2-10-18234/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus COÜ esitas 20.04.2010.a. Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on COÜ kantud äriregistrisse 07.04.2006.a. registrikoodiga xxx, osakapitaliga 51 000 krooni, mis maksti sisse rahas. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 02.03.2010.a. PK. Varasemalt on võlgniku juhatuse liikmed olnud AN, HP, DK, TA ja JM. COÜ põhitegevusalaks oli kliiringtegevus ja valuutavahetuse teenus. Ettevõtte klientideks olid firmad Eestist ja Lätist. 2006. aastal soetas COÜ 2 tütarfirmat: AIOÜ, mille põhitegevusalaks on kinnisvaraarendus ja haldus ning CSIA, mille põhitegevusalaks on finantsvahendus ja konsultatsiooniteenused. Tallinnas tegutses võlgnik AIAS-ilt üüritud ruumides asukohaga XXX, käesoleva ettekande esitamise ajaks on üürileping lõpetatud. Töötajatega on töölepingud lõpetatud. 2006. aastal teenis ettevõtte 7 miljonilise müügitulu juures 4,4 miljonit krooni puhaskasumit. Võlgniku selgituse kohaselt tekkis 2007.a. võlgniku osanike vahel konflikt ning alates sellest ajast on võlgniku igapäevanne majandustegevus olnud häiritud. Osanikud on kohtu kaudu nõudnud erinevate osanike koosolekute otsuste tühistamist, COÜ andmete edastamist, juhatuse liikmete vahetamist jne. Juhatuse liikmed on esitanud vastastikuseid avaldusi kriminaalasjade algatamiseks seoses vägivalla ja ähvardustega. Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-08-15141 kohustati võlgniku juhatust võimaldama kahele osanikule tutvumist mitmete võlgniku dokumentidega ning teavet. Kohtutäitur Urmas T on 15.12.2009.a. pöördunud kohtu poole võlgniku trahvimiseks kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu. Osanike vaheliste tülide tõttu vähenes klientide usaldus võlgniku vastu, mis viis võlgniku käibe miinimumini. Võlgniku 2007.aasta majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 1 744 082 krooni ja 2008.a. kahjum 886 271 krooni. Võlgniku bilansist seisuga 31.12.2008. a nähtub, et võlgniku varad katsid võlgniku kohustused. Võlgniku bilansist seisuga 31.12.2009 nähtub, et omakapital oli negatiive: -165 151,00 krooni. Aruandeaasta kahjum oli – 1 360 874,00 krooni. 22.01.2010.a. jõustus Makseasutuste ja e-raha seadus, mille § 5 kohaselt võib makseasutus tegutseda üksnes aktsiaseltsina ning § 38 sätestab olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded, muu hulgas laitmatu ärialase maine osas. Võlgnik nimetatud seaduses toodud tingimustele ei vasta. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavaldusest ja võlgniku bilansist seisuga 01.05.2010 nähtub, et võlgnikul on vara 26 krooni kassas sularaha näol. Igasuguse muu vara puudumist kinnitab võlgniku juhatuse liige PK allkirjaga bilansil ja pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjal. Vara puudumist kinnitavad ka ajutise pankrotihalduri tehtud päringud registritesse. Saldo võlgniku arvelduskontol nr

6.KK`e ja EJ`e Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-08-15141 tulenev nõue summas 26 650 krooni. Kokku on võlgnikul kohustusi summas 298 545,76 krooni. Võlgnikul on kohustusi 298 545,76 krooni ulatuses ning vara puudub täiesti. Käesoleval hetkel tunnistab võlgnik maksejõuetust ning ei näe võimalust makseraskustest pääsemiseks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku juhatuse liige on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud eelkõige osanikevahelised erimeelsused ning nende otsene mõju võlgniku tegevusele klientide usalduse vähenemise näol. teise põhjusena toob võlgnik välja endise tütarfirma SIA C jaoks Läti Vabariigis soetatud kontoriga kaasnenud probleemid. Võlgniku juhatuse liikme PKi poolt pankrotiavaldusele lisatud seletuses maksejõuetuse kohta põhjendab juhatuse liige maksejõuetust ka asjaoluga, et endisele tütarfirmale antud laenu on selle raske majandusliku olukorra tõttu praktiliselt võimatu tagasi saada. