Eesistuja Ele Liiv, liikmed Ülle Jänes, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-61091
Tsiviilasi
M. K. hagi OÜ K. vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.03.2010 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
490 821 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. K. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. K. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Klen Laus Kostja OÜ K. (reg kood XXXXXXXX), esindaja advokaat Andres Past
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 05.03.2010.a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta asjas kantud menetluskulud hageja M. K. kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-61091 puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.09.2008 esitatud hagis ja selle täiendustes palus M. K. (hageja) OÜ-lt K. (kostja) välja mõista 490 821 krooni vähemmakstud töötasu ja viivised. Pooled sõlmisid 23.03.2006.a tähtajatu töölepingu. Hageja töötas kostja juures müügiesindajana, kelle ülesandeks oli leida kliendile sobiv lahendus hageja poolt vahendatavate ja kostja nimelt müüdavate toodete hulgast, koostada selle kohta tellimus ja arve. Hageja peamiseks töökohustuseks oli L. OY toodangu müümine. Nii töölepingu p 1.3 kui tegeliku praktika kohaselt oli hageja töö tegemise kohaks Tallinn. Hagejal oli eelnev müügikogemus ja kostja poolt töölevõtmisel nõutud pedagoogiline kõrgharidus. Hageja oli kostja juures ainsaks laste mänguväljakute müügiesindajaks ning ta oli nii töö sisu kui kliendisuhete loomise ja arendamise osas valdavalt iseseisev, teenides kostjale märkimisväärset kasu. Pretensioone hageja tööle kostjal ei olnud.
2.Töölepingu p 3.2 järgselt lepiti kokku, et töötasu katseajal on esimesel kuul 5’000 kr ja teisel kuul 10’000 kr. Vastavalt töölepingu p-le 3.1 oli hageja töötasu suuruseks ca 10% müügitulemustest (ilma käibemaksuta). Varasemalt on selline praktika poolte vahel toiminud, kui hageja müüs kostja lillepotte. Pooled leppisid töölepingu sõlmimisel kokku, et tasustamise aluseks olev müügitulemus on hageja netotöötasuks. Kui hageja müügilt arvutatava töötasu suurus hakkas 2007.a lõpus ületama igakuiselt makstavate töötasude suurust, esitas hageja kostjale nõude müügilt arvutatava töötasu saamiseks. Kostja juhatuse liige pidas vastusena hageja nõudele vajalikuks protsendid veelkord üle arvutada.
3.Pärast katseaja lõppemist nõustusid pooled jätkama igakuise 10 000 kroonise töötasu maksmisega tingimusel, et kostja tasaarvestab hagejale nn ette makstud töötasu tulevikus makstava müügipõhise töötasu arvelt. Vastav kokkulepe sõlmiti mh põhjusel, et kostjal oli palgaseadusest tulenev kohustus maksta töötasu vähemalt üks kord kuus, sh kuudel, kui hagejal reaalset müüki ei olnud. Kostja on hagejale maksnud töötasu 301 717 kr, hageja on müünud aga kaupa 7 812 717 kr eest. Seega on kostja maksnud hagejale kokkulepitust vähem töötasu 490 821 krooni ulatuses (s.o 781 271 kr – 301 717 kr). Palga maksmisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist 233 533 krooni.
