Erika Scholleri hagi Jelena Jevdokimenko vastu õiguse tunnustamiseks vallata eluajal korteriomandit üürilepingu alusel; valduse rikkumise keelamiseks ja edasisest valduse rikkumisest hoidumiseks kohustamiseks ning Jelena Jevdokimenko vastuhagi tehingu tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2010.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Erika Scholleri apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Erika Scholler (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXX X/X, XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja Martina Proosa; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Jelena Jevdokimenko (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXXX XXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Alar Neiland
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja Martina Proosa, kostja Jelena Jevdokimenko, kostja tehinguline esindaja vandeadvokaat Alar Neiland
Harju Maakohtu 26.02.2010.a otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
2.Erika Scholleri apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulu poolte kanda ja ringkonnakohtu menetluskulu hageja, Erika Scholler ́i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.07.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus tunnustada hageja õigust vallata XXXXX XX X-X, XXXXXX külas, Tallinnas asuvat korteriomandit üürilepingu alusel hageja eluajal. Sellele lisaks palus hageja keelata kostjal XXXXX XX XX asuva korteriomandi valduse rikkumine ja kohustada kostjat hoiduma edasisest valduse rikkumisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Apametsa Kodu OÜ 30.09.2004.a üürilepingu, mille kohaselt oli hagejal õigus kasutada nimetatud korteriomandit oma eluajal. Korter võõrandati täitemenetluses, hüpoteegi realiseerimise käigus 3.07.2008.a toimunud enampakkumisel kostjale ja omandiõigus läks kostjale üle 17.07.2008.a. Kostja vahetas 11.07.2008.a omavoliliselt ära korteri lukud ja keelas hagejal korterisse sisenemise. Kuivõrd kostja ei olnud sel hetkel korteri omanik ega omanud muud õiguslikku alust korteri otsese valduse teostamiseks, teostas hageja omaabi ning vahetas korteri luku ja keelas kostjal korterisse sissepääsu. Hageja asus seisukohale, et kostja rikkus hageja põhiseadusega kaitstud õigust eraelu ja kodu puutumatusele. Hageja leidis, et lepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läksid kostjale üle 17.07.2008.a ja kostja kohustus lepingut täitma. Hageja ja kostja vahelist üürisuhet tõendas hageja ja kostja vahel 30.09.2004.a sõlmitud üürileping.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hagi oli alusetu ja põhjendamata. Korteriomand arestiti 15.05.2008.a kinnisasja arestimise akti alusel. Kostja omandas korteri kohtutäitur Mati Kadaku poolt 03.07.2008.a läbiviidud enampakkumisel. Vastav omandikanne tehti kinnistusraamatusse 17.07.2008.a kohtutäitur Mati Kadaku 04.07.2008.a kinnistamisavalduse alusel. Kinnistusraamatust ei nähtunud, et korter oleks olnud koormatud 3-ndate isikute õigustega. Kohtutäitur Mati Kadaku poolt 15.05.2008.a korteriomandi arestimise ajal ei olnud hagejal korteriomandile ei otsest ega ka kaudset valdust. Kordusenampakkumise aktist nähtuvalt oli korter koormatud eelmärkega üürilepingu kohta hageja kasuks. Kostjat oli kohtutäitur informeerinud, et eelmärge kustutatakse ja üürilepinguga ei ole probleeme. Kostja asus seisukohale, et üürileping ei ole
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-50270 sõlmitud üürileandja vabal tahtel ja tegemist võis olla dokumendi võltsimisega. Samuti olid üürilepingu tingimused vastuolus hea usu põhimõtetega ning heade kommetega ja üürileping on seega tühine. Kostja vastuhagi
3.29.05.2009.a esitas kostja maakohtusse vastuhagi, milles palus tunnustada OÜ Apametsa Kodu ja hageja vahel 30.09.2004.a sõlmitud eluruumi üürilepingu tühisust. Kostja leidis, et korteriomand ei olnud enne selle kostjale võõrandamist hagejale üle antud, mistõttu ei olnud täidetud VÕS § 291 lg 1 eeldused, et üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läheksid üle asja omandajale. Samas on kostjal põhjendatud huvi üürilepingu tühisuse tuvastamiseks, sest juhul kui valduse üleandmine enne korteri võõrandamist oleks aset leidnud, ei kaasne sellega tühise üürilepingu korral kostjale õiguslikke tagajärgi. Kostja asus seisukohale, et üürileping oli vastuolus hea usu põhimõtetega ja sellest tulenevalt tühine.
Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 26.02.2010.a otsuse, millega jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata, menetluskulud jäid poolte endi kanda. Kohus leidis, et võlgnikuks täitemenetluses oli Apametsa Kodu OÜ. Täitemenetluse algatamise ajal oli kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 38 miljoni krooni SEB Ühispanga kasuks. Pank võõrandas nõude Farm Inkasso OÜ-le. Kinnistusraamatusse oli hageja kasuks kantud eelmärge üürilepingu märke sissekandmise nõudeõiguse tagamiseks, kuid üürilepingu märget eelmärke alusel ei tehtud. 12.04.2007.a oli kinnistusraamatusse kantud keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Hüpoteek oli kinnistusraamatusse kantud ajaliselt varem kui eelmärge ja keelumärge. Kohtu arvates kehtis üldpõhimõte, et kinnisasjaõiguste puhul oli ajaliselt varem tekkinud õigusel eelis hiljem tekkinud õiguse suhtes. Hilisema järjekohaga õigus ei võinud kahjustada varesema järjekohaga õigust. Kohus tuvastas kohtuistungil ülekuulatud kohtutäituri ütluste alusel, et hagejal ei olnud korteri valdust enne enampakkumise toimumist. Vaidlusaluse korteri uks ei olnud lukustatud, hageja ei vallanud nimetatud korterit. Kohus leidis, et hagi rahuldamiseks puudus alus AÕS § 44 ja § 45 järgi, kuna kostjal ei olnud vaidlusaluse korteriomandi valdust. Kohus asus seisukohale, et vaidlusaluse üürilepingu tühiseks tunnistamiseks vastuolu tõttu heade kommetega puudub alus ja seega ei rahuldanud kohus ka vastuhagi.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldatakse. Hageja asus seisukohale, et maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusnorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Hageja leiab, et kohus ei ole esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ja et maakohus jättis käsitlemata hageja väited seoses korteri valdusega. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et korteri valdus ei ole hagejale üle läinud ja otsuse tegemisel kohaldas kohus ebaõigesti AÕS §-e 44 ja 45. Kohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 291 lg-t 1. Lisaks leiab hageja, et asjaolu, et korteri uksel puudus lukk, ei tõendanud hageja valduse puudumist. Kohus jättis hindamata üürilepingu ülesütlemisavalduse ja tähelepanuta hageja väited, et ülesütlemisavaldus tõendab kostjale lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekut, kuna selle eelduseks on poolte vahelise üürisuhte olemasolu. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte ja seega on täidetud VÕS § 291 lg-s 1 sätestatud tingimus ja leping on kostjale üle läinud. Hageja arvates tõendab üürilepingu üleminekut kostjale ka jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas 2-08-74839. Kohus jättis käsitlemata
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-50270 hageja väited ja tõendid seoses korteri valduse rikkumisega. Hageja leiab, et kostja pidi korteri ostmisel mõistma, et kuna hagejaga on sõlmitud üürileping korteri kasutamiseks, asub korter hageja valduses ja seega arvestama ka võimalike tagajärgedega. Hageja asus seisukohale, et kuivõrd kohus märkis otsuses, et hagejal puudus korteri valdus, oleks kohus pidanud ka põhjendama, miks ta ei nõustu hageja väidetega ega arvesta esitatud tõendeid valduse rikkumise kohta.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades seejuures ka ringkonnakohtu otsuses märgitud põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tegi otsuse, millega jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsuse vaidlustas üksnes hageja hagi rahuldamata jätmise osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes selles osas.
7.Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamine sõltub sellest, kas vaidlusalune korter oli korteriomandi omandiõiguse ülemineku hetkel hageja valduses. Hageja esitas kohtusse hagiavalduse, milles esitas sisuliselt kolm nõuet. Esiteks üürilepingust tuleneva korteri valdamise õiguse tuvastamise nõude, ning veel valduse rikkumise lõpetamise ja edasisest valduse rikkumisest hoidumise nõude. Esimene nõue saab kuuluda rahuldamisele üksnes siis, kui hageja ja kostja vahel eksisteerib kehtiv üürileping. Nõude rahuldamise aluseks olevaks normiks võiks olla VÕS § 276 lg 1 koosmõjus TsMS § 368 lg-ga 1. Juhul, kui üürileping kostja suhtes ei kehti, ei saa kostja suhtes üürilepingust tulenevate nõuete osas hagi rahuldada. Valduse kaitsega seotud nõuded saavad rahuldamisele kuuluda nii lepingulisel alusel (nõude alusnorm VÕS § 276 lg 1), kui ka asjaõigusseaduse valdusekaitse sätete alusel (nõudenormid vastavalt AÕS § 44 lg 1 ja 45 lg 1). Esimesel juhul eeldab valdusekaitse nõuete rahuldamine samuti seda, et hageja ja kostja vahel on kehtiv üürileping, mis annab hagejale kostja suhtes õiguse vaidlusalust korterit vallata. Teisel juhul eeldab valdusekaitse nõuete rahuldamine muuhulgas seda, et hageja on või oli vaidlusaluse korteri valdaja ning temalt on valdus ära võetud või tema suhtes on valdust rikutud.
