Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (TVK toimik lk 1-3) Avalduse kohaselt sõlmisid Tiit Hellenurm ja OÜ Elva Autokool 16.04.2007 töölepingu, mille punkti 2.1 kohaselt asus Tiit Hellenurm OÜ-s Elva Autokool tööle mootorsõidukijuhi õpetajana. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt oli tööaja kestuseks 40 tundi nädalas, 8 tundi päevas. Lepingu punkti 4.1 kohaselt oli töötaja töötasuks 11 760 krooni kuus (70 krooni tunnis). 02.01.2008 sõlmitud töölepingu lisa nr 1 kohaselt muudeti töötaja palgamäära alates

Tiit Hellenurm saatis OÜ-le Elva Autokool töölepingu projekti, mis sisaldas järgnevat: „Brutopalgaks võtsin ümmarguse summa 70 krooni tund, mis teeb peale maksude mahaarvamist neto tunnitasuks 55,80 krooni. Kuu brutopalga summa tuleb 168 töötunni korral. Eks tegelikult kujuneb kuupalk välja tehtud töötundide alusel, kus igakuiselt on ära näidatud nii õppesõidutundide kui ka lisatöödele kulunud tundide arv (tehnohooldusele ja remondile, lisa tööülesannete täitmine jms), mille tõttu polnud võimlaik õppesõidutunde läbi viia.“. Sellise kokkuleppega sõlmisidki hageja ja kostja 16.04.2007 töölepingu. Alates 01.01.2008 muudeti brutopalka – 80 krooni tund. 2009. aasta kevadel aga töömaht vähenes, tekkisid majanduslikud raskused ning ilmnes vajadus tunnipalga alandamiseks 10 krooni võrra. Sellest teavitati ka Tiit Hellenurme, kes lubas mõelda ja seejärel ühendust võtta. Kuna ta seda ei teinud, helistas Helle Niilus talle ise. Tiit Hellenurm oli suusõnaliselt nõus ning soovis töötamist jätkata. Helle Niilus koostas palgamuutuse kohta lepingu lisa, mis jäi aga allkirjastamata kausta vahele. Tiit Hellenurm oli teadlik, et alates 01.05.2009 on tema tunnitasuks 70 krooni (bruto). Kuna Tiit Hellenurm ei avaldanud mingisuguseid pretensioone, sai kostja aru, et ta on nõus selle palgaga, mis ta saab tehtud õppesõidu tundide arvule vastavalt. Augustikuus vähenes õpilaste arv, kuna osa õpilasi lõpetas ja osa jättis pooleli. Uusi tulijaid ei olnud. Sotsiaalmaksu tasumise osas oli arusaamatus, mis sai likvideeritud 2010 aasta jaanuaris. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole saanud vähem töötasu, kui ta on välja teeninud. Töölepingu punkti 3.2 kohaselt koostas töögraafiku töötaja vastavalt õpilastega kokkulepitud sõiduaegadele. Samuti on töötajal õigus täita tööülesandeid väljaspool kokkulepitud tööaega, kui see on töö seisukohalt vajalik. Töötaja esitas igas kuus töötundide arvestuse tööandjale ja ühes sellega täiendavate kulude loetelu. Töötajale maksti ka telefoni kompensatsiooni, et õpilastele helistada. 2009. aastal oli Elva Autokoolis õppele registreerunud 229 õpilast, sh juulist detsembrini 87 õpilast: juulis 16; augustis 14; septembris 14; oktoobris 15; novembris 15; detsembris 13. Juulist detsembrini tegi Tiit Hellenurm 87 õpilasele 230 tundi sõiduõpet. Teede- ja siseministri 5. juuni 2001 määruse nr 62 „B-kategooria ja B1 alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekava“ järgi on iga õpilasega ette nähtud 42 sõidukorda, so 21 tundi. Arvestades õpilaste arvu, oleks Tiit Hellenurm saanud sõiduõpet läbi viia järgmiselt: juulis 336 tundi; augustis 294 tundi; septembris 294 tundi; oktoobris 315 tundi; novembris 315 tundi; detsembris 273 tundi, kokku 1827 tundi. Tiit Hellenurm viis aga sõiduõpet läbi 5.2 korda vähem, kui riiklik õppekava ette nägi: juulis 122 tundi; augustis 48 tundi; septembris 58 tundi; oktoobris 70 tundi; novembris 48 tundi; detsembris 6 tundi, kokku 352 tundi. Seega ei vasta tõele, et töötajat ei kindlustatud töölepingus