brutos 93 142 krooni. Juhtimisteenuse lepingu alusel juhatuse liikmeks olnud EAja HR ei saanud MDOÜ-st palka vaid nende poolt osutatud teenuse/tehtud töö eest maksis MDOÜ teenustasu WI OÜ-le.

Juhtimisteenuse osutamise lepingu alusel on EAja HRi poolt osutatud teenuseid ja hangitud kliente. Kuna vaid MBAsai töötasu MDOÜ-st, siis ei pidanud EAja HR tegema MDOÜ huvides tööd tasuta. Hageja ei ole tõendanud, et EAja HR, kes ei saanud juhatuse liikme tasu, ei teinud juhtimisteenuse osutamise lepingu alusel MDOÜ kasuks tööd. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt otsustas MDOÜ ainuosanik, et on otstarbekam sõlmida kahe juhatuse liikme osas juhtimisteenuse leping, mille alusel nad tööd teevad. Juhtimisteenuse lepingu eesmärk oli pakkuda ilma suurema maksukuluta juhtimisteenust, mis WI OÜ Grupi siseselt aitaks MDOÜ majandustegevust edukalt ellu viia. Mitte ükski vastavat valdkonda tundev inimene ei oleks valmis töötama 30 207,66 kroonise bruto aastapalga eest. Juhatuse liikmed EAja HR said oma tasu WI OÜ-st, kuhu juhtimisteenuse lepingu alusel maksti MDOÜ-le juhtimiseteenuse osutamise eest tasu. 2007.a. olid juhtivtöötajate palgad väga kõrged ja seda eriti ehitus-, kinnisvara-, ja eelnevatega otseselt seotud sisustus- ja viimistlustoodete müügi valdkonnas. Seega oli juhtimisteenuse tasu arvestades turusituatsiooni ja MDOÜ käivet täiesti tavapärane võttes arvesse, et teenuse pealt ei pidanud maksma MDOÜ palgaga seonduvaid makse. Kuna MDOÜ ainuosanik oli WI OÜ, siis pidaski ainuosanik otstarbekaks maksta tasu ühele juhatuse liikmele ning juhtimiseteenuse lepingu alusel osutada juhtimisteenust, millega ei kaasnenud igakuiseid maksukohustusi teiste juhatuse liikmete tasudelt. Juhul, kui WI OÜ ainuosanikuna oleks otsustanud juhatuse liikmetena palgata ka EAja HRi, siis oleks arvestades 2007.a. keskmist palgataset selles sektoris (arvestades ka buumiaegset üldist palkade kasvu, vt nt http://www. tooandjad.ee/et/kompetents/vaatenurk/6032) 40 000 kroonine netopalga maksmine juhatuse liikmele olnud täiesti mõistlik ja põhjendatud. Märgime, et 40 000 kroonise netopalga puhul oleks ettevõtte kogukulu kahe juhatuse liikme palkadelt olnud kokku järgmine: a) Netopalk – 80 000 krooni; b) Sotsiaalmaks – 35 102,65 krooni; c) Tulumaks – 21 265,82 krooni; d) Töötuskindlustusmakse – 4 467,61 krooni; e) Kogumispensioni makse – 2 127,43 krooni f) Kahe juhatuse liikme palgafond kokku oleks olnud 142 963,51 krooni kuus. Ettevõttele langev igakuine rahaline koormus oleks olnud palgalise juhatuse liikme korral oluliselt suurem kui juhtimisteenuse alusel makstud 125 000 kroonine netotasu. Leping oleks lõppenud ilma igasuguste hüvitiste või sanktsioonideta. Kostjad heas usus tegutsedes lõpetasid juhtimisteenuse arvete tasumise kevadel 2008 (kui oli ilmne, et turg on järsult kukkumas). Selline tegevus oli MDOÜ huvides, millega säästeti raha, mis oleks palgana välja maksmisel toonud kaasa olulise maksukohustuse. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad teadlikult ja tahtlikult tekitasid juhtimisteenuse lepingu sõlmimisega hagejale kahju. Hageja on esitanud segase kahju hüvitamise nõude kõigi kolme juhatuse liikme vastu põhjendamata, kuidas iga konkreetne juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkus. Kostjate arvates võiks tekkida äriühingul juhatuse liikme vastu nõue hoolsuskohustuse rikkumisel, juhul kui kõigile juhatuse liikmetele oleks makstud tasu ja nad oleksid sõlminud juhtimisteenuse lepingu, mille alusel teenust ei oleks osutatud. Antud juhul selliseid eeldusi ei esine, seega ei ole hoolsuskohustust rikutud, kuna oli vajadus emaettevõte juhtide pädevuse järele, milleks tähtajaline juhtimisteenuse leping sõlmiti.