8.Käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikku üürilepingut hageja ja kostja vahel sõlmitud ei ole. Kirjalik üürileping sõlmiti hageja ja Apametsa Kodu OÜ vahel. Selleks, et hageja saaks kostja suhtes üürilepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi maksma panna, tuleb tuvastada, kas üürilepingust tulenevad üürileandja kohustused on kostjale üle läinud. Üürileping on reeglina isikutevaheline leping, mis kehtib nende konkreetsete isikute vahel, kes üürilepingu sõlmisid. Sellest üldisest põhimõttest on erand sätestatud VÕS § 291 lg-s 1, mille kohaselt lähevad kinnisasja või kinnisasja osa üürilepingust tulenevad üürileandja kohustused kinnisasja omandajale üle juhul, kui on täidetud kõik viidatud normis sätestatud eeldused. Üheks vastavaks eelduseks, mis peab VÕS § 291 lg-s 1 sätestatud õiguslike tagajärgede realiseerumise eeldusena olema täidetud, on see, et üürilepingu esemeks oleva kinnisasja osa valdus peab olema kinnisasja omandiõiguse ülemineku hetkel üürniku valduses. Kuivõrd hageja esitas maakohtusse hagi, milles tugineb hageja ja kostja vahel kehtivale üürilepingule ja sellele, et hageja oli vaidlusaluse korteri
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-50270 valdaja ning kuivõrd kostja vaidles sellele hageja väitele, et hageja oli korteriomandi omandiõiguse ülemineku hetkel korteri valdaja, vastu, tuleb hagejal vastavat asjaolu tõendada (TsMS § 230 lg 1).
9.Maakohus tuvastas oma otsuses õigesti, et see asjaolu, et vaidlusaluse korteri valdus oli korteriomandi omandiõiguse kostjale ülemineku hetkel hageja valduses, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle, kusjuures valdajaks saab olla isik, kelle tegeliku võimu all asi on (AÕS § 33 lg 1). Seejuures valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle (AÕS § 36 lg 1). Käibearusaamade kohaselt loetakse korteri valdajaks isik, kellel on korteri võti, eeldusel, et korteri välisuks on lukus ja isikul on võimalik vastava võtmega valdust teostada, ning et tal on valduse teostamise soov. Käesoleval juhul oli korteriomandi ülemineku ajal vaidlusaluse korteri välisuks lukustamata ning korteris oli siseviimistlus tegemata. Valduse hindamisel on veel oluline ka see, et hageja pidevalt vaidlusaluses korteris ei viibinud ega ka elanud seal. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluses korteris oleksid olnud korteri välisukse luku puudumisest hoolimata tema asjad, ning et ta oleks kasutanud korterit selliselt nagu ühte korterit tavaliselt kasutatakse. See, kui hageja vaidlusaluses korteris ka aeg- ajalt käis, ei muuda hagejat veel korteri valdajaks. Selleks, et kohus saaks tagantjärgi, objektiivsete, hageja poolt kohtu ette toodud ja kohtumenetluses tõendamist leidnud asjaolude alusel tuvastada, et hageja valdas 17.07.2008.a vaidlusalust korterit, peavad esinema sellised objektiivsed asjaolud, mis viitavad sellele, et hagejal oli võimalik vaidlusaluse korteri suhtes tegelikku võimu teostada, ning et hageja vaidlusaluse korteri suhtes sellel konkreetsel ajahetkel ka tegelikku võimu teostas. Selliseid asjaolusid ei ole esitatud ega tõendatud. Seda asjaolu, et hageja vaidlusalust korterit kinnisasja omandiõiguse ülemineku hetkel ei vallanud, tõendavad ka kohtutäituri ütlused, mille raames kohtutäitur kinnitas, et ta vaatas isiklikult korteri kaks korda üle, et korter oli tühi ning sellele, et korterit oleks keegi kolmas isik vallanud, ei viidanud miski (vt maakohtu istungi protokoll t I kd lk 211 pöördel). Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et see hageja poolt väidetud asjaolu, et ta oli korteriomandi omandiõiguse ülemineku ajal korteri valdaja, ei ole tõendatud.