4.Alternatiivselt palub hageja lähtuda nõude lahendamisel mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Hageja poolt esitatud F. palgauuringu kohaselt oli Tallinna ja Harjumaa piirkonnas tegutsevate müügiesindajate keskmine netotöötasu (koos preemiate ja tulemustasudega) 2007.a 18 272 krooni ja 2008.a 17 748 krooni. Samas kostja konkurendiks olnud T. OÜ õiendi kohaselt oli laste mänguväljakute müügiesindajate keskmine töötasu veelgi suurem. Seega on kostja maksnud hagejale töötasu vähemalt 192 310 krooni ettenähtust vähem. Lisaks on hageja õigustatud nõudma nimetatud summalt viiviseid 169 409 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista netotöötasu 490 821.- kr ja viivised 233 533 kr. Fontese uuringu andmetel on müügiesindajate keskmine brutotöötasu 2007.a ca 23 000 kr ja 2008.a ca 22’000 kr, see teeb 2007.a netotöötasuks 18 272 kr ja 2008.a 17 748 kr. Eeltoodust tulenevalt palub hageja rahuldada alternatiivselt esitatud põhinõue summas 192 310.- kr ja viiviste nõue 169 409 kr. Kostja vastuväited
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-61091
5.Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja kui müügiesindaja kohustuseks oli eelkõige kostjale klientide leidmine, mistõttu tuleb lähtuda hageja müügitulemustest. Hagejal ei ole õigust saada 10 % kostja kogu müügist. Hageja võeti tööle 4-kuulise katseajaga töötasuga 5 000 kr esimesel kuul ja 10 000.- kr teisel kuul. Töölepingus oli ka kokkulepe, et töötajale makstakse töötasu ca 10% müügitulemusest (ilma km). Veel enne katseaja lõppu, s.o 13. juulil 2006.a, soovis hageja kostjalt palgatõendit pankadele, et soetada pangalaenuga ridamaja korter. Selle õiendi kostja hagejale ka andis. Pärast katseaja lõppu jäeti hageja enda palvel talle kuupalgaks 10’000 kr. See oli kostja hinnangul müügitulemusi arvestades ülemaksmine, kuid stabiilset kuutasu soovis hageja seoses pangalaenu tagasimaksmisega ja hiljem sõiduauto liisimisega. Hageja ei vaidlustanud stabiilse kuupalga saamist pärast katseaja lõppu ega kuudel, kui tal müüginumbreid ei olnud. Hageja poolt 10 000 krooni suuruse kuupalga aktsepteerimist näitab ka asjaolu, et kostja on vastu võtnud kuutasu 2006.a augusti ja oktoobri eest; samuti 2007.a jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, septembri eest ning 2008.a jaanuari ja veebruari eest, s.t kuude eest, mil tal müüginumbreid ei olnud. Stabiilse kuupalga saamist kinnitab hageja ka oma e-kirjas kostjale 18. detsembrist 2007.a, milles ta palub lisa oma kuupalgale, ühekordse summana. Hageja ei soovi tasumist müügitulemustest lähtuvalt. Hageja ei esitanud ka kohe pärast katseaja lõppu taotlust või pretensiooni oma palga arvestamise osas. Sellega hageja nõustus suuliselt kokkulepitud kuupalga suurusega ja põlistas selle kuupalga suuruse kuni uue kokkuleppeni palga osas.
6.Pooled pidasid alates 21.12.2007.a e-kirjavahetust ja arutasid 28.05.2008.a hagejaga töö tasustamist, kuid uut palgakokkulepet ei saavutanud. Juulis 2008.a esitas hageja pretensiooni, lugedes kostja mänguväljakute müügikäibe oma tööks.
7.Hageja ei ole hinnanud oma osalust müügi reaalsetes etappides, vaid on suurendanud kunstlikult oma nö müügisummat. Müügitulemus on protsessi (tegevusahela) resultaat. Kostja müüb mänguväljakuid koos paigaldustööliste poolt teostatava paigaldusega, kusjuures hind on müügihinnas sees. Hageja arvestab müügihinna sisse ka transpordi ja paigalduse, millega ta ei tegelenud. Hageja tööks olid vaid hinnapakkumiste tegemine talle ette antud hinnakirja järgi, arvete väljakirjutamine ja kauba tellimine Soomest. Paljude objektide puhul tunnistab hageja ise, et need ei olnudki tema projektid ja tema müügist 10% ei saavutanud 10’000 kroonis netokuupalga taset. Seetõttu ei nõustu kostja hagiavalduses toodud väitega, et hageja on müünud kostja kaupa 7 812 717 krooni eest. Kostja vaidles vastu põhimõttele, et hageja kuupalgaks rakendatakse müügiesindaja keskmist palka. Palgavõrdlus peab lähtuma töö sisust, Fontese uuring seda hinnata ei võimalda. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Poolte vahel sõlmiti 23. märtsil 2006.a tööleping, mille alusel asus hageja tööle müügiesindaja ametikohal. Hageja palk 4-kuulise katseaja esimesel kuul oli vastavalt töölepingule 5000 krooni ning teisel kuul 10 000 krooni. Töölepingu punktis 3.1 fikseeriti ka palgakokkulepe järgmises sõnastuses: "Töötajale makstakse töötasu ca 10% müügitulemusest (ilma km)." Kostja on maksnud hagejale alates katseaja teisest kuust kuu töötasu 10 000 krooni (neto).
9.Pooled vaidlevad selle üle, milline oli poolte palgakokkulepe alates katseaja kolmandast kuust. Seejuures on kostja väitnud, et kirjaliku töölepingu punktis 3.1 sisalduvat palgakokkulepet (ca 10% müügitulemusest) on pooled hiljem suulises vormis (või tegudes väljenduvate tahteavaldustega) muutnud, leppides kokku, et hagejale makstakse töötasu 10 000 krooni kuus (neto).