ettenähtud tööga. Töötaja ise ei täitnud töölepingus kokkulepitud tingimusi ja seetõttu ei ole töölepingu lõpetamine ja hüvitise nõue põhjendatud. Kasutamata jäänud puhkuse hüvitis on töötajale koos lõpparvega välja makstud. KOHTUISTUNG (tl 69-74) 25.05.2010 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kostja on esitanud omapoolse avaldusega kohtule arvestuse, mis ei põhine dokumentaalsetel tõenditel, vaid tugineb õpilaste arvule. Juulist detsembrini on kokku liidetud õpilased. Töövaidluskomisjonile esitatud seletuskirjas veebruarist 2010 (lk 19) viidatakse, et töömaht on vähenenud ja õpilasi ei ole alates augustist juurde tulnud, osa õpilasi jättis kooli pooleli. Kostja esindaja Marko Niilus esitas kohtule õpilaste nimekirjad juulist detsembrini 2009 ja 26 õpingukaarti (tl 37-68). Kostja esindaja selgitas, et hagejale olid antud õpilased, kellega õppesõitu teha, neist osadega ei ole hageja aga ühtegi sõidutundi teinud. Juulikuus oli Tiit Hellenurmel 16 õpilast. Kõik õpilased ei soorita eksamit õigeaegselt ega lõpeta seetõttu kooli ettenähtud ajal. Samuti selgitas kostja esindaja, et nimekirjades võib olla eksitusi, mõned

nimed võivad korduda. Palgaarvestus on tehtud ja palk peaks olema hagejale ka üle kantud. Töölepingu p-s 6.6.4 on sätestatud, et töötaja peab teatama tööandjale töötakistustest. Töötaja ei ole töötakistustest tööandjale teatanud. Teatas kuu lõpus e-mailiga, et on niimitu tundi sõitnud, aga et oleks töölepingu täimisel mingeid takistusi, ei ole töötaja avaldanud. Tundub, et kuna Tiit Hellenurmel puudus õppesõiduks vastav õpetaja tunnistus, jäid tunnid novembris ja detsembris seetõttu ära. Kostja andmetel on tunnistus kehtetu alates 22. oktoobrist. Palgamäärast peeti kinni. Töötaja pidi esitama graafiku, arvestama sõidutunde, ja kuna töötaja ei esitanud pretensioone, järelikult ei pidanud vajalikuks ise tunde täis sõita. Et tööandja kindlustas töötaja töötundidega, on kõikide esitatud materjalidega kinnitatud. Otsustus, millal ja kellega sõidab, oli töötaja käes. Tehtud tööd arvestati tundides ja 70 krooni tund. Töötaja ka ise märkis, et tehtud töö kujuneb välja tegelike töötundide alusel. Hageja esindaja avaldas, et esitatud dokumendid kinnitavad, et Tiit Hellenurme õpetada oli antud 27 õpilast. Puhkusehüvitist töötajale välja makstud ei ole. Töövaidluskomisjoni toimiku tõendist (lk 24) ja hageja enda arvestusest (lk 12) nähtub, et neljal kuul on olnud töötasu alammäärast väiksemaid makseid. Tööleping näeb ette, et tööaeg oli 40 tundi nädalas. Tööandja ei ole kindlustanud töötajat tööga vastavalt töölepingus kokkulepitule ega maksnud kokkulepitud töötasu, mis peale 2008 muudatust lepiti kokku 80 krooni tund. Lepingu lisa, millega oleks pidanud olema töötasu 70 krooni (bruto) tunnis, ei ole allkirjastatud ega kooskõlas lepingu punktiga 8.2. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks on asjaolu, et tööandja viivitab töötasu maksmisega. Viivitamine on ka olulises osas töötasu vähem maksmine. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks keskmine palk 41 187,68 krooni perioodi 2009 juuli kuni detsember eest, puhkusehüvitis 10 658,17 krooni ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitis ühe kuu keskmise palga suuruses 13 322,70 krooni. Hageja Tiit Hellenurm selgitas, et ei saanud õpilasega õppesõitu teha enne, kui kool teavitas, et õpilane on õppesõidu eest tasunud ja õpilane leppis kokku õppesõidu aja. Hageja ei saanud töölepingut rikkuda, kuna kostja ei suunanud õpilast tema juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kostja