10.Vastupidise järelduse tegemiseks ei anna alust ka hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheide, et kohus ei ole otsuses põhjendanud seda, kuidas on tõendatud, et hagejal valdust ei olnud. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hagi rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama, et ta valdas vaidlusalust korterit korteriomandi omandiõiguse ülemineku ajal, ning et hagi saab üksnes siis rahuldamisele kuuluda, kui hageja suudab vastavat asjaolu tõendada. 18.06.2010.a toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja kohtule, et selline tõendamiskoormis oli talle teada juba maakohtu menetluse ajal. Seega ei pea kostja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et korter ei olnud hageja valduses.
11.Vaidlusaluse korteri hageja valduses olemist ei tõenda ka see hageja väide, et hagejal oli selle maja, milles vaidlusalune korter asus, välisukse võti. Kõigepealt ei ole hageja ja kostja ühel meelel selles, kas maja välisukse võti oli hagejal seetõttu, et hageja soovis seda võtit kasutada vaidlusaluse korteri suhtes valduse teostamise abivahendina või muul eesmärgil. Kostja väitis kohtumenetluses, et hagejal võis maja välisukse võti olla, kuid see sai hagejal olla muul eesmärgi. Kostja tõi esile asjaolu, et hagejaga seotud äriühing oli seotud vaidlusaluse maja kinnisvaraarendusprojektiga. Kuid isegi siis, kui hagejal oli selle maja, kus asus vaidlusalune korter, välisukse võti selleks, et teostada selle abil vaidlusaluse korteri valdust, ei tähenda see seda, et vaidlusalune korter oleks olnud hageja valduses. Korter saab
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-50270 olla kellegi valduses üksnes siis, kui isik teostab vastava korteri osas tegelikku võimu. Seega trepikoja ukse võtme valdamine ei tähenda veel, et hageja oleks vallanud ka vaidlusalust korterit.
12.Ringkonnakohus ei nõustu selle apellandi väitega, et kohtutäitur Mati Kadaku ütlused ei saa viidata hagejal valduse puudumisele, sest kohtutäitur vaatas korteri üle enne enampakkumise toimumist, so 3.07.2008.a, kuid korteriomandi omandiõigus läks üle 17.07.2008.a. 18.06.2010.a kohtuistungil väitis hageja esindaja kohtule, et hageja sai vaidlusaluse korteri valduse 2008nda aasta juunis. Seega, juhul, kui hageja sai korteri valduse juunis, nii nagu ta seda ise väidab, oleks ebatõenäoline, et hageja oleks vahepeal, so 3ndal juulil korteri valdusest loobunud ning valduse siis peale kohtutäituri kontrollkäiku jälle taastanud. Sellistele asjaoludele ei ole ka hageja kohtumenetluses tuginenud.
13.Ringkonnakohus ei nõustu selle apellandi väitega, et olukorras, kus korteril siseviimistlus ja santehnika puudus, ei olnud kohtutäituril võimalik tuvastada, kes korterit valdab. Iga kehalise eseme suhtes on võimalik valdust teostada. Juhul, kui korteri suhtes teostatakse valdust, peab olema võimalik ka seda asjaolu tuvastada. Juhul, kui sellise korteri puhul ei oleks võimalik valduse teostamist tuvastada, ei saaks ka hageja tõendada, et ta oli vaidlusaluse korteri valdaja korteriomandi omandiõiguse ülemineku ajal.
14.Ringkonnakohus ei nõustu nende apellandi väidetega, et üürilepingu olemasolust tulenevalt või üürilepingu märke sissekandmise nõude tagamiseks seatud eelmärke olemasolust tulenevalt oleks kostja pidanud eeldama seda, et korter oli hageja valduses ning sellest tulenevalt tuleb hageja poolt korteri valdamine lugeda tõendatuks. Valdus on faktiline olukord, see, kas isikut saab lugeda asja valdajaks või mitte, sõltub sellest, kas isik faktiliselt asja valdab või mitte. Üürilepingu sõlmimine ega üürilepingu märke sissekandmise nõude tagamiseks eelmärke seadmine valdust ei loo. Isegi siis, kui hageja suudaks kohtu jaoks usutavaks muuta selle, et kostja oleks pidanud arvama, et korter on hageja valduses, ei loo see hagejale valdust, sest hageja valduse olemasolu sõltub sellest faktist, kas hageja teostas korteri suhtes tegelikku võimu või mitte.