osutamise lepingut vaidlustanud ning eeltoodust tulenevalt on leping kehtiv ja täitmiseks kohustuslik pooltele. Juhatuse liikme tasustamist reguleerib ÄS § 180 1 lg 2, mille kohaselt osanikud peavad juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele osaühingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga. Käesoleval juhul maksti juhatuse liikme tasu üksnes MBA. Samas ei ole vaidlust selles, et juhatuse liikme ülesandeid täitsid igapäevaselt ka HR ja EA. ÄS-i § 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-33-10 selgitanud, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Kostjad on vaidlustanud nende vastu esitatud kahju hüvitamise nõude, väites, et antud lepingu sõlmimisega hagejale kahju ei ole tekkinud. Hageja ei ole tõendanud temale kahju tekkimist. Kohus leiab, et TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 2 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et osaühingule kahju tekitanud isikuks oleks juhatuse liige. Seega peab kohus enne kahju hüvitamise nõude sisuliste eelduste täitmise analüüsimist kontrollima, kas nõude esitamise formaalne eeldus on täidetud, st kas kostja näol oli kahju tekkimise ajal tegemist hageja juhatuse liikmega. Kohus leiab, et kostja MBAjuhatuse liikmeks olek antud lepingu sõlmimise ajal ei ole tõendamist leidnud. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-07 (p 13) ei tulene seadusest, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Samas ei ole kostjad esitanud kohtule tõendeid MBAvolituste ega juhatuse liikmeks oleku kohta 02.04.2007.a. Küll on aga antud leping hilisemalt heaks kiidetud igakuiselt antud lepingut täites. Seega on kohus seisukohal, et antud leping on kehtiv TsÜS 129 lg 1 alusel. Samas ei ole vaidlust selles, et MBAoli juhatuse liige alates 24.04.2007.a., mil registrisse on tehtud vastav kanne. TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 2 alusel vastutamise esimeseks sisuliseks eelduseks on kahju olemasolu. Hageja on leidnud, et hageja kahju seisneb vaidlusaluse lepingu alusel tasutud rahasummas. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on esile toonud, et võlgniku 2007.a majandusaasta aruandes oli kajastatud põhjendamatult põhivarana äriühingu investeering rendipinnale summas 2 052 467 krooni, kuivõrd äriühing kolis uuele rendipinnale. Ka 2006.a. majandusaastas aruandest nähtuvalt on nimetatud investeering kajastatud materiaalse põhivarana summas 2 294 686 krooni ning 31.12.2007.a. seisuga on seda amortiseeritud vastavalt kehtivatele reeglitele. Kohus leiab, et

eriteadmistega audiitor on 04.06.2008.a., see on 3 kuud peale MDOÜ müügisalongi ülekolimist Rävala pst 19 kinnitanud MDOÜ 2007.a. majandusaasta aruande, millise aruande kohaselt oli OÜ MDomakapitali suuruseks 1 728 706 krooni. Samuti nähtub antud majandusaasta aruandest, et 31.12.2007.a. seisuga esineb küll kahjum summas 446 704 krooni, kuid eelmiste perioodide jaotamata kasum moodustab 2 017 668 krooni. Seega on äriühing jätkusuutlik ega ole pankrotiolukorras. Kohus on seisukohal, et audiitor kui vastavate eriteadmistega isik on andnud hinnangu MDOÜ majandustegevuse kajastamisele raamatupidamise aastaaruandes. Audiitori aruandest nähtub, et audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Audiitor on märkinud, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane arvamuse avaldamiseks. Audiitor on leidnud, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt finantsseisundit seisuga 31.12.2007.a. Asja materjalidest nähtub, et käsitletud audiitori arvamust ei ole vaidlustatud ja see on kehtiv. Kohus on seisukohal, et antud aastaaruandest nähtuvalt on ettevõte jätkusuutlik ega ole raskes majanduslikus seisus. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud MDOÜ jätkusuutlik majandamine antud perioodil. Ka ei ole leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et hageja oleks olnud maksejõuetu 2008.a. maini kuni tasuti reaalselt makseid vaidlusaluse lepingu alusel. Asja materjalidele lisatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvad märkimisväärsed rahasummade laekumised 2008.a maikuus. Nii on tõendatud laekumised 221 467,75 krooni 15.05, 88 500,00 krooni 16.05, 55 41800 krooni 19.05. 197 654,50 krooni 22.05, 98 540 krooni 23.05, 105 182 krooni 27.05, 59 975,00 krooni 29.05. Kohus on seisukohal, et hageja jätkusuutlikku majandamist 2008.a maikuuni ei lükka ümber ka hageja esitatud tõendid vallasvara arestimise ning sellele lisatud vara maksumuse ning laos seisnud kaupade allahindamise kohta. Nimetatut ei tõenda käibemaksu võlgnevus 2008.a märtsis summas 172,87 krooni. Vaidlust ei ole selles, et 2008.a. mais saavutas hageja rekordilise käibekasvu. Nimetatud asjaolu tõendab kohtu hinnangul muuhulgas tulemuslikku teenuse osutamist juhtimisteenuse osutamise lepingu alusel. Asjaolu, et hageja hilisemalt pankrotistus, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, kuivõrd tasu maksmine antud lepingu alusel toimus kuni 2008.a maini, misjärel ei saanud hagejale kahju vaidlusaluse lepingu alusel enam tekkida. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus leiab, et hageja omapoolsete tõenditega antud tõendeid ümber lükanud ei ole. Hageja sellekohased väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et MDOÜ ja WI OÜ vahel oli sõlmitud juhtimisteenuse osutamise leping ning et selle alusel esitati ja maksti arveid. Hageja on kogu MDOÜ tegevuse algusest alates sõlmitud juhtimisteenuse lepingu alusel osutatud teenuse eest tasutud summad lugenud hageja kahjuks, mida juhatuse liikmed tekitasid MDOÜ-le juhtimisteenuse lepingu sõlmimisega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kohtule, et MDOÜ pankroti tingis kostjate hoolsuskohustuse rikkumine mitte majanduskriis, mille tõttu langesid ära tellimused, kukkus kokku ehitus- ja kinnisvaraturg, mistõttu vähenes järsult nõudlus sisustus- ja viimistlustoodete järele, eelkõige eksklusiivsete toodete järele, mille realiseerimise osas MDOÜ poolt pooltel vaidlus puudub.