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku juhatuse liikmetega selles, et äriühingu kahjumi ja võlgnevuste kujunemise juures on märkimisväärsed põhjused osanikevahelised erimeelsused. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks märkida, et võlgniku osanikel on erimeelsused mitmete võlgniku poolt tehtud tehingute osas, millised vajaksid pankroti väljakuulutamise korral täiendavat erapooletut audiitorkontrolli: 1)Võlgnik müüs 19.12.2007.a. müügilepinguga ER OÜ-le AS AI 4000 aktsiat nimiväärtusega 100 krooni 400 000 krooni eest. Vannutatud audiitor Eevi A leiab 15.06.2010.a. seletuskirjas OÜ C tehingute kohta, et turuhinna probleemi ei teki, aktsiad ei ole börsil noteeritud. Võlgniku osanike 14.05.2010.a. kirjas pankrotihaldurile leiavad osanikud, et aktsiate turuväärtus oli müügihinnast oluliselt suurem, kuna tütarettevõtte bilansil oli palju vara, sh. kinnisasi XXX. Tehing tehti võlgniku lähikondsega, sest äriühingute juhatuse liikmed kattusid. Osanike otsus puudub, samuti tehingu heakskiitmine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et turuhinna probleem on antud tehingu hindamisel siiski olemas, müügiprotsessi käigus ei määratud firma väärtust, aktsiate turuhind sõltus firma väärtusest. Käesolevas ettekandes ei saa ajutine pankrotihaldur anda hinnangut tehinguga võlgniku huvide kahjustamise või mittekahjustamise kohta, see eeldaks põhjalikumat finantsanalüüsi asjatundja poolt. Juhul, kui selgub, et tehinguga on võlgnikule tekitatud kahju ja kahju suurus, võib osutuda võimalkuks nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete vastu. 2) 19.06.2006.a. osteti võlgniku poolt SIA CH 100 % osalus, 210 osa. 20.12.2007.a. sõlmiti võlgniku ja EROÜ vahel leping SIA C210 osa müügi kohta OÜle ER hinnaga 2100 LVL. 19.02.2008.a. ostis võlgnik OÜ-lt ER SIA C210 osa tagasi hinnaga 2100 LVL. 05.11.2009.a. müüs võlgnik SIAC210 osa SIA CH S hinnaga 2100 LVL. Vannutatud audiitor Eevi A leiab 15.06.2010.a. seletuskirjas OÜ C tehingute kohta (v. 05.11.2009 tehing, mille kohta audiitori hinnangut ei ole), et turuhinna probleemi ei teki, kuna on tegemist ühe kindla äriühingu aktsiatega (100 %-ne osalus) aktsiad ei ole börsil noteeritud. Võlgniku osanike

14.05.2010.a. kirjas pankrotihaldurile leiavad osanikud, et osanikud ei ole vastu võtnud ostsust SIA C müümise/ostmise/müümise kohta. CH S SIA juhatuse liige on SIA C töötaja M . Ajutine pankrotihaldur leiab, et turuhinna probleem on antud tehingu hindamisel siiski olemas, müügiprotsessi käigus ei määratud firma väärtust, osade turuhind sõltus firma väärtusest. Käesolevas ettekande ei saa ajutine pankrotihaldur anda hinnangut tehinguga võlgniku huvide kahjustamise või mittekahjustamise kohta, see eeldaks põhjalikumat finantsanalüüsi asjatundja poolt. Juhul, kui selgub, et tehinguga on võlgnikule tekitatud kahju ja kahju suurus, võib osutuda võimalikuks nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete vastu. 3) 06.06.2006.a. sõlmis võlgnik laenulepingu SIA Celarinhousega ning andis ajavahemikul 06.07.2006.a. kuni 31.12.2007.a. SIA CCH laenu kokku 10,6 miljonit krooni. Vannutaud audiitor Eevi A leiab 15.06.2010.a. seletuskirjas OÜ C tehingute kohta, et seisuga 31.12.2007.a. hinnati alla laen summas 9 556 573 krooni. Laen oli antud SIA CH kontorihoone soetamiseks Riia linnas. Kuid 22.02.2008.a. SIA C esindaja DK teatab OÜ-le CH, et omandiõigus Riias aadressiga XXXei läinud üle SIA CH. Nende hoonete müüja SIA SK on rahalistes raskustes. Sellel põhjusel on hoonetel võõrandamiskeeld Parex panga kasuks. Hoonetel on hüpoteek 1,6 miljonit latti. Arvestades kujunenud situatsiooni informeerib SIA C juhatus, et võetud laenukohustuse täitmine OÜ C ees ei osutu võimalikuks. Kuna SIA C juhatus teatab, et ei jõua tekkinud situatsioonis laenu tagasi maksta, tuleb laen bilansis alla hinnata. Kuna fakt tuli ilmsiks peale bilansipäeva, 