15.Ringkonnakohus ei nõustu selle hageja väitega, et üürilepingu kostja poolt ülesütlemine tõendab seda, et hageja oli korteri valdaja, või et üürileping läks kostjale üle. Kostja poolt üürilepingu ülesütlemise avaldust ei saa mõista üürilepingu tunnustamisena. Kostja soov oli, et üürileping ei kehtiks. Üürilepingu mittetunnistamise korral selle suhtes lepingu lõppemisele suunatud tahteavalduse tegemine ei muuda lepingut iseenesest kehtivaks ega kostja jaoks siduvaks. Seda, kas üürileping kostja suhtes kehtib, tuleb hinnata VÕS § 291 lg-s 1 sätestatud eelduste alusel. Antud juhul vastavad eeldused täidetud ei ole. Kostja poolt üürilepingu ülesütlemisavalduse tegemine ei tõenda ka seda, et korter oleks olnud hageja valduses.
16.Kostja suhtes üürilepingu kehtimist ei tõenda ka tagaseljaotsus, millega tuvastati kostja poolt tehtud üürilepingu ülesütlemise tühisus. Vastava otsuse toime saab olla vaid see, et kohus tuvastab, et kostja poolt tehtud ülesütlemine ei kehti. Konkreetne hagi ei olnud suunatud hageja ja kostja vahelise üürilepingu kehtivuse tuvastamisele.
17.Kuigi maakohus ei põhjendanud mis tähendust omab käesolevas tsiviilasjas AÕS § 59 lg 1, millele maakohus oma otsuses viitas, ei muuda see maakohtu otsuse resolutsiooni valeks. Käesoleva hagi rahuldamine AÕS § 59 lg 1 kohaldamisest ei sõltu.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-50270
18.Hageja heitis maakohtule apellatsioonkaebuses ette, et maakohus jättis oma otsuses käsitlemata ja hindamata hageja poolt esitatud tõendid, mis kinnitavad hageja valduse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa need hageja väited olla aluseks asjas teistsuguse otsuse tegemisele. Apellandi poolt viidatud kriminaalasja algatamata jätmise määrus ning sellele viitav dokument (t I kd lk 150) ei tõenda, et korter oleks olnud hageja valduses. Viidatud dokumendist nähtub pelgalt see, et hageja pidas ennast selle korteri valdajaks. Sellest dokumendist võib selgelt välja lugeda veel seda, et tegelikult selliseid sündmusi, nagu hageja politseile väitis, aset ei leidnud, mis oli ka kriminaalasja algatamata jätmise põhjus. Ka toimiku (I kd) lk-del 105 ning 106 olevad dokumendid ei tõenda seda, et korter oli omandiõiguse ülemineku ajal hageja valduses. Toimiku (I kd) lk 105 olevast dokumendist nähtub, et isik, kelle kohta menetlusosalised väitsid, et ta on hageja abikaasa, väitis, et ta viibis üks päev peale korteri omandiõiguse üleminekut vaidlusaluses korteris, ning et tundmatud isikud teda seal peksid. Sama kaalu omab ka t I kd lk 106 olev dokument, sest arsti poolt koostatud dokumendil olevad andmed on kirja pandud patsiendi ütluste alusel (seda kinnitas ka hageja esindaja 18.06.2010.a kohtuistungil). See, kui isik viibis korra peale korteri omandiõiguse üleminekut vaidlusaluses korteris, ei tähenda, et ta oleks korterit vallanud. Samuti ei tõenda korteri valdamist see, kui asjast huvitatud isik väidab, et ta korterit valdas. Seega ei ole käesoleva tsiviilasja raames esitatud tõendeid, mille alusel saaks tõendatuks lugeda, et hageja või tema abikaasa korteri omandiõiguse ülemineku hetkel korterit valdas.
19.Ringkonnakohus märgib veel, et hageja ei ole tõendanud ka seda, et hageja oleks korteri valduse saanud omavoliga. Omavoli abil valduse saamine tähendaks seda, et kostja oleks pidanud korteri seniselt valdajalt tema tahte vastaselt salaja või vägivallaga ära võtma (AÕS § 40 lg 2). Selliseid asjaolusid hageja tõendanud ei ole. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus määras, et maakohtus tekkinud hageja ja kostja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Ringkonnakohtul ei ole põhjust sellist menetluskulude jaotus maakohtu menetluskulude osas muuta. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellandi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.