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-61091
10.TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt oli kokkulepe töötasu kohta töölepingu kohustuslik tingimus. Kokkulepe töötasu kohta pidi hõlmama palgatingimused. Vastavalt PalS § 2 lg-le 1 mõisteti palgana tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine oli vaadeldav töölepingu muutmisena TLS § 59 lg 1 kohaselt. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Vastavalt TLS § 28 lg-le 1 tuli tööleping üldjuhul sõlmida kirjalikus vormis. Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 3 esimeses lauses sätestatu järgi muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 83 lg 1 rakendub ka tehingu muutmise vormile. Samas ei tulene töölepingu vorminõude eesmärgist, et tööleping ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Viimatinimetatud seisukoht on kinnistust leidnud ka Riigikohtu praktikas (tsiviilasI nr 3-2-1-6-08, p 13).
11.Arvestades ülaltoodut, on kirjalikus vormis sõlmitud töölepingut võimalik kehtivalt muuta ka kirjalikku vormi järgimata. Oluline on tuvastada poolte kokkulepe. Tõendamiskoormis lasub selles osas tööandjal, kuna viimane peab töölepingu tingimuste muutmise vastavalt TLS § 28 lg-le 3 ja §-le 70 nõuetekohaselt vormistama (ning kostja on selle käesoleval juhul tegemata jätnud). Kostja väited töötasu muutmise kohta on tsiviilasja menetlemise käigus tõendamist leidnud. Eelkõige nähtub see kostja poolt esitatud elektroonilisest kirjavahetusest. Nii on hageja kostja juhatuse liikmele 18. detsembril 2007.a saadetud e-kirjas küsinud, kas tal on võimalus saada lisa oma kuupalgale. Kostja juhatuse liige U. G. on 21. detsembril 2007.a saadetud vastuskirjas selgitanud, et kui hageja soovib üle minna teisele töötasustamise meetodile, peab selles uuesti läbi rääkima. Sellele on hageja omakorda vastanud, et soovib seoses töötasuga läbirääkimisi pidada. Kostja seisukohti tõendab ka kostja poolt 2006.a juulis hageja palvel väljastatud õiend, mille kohaselt töötab hageja alates
23.märtsist 2006.a OÜ-s K. netopalgaga 10 000 krooni kuus ja jätkab tööd pärast katseaja lõppu. Kirjalikust töölepingust ja hagiavalduses väidetust lähtudes pidanuks hageja palk olema alates 2006.a juunist teistsugune. Seega muutsid pooled juba katseaja kestel kirjalikus töölepingus fikseeritust töötasustamise kokkulepet. Puuduvad andmed, et hageja oleks esitanud kostjale pretensioone temale makstava töötasu suuruse kohta. Ülalosundatud e-kirjades ei ole hageja seadnud kahtluse alla enda õigust 10 000 krooni suurusele kuupalgale. Tunnistaja Ü. E.’i ütlustest nähtub, et töötasuga seonduvalt tekkis pooltel vaidlus alles 2008.a kevadel, kui hageja ei olnud enam nõus endise töötasuga. Hageja sooviks oli tulemustasu peale üle minna, kostja oli nõus selles osas läbi rääkima. Alanud palgaläbirääkimised ei viinud ilmselt aga hageja poolt soovitud tulemuseni, mida kinnitab kostja vastusele lisatud hageja e-kiri.
12.Poolte vahel oli vaidlusalusel perioodil kokkulepe palga maksmise kohta kostjale netosummas 10 000 krooni kuus. Tegemist oli kuupalgamäära alusel arvestatava põhipalgaga (PalS § 2 lg 2). Kirjalikus töölepingus fikseeritud palgakokkulepet olid pooled muutnud. Puudub vaidlus selles, et 10 000 krooni kuus (neto) on kostja poolt hagejale palka makstud. Seega on kostja oma töötasu maksmise kohustust kohaselt täitnud ning hageja nõuded, sh viivisenõue, tuleb jätta rahuldamata.
13.Isegi kui asuda seisukohale, et 10 000 krooni suuruse kuupalga maksmise kohta puudus pooltel kokkulepe, ei saaks vaidluse lahendamisel lähtuda kirjaliku töölepingu punktis 3.1 sisalduvast kokkuleppest töötasu suuruse kohta. Esiteks oleks tingimus
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-61091 TLS §-st 15 tulenevalt kehtetu kui tingimus, mis on töötaja jaoks halvem seaduses ette nähtust (PalS § 2 lg-le 7). Samuti on seetõttu küsitav töölepingu punkti 3.3 täidetavus, mille kohaselt makstakse töötajale töötasu üks kord kuus (järgneva kuu 10. kuupäevaks) (PalS § 31 lg 11). Hageja väide, mille kohaselt nõustusid pooled pärast katseaja lõppemist jätkama igakuiselt 10 000 kroonise töötasu maksmisega tingimusel, et kostja tasaarvestab hagejale nn ette makstud töötasu tulevikus makstava müügipõhise töötasu arvelt, ei leidnud tõendamist.