2007.a. aastaaruande koostamise perioodil ja summa oli oluline, 9,5 milj. krooni, sel juhul tuleb allahindlus kajastada 2007.a. aastaaruandes. Järgnevatel perioodidel, kui asjaolud selguvad ja nõue siiski mingis osas laekub kajastatakse saadud laekumist kasumiaruandes. Allahindlus puudutab raamatupidamise arvestust, kuid ei muuda laenulepingut kehtetuks. Laenuleping on endiselt jõus ja SIA C kohustus OÜ C ees summas 10,6 milj krooni. Võlgniku osanike 14.05.2010.a. kirjas pankrotihaldurile leiavad osanikud, et vastavalt C 2007.a. majandusaasta aruandele otsustasid kolm osanikku (J. M ; D.K ja T. A ) kiita heaks ja kinnitada juhatuse ettepanek tütarfirmalre SIA C antud laenu, kokku summas 9 556 573 krooni mahakandmiseks. Laenu mahakandmiseks objektiivsed asjaolud puudusid. Oma eelnimetatud otsust kinnitasid kolm vastavat osanikku ka 05.05.2009.a. toimunud osanike üldkoosolekul. Ajutine haldur leiab, et kooskõlas audiitori arvamusega ei ole toimunud laenu mahakandmist. Võlgniku osanike 05.05.2009.a. üldkoosolekul kinnitati COÜ ja SIA C vahel 06.07.2006.a sõlmitud laenulepingud ja nende lisad. Vastuseks ajutise pankrotihalduri küsimusele nõude summas 10,6 miljonit kohta teatas võlgniku juhatuse liige PK 31.05.2010 meilikirjaga, et SIA C vastu suunatud nõue on loovutatud SIA C võõrandamisel SIA-le CH S . Seoses sellega võttis SIA CH S enda kanda Parex-i ees garantii, mis puudutas SIA C võlgnevuse tasumist. Nõude loovutamisega vabanes seega OÜ C miljonitesse ulatuvast garantiist Parex-i ees. Dokumente võlgnik nõude summas 10,6 miljonit korooni loovutamise kohta ajutisele pankrotihaldurile esitanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda hinnangut laenulepingust tuleneva nõude summas 10,6 miljonit krooni loovutamise kohta SIA-le CH S, kuna võlgnik ei ole nimetatud tehingu ja selle sõlmimise asjaolude kohta esitanud ühtegi dokumenti, võlgniku pankroti väljakuulutamise korral saaks anda võlgniku võimaliku huvide kahjustamise või mittekahjustamise kohta hinnangu finantsanalüüsi käigus erapooletu asjatundja poolt. Käesolevaga on tuvastatud, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna tegemist on menetlusega, milles on vaja teostada erapooletut audiitorkontrolli, peaks kohtu deposiiti nõutav summa olema vähemalt 100 000 krooni ( 35 115 krooni ajutise pankrotihalduri tasu katteks koos maksudega, 28 000 krooni finantskontrolli

katteks, 36 885 krooni menetluskulude katteks). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada COÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve S ́i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine halduri ettekande kohaselt võlgnikul puudub vara. Kohustusi on võlgnikul 298 5454,76 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna tegemist on menetlusega, milles on vaja teostada erapooletut audiitorkontrolli, peaks kohtu deposiiti nõutav summa pankroti väljakuulutamiseks olema vähemalt 100 000 krooni ( 35 115 krooni ajutise pankrotihalduri tasu katteks koos maksudega, 28 000 krooni finantskontrolli katteks, 36 885 krooni menetluskulude katteks). PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 01.06.2010.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded OÜ COÜ võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 80 000 krooni 14 kalendripäeva jooksul. 11.06.2010.a. on KK tasunud kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 80 000 krooni. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud võlgniku endised juhatuse liikmed PK(ik XXX), AN (ik XXX), HP (ik XXX), DK (sünd XXX), JM (ik XXX) ja TA (ik XXX). Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 25 500 krooni ja ajutise halduri kulutuste katteks 1200 krooni nõudes. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks ja tehtud 22 500 krooni ja kulutuste katteks 1200 krooni pankrotivara arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.