Kohus nõustub kostjatega selles, et juhatuse liikmel on õigus saada tehtud töö eest tasu. Juhatuse liikmele tasu maksmise korral kaasneks ettevõttele kohustus tasuda seaduses sätestatud makse juhatuse liikme tasult, mida tuleb samuti arvestada finantsotsuseid tehes. Kohus nõustub kostjate seisukohaga juhatuse liikme tasude tavapärase suuruse kohta 2007.a. ning arvestusega kulutuste suuruse kohta, mis kaasneksid antud tasude maksmisega. Nimetatu kohaselt ületaksid antud kulutused käesoleval juhul juhtimisteenuse osutamise lepingu alusel tasutud tasu. Seega ei saa kohtu hinnangul käsitleda kahjuna antud tasu maksmist. Hageja on hagiavalduses märkinud, et juhtimisteenuse eest makstav tasu oli ebamõistlikult kõrge arvestades asjaoluga et tegemist oli väikeettevõttega, mille 2007.a. käive oli 12,7 miljonit krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole antud asjaolu tõendanud ega esile toonud mõistlikku tasu. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et ei ole usutav, et ca 13 miljoni kroonise käibega ettevõtte kolm juhatuse liiget peaksid kokku saama brutotasu 2007.a. 90 623 krooni, mis moodustab juhatus liikme 30 207,66 kroonise aastatasu. Hageja on menetluse kestel esile toonud, et vaidlusaluse juhtimisteenuse osutamise lepingu kogumaksumus oli 125 000 krooni + käibemaks. Kohus nimetatuga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (3-2-1-26-04; 3-2-1-45-08; 3-2-1-44-09). Kohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik, kuivõrd antud lepingu punkti 5.2 kohaselt tasub klient teostajale teostatud tööde eest teostajapoolse arve alusel hiljemalt jooksva kuu 30. kuupäevaks. Teenust osutati igakuiselt, samuti esitati arved igakuiselt nimetatud summas ning neid ka tasuti igakuiselt Seega on ekslik hageja seisukoht, et kogu lepingu alusel kuulus tasumisele kokku 125 000 krooni + käibemaks. Poolte tahe oli suunatud igakuisele teenuse osutamisele ja tasu maksmisele. Kahju hüvitamise eelduseks on juhatuse liikme kohustuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude kõigi juhatuse liikmete vastu. Samas ei ole hageja põhjendanud, kuidas iga konkreetne juhatuse liige oma hoolsuskohustust rikkus. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid oma seadusest tulenevat juhatuse liikme kohustust rikkunud. Kohus on seisukohal, et tõendatud ei ole ka kostjate poolt kahju tekitamine seoses Noorendiku Maja OÜ-ga toimunud arveldamise ning kaupade võõrandamisega, mis kuulusid liisingufirmadele ning milliseid kaupu ei saanud kohtutäitur arestida, kuna need ei kuulunud hagejale. Juhatuse liikme vastutuse kohaldamiseks on vajalik ka põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, mis VÕS § 127 lg 4 järgi tähendab, et juhatuse liige peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kohus leiab, et kuivõrd hagejale kahju tekkimine ei ole tõendamist leidnud, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida põhjusliku seose olemasolu. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-41-05 leidnud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja kohaldada ei saa lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus määras 22.10.2009.a. määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Vastavalt TsMS 133 lg 1, 2 ning RLS § 56 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 85 000 krooni. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Tulenevalt eeltoodust tuleb MDOÜ-lt (pankrotis) riigituludesse välja mõista 85 000 krooni. Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.