14.Kirjalikus töölepingus fikseeritud tingimuste põhjal jäi ebaselgeks, millises palgasüsteemis on pooled lõplikult kokku leppinud. Lepingu punktis 2.1 on märgitud, et töötaja asub tööle täieliku tööajaga ning tööaja kestuseks on kokku 40 tundi nädalas. Samas viitab punkti 3.1 sisu sellele, et pooled soovisid rakendada tükipalgasüsteemi (ilmselt kombineerituna ajapalgasüsteemiga). See aga omakorda eeldaks poolte kokkulepet töö normis (lisaks tööajanormi kokkuleppele punktis 2.1). Taolist kokkulepet tööleping käesoleval juhul aga ei sisalda. Nimelt ei ole asja materjalide põhjal tuvastatav, kuidas peaks mõistet müügitulemus töötasu arvestamise seisukohast sisustama. Muu hulgas puudub ka pooltevaheline praktika vaidlusaluse lepingutingimuse kohaldamisel. Lepingu punkti 3.1 ei saa kohtu arvates käsitleda ka lahtise lepingutingimusena (VÕS § 26 lg 1 tähenduses), kuna lepingust ei ole võimalik järeldada poolte kavatsust jõuda tingimuse täpsemas sisus kokkuleppele tulevikus või jätta see ühe lepingupoole määrata. Arvestades ülaltoodut, tuleks aluseks võtta VÕS § 28 lg 2 ning lähtuda vaidluse lahendamisel mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Kuivõrd hageja töötasunõuded on ülaltoodud põhjustel õiguslikult põhjendamatud, ei pea kohus käesolevas otsuses siiski vajalikuks hinnata poolte esitatud väiteid ja tõendeid müügiesindajate tavapärase töötasu kohta.
15.Asjaolust, et kostja on tasunud hageja poolt 2007.a detsembris müüdud lillepottide eest töötasuna 18 910,20 krooni, mis moodustab ligikaudu 10% müüdud esemete väärusest, ei saa veel teha järeldusi kostja soovi kohta maksta hagejale palka müügitulemustest lähtuvalt. Kostja käsitluse kohaselt on viidatud summa hagejale ühekordselt makstud lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest. Ka hageja enda väidete kohaselt oli tema tööülesanneteks L. OY poolt toodetavate mänguväljakute ostmisest huvitatud klientide leidmine ja mänguväljakute müük. Lillepottide müük oli arvatavalt seega kõrvaltegevus.
16.Asjaolu, et kostja ei esitanud töölepingu kehtivuse ajal (ega ka pärast töösuhte lõppemist) hageja töökvaliteedi ega töötulemuste kohta mingeid pretensioone, ei ole oluline palgakokkuleppe osas. Iseseisvat tähendust ei oma poolte argumendid selle kohta, kas kostja poolt hagejale tegelikult makstud töötasu suurus oli mõistlik, lähtuda tuleb töösuhte poolte vahel sõlmitud kokkulepetest (niivõrd kui need ei ole vastuolus seaduse, haldusakti või kollektiivlepinguga). Põhimõtteliselt on iga isik vaba otsustama, kas, kellega ja millistel tingimustel ta töölepingu sõlmib. Juba ülalosundatud PalS § 2 lg 7 järgi oli keelatud kokku leppida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast väiksemas töötasus. Muid piiranguid töötasu suurusele õigusaktid ette ei näinud. Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja maksab hagejale töötasu ca 10% müügitulemusest. Pooled vaidlesid selle üle, kas ja mis tingimustel on töölepingut päras selle sõlmimist muudetud. Kohus luges ebaõigesti tõendatuks kostja väited töötasu muutmise kohta viisil, et kostja maksab hagejale igakuiselt fikseeritud töötasu 10’000 kr (neto). Vastavat kokkulepet ei sõlmitud ja hageja ei ole tulemustasu nõudest
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-61091 loobunud, fikseeritud töötasu kokkuleppe sõlmimist ei kinnita ükski asjas esitatud tõend ega faktiline asjaolu.
18.Kostja ei esitanud usaldusväärseid kirjalikke tõendeid, mis kinnitaksid väiteid 10’000 kroonise fikseeritud töötasu kokkuleppe sõlmimise kohta. Tõendamata on väited, et hageja loobus müügikäibelt arvutatava töötasu nõudest, mistõttu maakohtu hinnang poolte õigussuhtele on ebaõige.