väide, et tal oli hagejale töölepinguga kokkulepitud mahus tööd anda, on tõendamata ning vastuolus kostja enda poolt töövaidluskomisjonile antud selgitustega ja esitatud tõenditega. Kostja on esitanud õpingukaardid 26 õpilase kohta (tl 43-68), kusjuures nähtuvalt õpingukaartidest on õpilasi lubatud õppesõidule juba alates 2007. aastast. Kostja poolt esitatud õpilaste nimekirjadest nähtub, et õpilased nimekirjades korduvad. Kostja poolt esitatud andmed ühtivad hageja poolt esitatud õppesõidul olnud õpilaste andmetega (tl 23), millest nähtub, et vaidlusalusel perioodil oli hageja juures õppel 28 õpilast (2 õpilast Helle Niiluse õpilased) ja tema töötundideks oli 356 tundi. Hageja on kohtule selgitanud, et ta koostas küll töögraafiku, kuid ei saanud õpilasega õppesõitu teha enne, kui kostja teavitas, et õpilane on õppesõidu eest koolile tasunud ja õpilane leppis kokku õpetajaga õppesõidu aja. Kostja on ise möönnud, et õpilastel on sõidutundide eest tasumisega raskusi, kõik õpilased ei soorita eksamit õigeaegselt ega lõpeta seetõttu kooli ettenähtud ajal. Töövaidluskomisjonile esitatud seletuskirjas veebruarist 2010 (TVK toimik lk 19) on kostja selgitanud, et alates augustikuust on õpilaste arv vähenenud, kuna osa lõpetas autokooli ja juurdetulijaid ei olnud, osa õpilasi jättis kooli pooleli. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest töötasu. Hageja ise ei saanud töölepingut rikkuda, kuna kostja ei suunanud õpilast tema juurde õppesõidule. Töölepingu seadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Seadusel ega töölepingul ei põhine kostja seisukoht, et ajavahemikul juulist kuni detsembrini 2009 oli hagejal õigus saada töötasu üksnes tegelikult tehtud töötundide alusel. Kostja on viidanud poolte lepingueelsetel läbirääkimistel hageja saadetud e-kirjale (TVK toimik lk 28). Töötasutingimused saaksid olla töölepingu lahtisteks tingimusteks VÕS § 26 tähenduses juhul, kui lepingupooled on jätnud lepingut sõlmides nendes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata. Praegusel juhul on aga pooled 16.04.2007 töölepingus töötasus kokku leppinud. 01.07.2009 jõustunud TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kuna kohus tuvastas, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, kohaldub TLS § 35 ja kostja on kohustatud maksma hagejale keskmist töötasu ka ajal, mil ta hagejat tegelikult tööga ei kindlustanud. Tööleping on kirjalik dokument ja TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus sisalduma töötasu, mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 12). Ühepoolselt on tööandjal õigus töötasu vähendada TLS §-s 37 sätestatud korras. Töölepingu lisaga nr 1 02.01.2008 (TVK toimik lk 7) on tõendatud, et alates 01.01.2008 oli poolte kokkulepe töötasu osas 80 krooni tund. 01.05.2009 töölepingu lisa nr 2 (TVK toimik lk 25) ei ole kehtiv, kuna ei vasta TLS §-le 12 ja töölepingu p-dele 8.1 ja 8.2. Poolte vahel ei ole vaidlust töövaidluskomisjoni poolt tuvastatud normtundide ja töötasu arvestuse üle. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt võetakse keskmise töötasu arvutamisel arvesse töötasuna teenitud summad arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul. Määruse § 3 lg 1 esimese lause kohaselt keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Hageja keskmine tööpäevatasu on 67 942,20 krooni : 113 = 601,26 krooni, keskmine tunnitasu 75,16 krooni. Saamata jäänud keskmine töötasu ajavahemikul 01.07.2009-07.12.2009 on 41 187,68 krooni (548 × 75,16), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.