Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

Tsiviilasi nr 2-10-21335

ASJAOLUD

06.05.2010 esitas võlgnik UK(isikukood XXX) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Avalduse kohaselt palutakse välja kuulutada UKpankrot, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. 12.05.2010 määrusega võttis kohus UKpankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle M ’u. Kutse 15.06.2010 kohtuistungile on võlgnik kätte saanud, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud.

AJUTISE HALDURI SEISUKOHT

UKoli kuni 2009.a detsembrini OÜ T (registrikood XXX), milline tegeles ehituse ja ehitajatele tööjõu vahendamisega, osanik ja juhatuse liige. OÜ T tegevus seoses 2008. aastal alanud kinnisvarakriisiga enam edukas ei olnud, tekkisid võlgnevused liisitud sõidukite eest liisingmaksete tasumisel ja tema võlausaldaja esitas oma nõuded võlgniku vastu, kes oli isikliku käendusega taganud rea OÜ T kohustusi. 2009.a detsembris võlgnik loovutas osaluse OÜ-s T ja sellest ajast pole ta enam juhatuse liige ega oma töökohta. Uut töökohta võlgnik ei ole leidnud, sest seda raskendab ka asjaolu, et ta on korduvalt alkoholi joobes auto juhtimise eest kriminaalkorras karistatud ning peab täitma kohustust teha 720 tundi üldkasulikku tööd. Samuti on võlgnik võtnud laenu SEB Pangast ja AS’ist BIG Pank, kelledele võlgnevus on üle 1,2 miljoni krooni. Kuna võlgnik oma kohustusi täita ei suutnud, siis on tema vara suhtes võlausaldajate taotlusel mitme kohtutäituri poolt algatatud täitemenetlused, mistõttu otsestele võlgnevustele lisanduvad veel täitekulud. Võlgniku varad

2(5)

Tsiviilasi nr 2-10-21335

Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku varaks 1⁄2 mõttelist osa Tallinnas Pääskülas asuvast kinnistust, mille väärtus rahalises väljenduses on ca 900 000 krooni. Võlgnikul on konto SEB Pangas, millel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku elukohta külastades ei ole ajutine haldur leidnud muud võlgnikule kuuluvat vara, peale 1⁄2 kinnistust, millele saaks pöörata sissenõuet. Võlgnikule kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnistu väärtuseks hindab ajutine haldur 800 000 krooni. Võlgniku kohustused Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi 1 679 597 krooni eest. Tegelikult on ajutise halduri hinnangul suurem, sest võlgadele on lisandunud intressid ja viivised ning Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul ka maamaksu võlgnevus 4 094 krooni, millele lisanduvad intressid 595 krooni. Võlgnik ei ole varade ja võlgade nimekirjas kajastanud võlausaldajatena kohtutäitureid, täitekulud on tegelikult arvesse võetud võlgnevuse summas AS-ile SEB Pank, samuti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Hinnang võlgniku varalise seisundi kohta Aruande andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad ligi 1,7 miljonit krooni, samal ajal kui reaalset vara on kinnistu näol ca 800 000 krooni eest ehk ca 900 000 krooni eest vähem kui kohustusi. Samas puudub võlgnikul kindel töökoht ja sissetulek. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur leidnud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mistõttu tuleb kooskõlas PankS § 31 lg 1 välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige kinnisvarakriisi, mille tulemusena võlgnik kaotas töö ja sissetuleku. Samas on ka võlgnik ise ilmselt kinnisvarabuumi aegsest suhteliselt suurest ja kindlast sissetulekust lähtuvalt võtnud endale ilmselgelt ülejõu käivaid kohustusi laenude ning tagatiste andmise näol. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse otseseks põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, leiab ajutine haldur, et UK pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri töö aruandes on näidatud järgmiste tööülesannete täitmine: andmete kogumine registritest, pankadest, võlgnikult, Maksu- ja Tolliametilt, justiitsministeeriumilt, kohtutäituritelt, võlausaldajatelt – 5 tundi; suhtlemine võlgnikuga, fotografeerimine võlgniku elukohas viibimine – 3 tundi; dokumentatsiooniga tutvumine, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, lisadega komplekteerimine ja paljundamine, kohtuistungil viibimine - 7 tundi, kokku 15 tundi, tunnitasuga 1 300 krooni, tehtud töö eest tasu summa kokku 19 500 krooni. Ajutise halduri kuluna on näidatud bürookulud, transport, side, kokku 1 600 krooni, kohtule on esitatud kuludokumendid.

3(5)

Tsiviilasi nr 2-10-21335 Kalle M palub kohtul määrata ajutise halduri tasuks 19 500 krooni ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 1 600 krooni.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et UKmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnik on töötu, tal on vara hinnanguliselt 800 000 krooni väärtuses. Kohustusi on UK’l vähemalt 1,7 miljoni krooni eest. Eeltoodu alusel esineb UK pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Koos pankrotiavaldusega on UK esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, tulenevalt PankrS § 171 lg 11 toodud sättest, kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-10-21335 Kohus leiab, et UK pankrot tuleb välja kuulutada. Kalle M on andnud nõusoleku enda nimetamiseks UK pankrotihalduriks. Kalle M tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Kohus määrab UKvõlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise 12. juulil 2010 algusega kell 11.00, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas (Tartu mnt 85, Tallinn) saalis nr 1. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgnikku UK’t ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja saali nr 1, 12. juulil 2010 algusega kell 10.55 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.

Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.