19.Kohus on ebaõigesti hinnanud poolte e-kirjavahetust 2007.a detsembris. Sellest ei nähtu 10’000 kroonise fikseeritud töötasu kokkulepe, vaid asjaolu, et hageja pidas arvestust tema poolt teostatud müükide osas ning esitas 2007.a lõpus täiendava töötasu nõude. See toimus kohe, kui hageja kalkulatsiooni kohaselt ületas töötaja müügilt arvutatava töötasu suurus temale igakuiselt makstava töötasu suuruse. E-kirjas teatas hageja, et „minu arvestuse kohaselt olen aasta töötasu nüüd välja teeninud ja pisut rohkem ka“, mis tõendab, et hageja tugines poolte kehtivale kokkuleppele müügitulemustelt arvutatava tasustamise kohta, samuti palus hageja maksta talle „tasu jäägi pealt“. Juhatuse liige vastas 21.12.2007.a e-kirjas, et „siis saab neid % veelkord üle arvutada.“ Kuigi kostja eitab müügitulemustelt arvestatava tasu kokkuleppe olemasolu, on kostja meilivahetusega jaatanud müügikäibelt arvutatava töötasu kokkuleppe kehtivust. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et meilivahetusest nähtub hageja soov pidada läbirääkimisi fikseeritud töötasult müügipõhisele töötasule/tulemustasule üleminekuks. 23.12.2007.a e-kirjas soovis hageja kostjaga läbirääkimisi pidada müüginumbrite ja sellelt arvutatava töötasu täpse suuruse üle. Alles 2007.a lõpus ületas hageja müügikäibelt arvutatav töötasu esmakordselt kostja poolt igakuiselt makstava töötasu, mistõttu tõusetus alles 2007.a detsembris küsimus kokkulepitud käibepõhise töötasu maksmise tingimuste ja korra üle. Seetõttu ei saanudki apellant esitada varem tööandjale pretensioone. Pangale 2006.a juulis väljastatud õiend ei tõenda vaidluse poolte kokkulepet töö tasustamise kohta.
20.Pooled ei ole kokku leppinud fikseeritud töötasus 10’000.- kr. Töölepingu p 3.1 sõnastusest, pooltevahelisest praktikast lillepottide müügi eest tasustamisel, ekirjavahetusest ja muudest faktilistest asjaoludest nähtub, et poolte vahel kehtis müügitulemustelt makstava töötasu kokkulepe. Hageja poleks nõustunud töötama nii madala palgaga. Hageja väitis eelneva menetluse jooksul, et kostja nõustus tasuma apellandile igakuist töötasu 10’000.- kr, mis hiljem kuulus tasaarvestamisele müügikäibelt arvutatava töötasuga. Igakuise töötasu maksmise eesmärgiks oli ühelt poolt tagada apellandile igakuine mõistlik sissetulek ning teisalt hajutada tööandja maksekoormust ja täita seadusest tulenev kohustus tasuda töötasu vähemalt korra kuus. Apellant palub rahuldada oma nõude ja mõista talle välja töötasu müügikäibelt või vastava nõude rahuldamata jätmise korral töötasu vastavalt VÕS § 28 lg-s 2 sätestatud mõistlik töötasu 17-18’000 kr (neto) kalendrikuus. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht.
22.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-61091
23.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
24.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Kohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud nii õiguslikust kui tõenduslikust aspektist küsimust, miks töölepingus esialgselt kokkulepitud tulemustasu nõuet 10 % müügitulemusest (ilma käibemaksuta) muudeti. Kohus leidis põhjendatult, hinnates poolte elektroonilist kirjavahetust, õiendit, tunnistaja Ü. E.i ütlusi, et pooled muutsid töölepingus esialgselt kokkulepitud töötasu kokkulepet konkludentselt (TsÜS § 67 lg 1 ja § 68 lg 3): tulenevalt müügitulemi puudumisest soovis hageja kindlas suuruses töötasu ja kostja maksis töötasu 10 000 kr (neto), mida hageja omakorda ei vaidlustanud. Seetõttu ei olnud vajalik töötasu kirjaliku muutmise kokkuleppe tõendamine kostja poolt. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte 2007.a üksik tasukokkulepe lillepottide müügi osas 10 % müüdud esemete väärtusest ei lükka ümber kostja väiteid töölepingust tuleneva palgakokkuleppe muutmise osas. Ka nimetatut on kohus piisavalt põhjendanud.
25.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ülle Jänes
Ele Liiv
Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.