Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt on usaldusühingu Palett (hiljem ümberkujundatud aktsiaseltsiks) ja hageja vahel 1998 sõlmitud laenuleping 40 000 saksa marga laenamise kohta, mida tagas garantii andmisega UÜ Palett täisosanik Aleksander Dadajev. Kostja vastutab hageja ees kuna ta oli usaldusühingu ”Palett” täisosanik, kes vastutab usaldusühingu kohustuste eest kogu varaga, ning ka seetõttu et kostja garanteeris hagejale UÜ-le Palett antud laenu tagastamise. Kuna laenust on tagastatud 20 000 saksa marka ja tagastamata 17 597,91 saksa marka ehk hagi esitamise aja seisuga 140 783,28 krooni, palus hageja kostjalt kui garantii andjalt välja mõista 140 000 eesti krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei garanteerinud isiklikult hageja poolt antud laenu, vaid seda tehti usaldusühingu täisosanike poolt ühiselt. Kuivõrd äriseadustiku (ÄS) § 125 p 1 kohaselt vastutavad täisosanikud kogu oma varaga ühingu kohustuste eest, ja kõik 8 täisosanikku olid nõus laenu võtma, vastutaksid kõik täisosanikud ühiselt. Kuivõrd UÜ Palett kujundati ümber aktsiaseltsiks 14.08.1998, ei vastuta kostja alates sellest ajast oma isikliku varaga usaldusühingu kohustuste eest. ÄS § 495 reguleerib usaldusühingu osaniku vastutust selle ümberkujundamisel aktsiaseltsiks. Nimetatud sätte kohaselt vastutab usaldusühingu täisosanik usaldusühingu ümberkujundamisel ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev oli saabunud, viie aasta jooksul, arvates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest. Kuna UÜ Palett ümberkujundamine aktsiaseltsiks kanti äriregistrisse 19.01.1999 ja hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse 29.06.2005, on hageja nõue kostja vastu aegunud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis rahuldamata Ulrich Bertholdi hagi Aleksandr Dadajevi vastu 140 000 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulud jäid Ulrich Bertholdi kanda Pooled ei vaielnud selle üle, et UÜ Palett kujundati ümber AS-iks Palett 14.08.1998, mille kohta tehti äriregistrisse kanne 19.01.1999; kostja oli UÜ Palett täisosanik; kostja oli ka AS Palett juhatuse liige; Aleksander Dadajev on kinnitanud Ulrich Bertholdile saadetud faksis 05.08.1998, et garanteeritakse Ulrich Bertholdile tema poolt antud laenu 40 000 saksa marga tagastamine. Pooled vaidlesid selle üle, kas laenu tagastamise garanteerisid kõik täisosanikud ühiselt või ainult Aleksandr Dadajev; kas Aleksander Dadajev garanteeris laenu tagastamise Ulrich Bertholdile UÜ Palett täisosanikuna või füüsilise isikuna; kas laen on laenuandjale tagastatud; kas hagi kostja vastu on aegunud. Kõiki tõendeid kogumis hinnates tuvastas kohus, et Ulrich Berthold andis laenu 40 000 saksa marga suuruses UÜ-le Palett ning laenu tagastamist garanteerisid kõik usaldusühingu täisosanikud ühiselt, mitte Aleksander Dadajev üksi füüsilise isikuna. ÄS § 101 lg 2 kohaselt vastutavad täisühingu osanikud täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga, ÄS § 126 kohaselt kohaldatakse täis ja usaldusühingule täisühingu osaniku kohta käivaid sätteid, kui käesoleva seadustiku V osas ei ole sätestatud teisiti ning ÄS § 495 sätestab, et kui täis- või usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille

2(4)

täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest. Tulenevalt asjaolust, et äriregistri kanne usaldusühingu Palett ümberkujundamisest aktsiaseltsiks Palett on registrisse kantud 19.01.1999, vastutas Aleksander Dadajev ÄS § 495 kohaselt UÜ Palett kohustuste eest solidaarselt koos teiste usaldusühingu Palett täisosanikega Ulrich Bertholdi ees kuni 19.01.2004. Kuna hagi on kohtusse esitatud 30.06.2005 on hagi kostja vastu aegunud, sest TsÜS § 142 kohaselt on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Ulrich Berthold palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi aegumise küsimus otsustamisel oleks maakohus pidanud tuvastama hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid, analüüsima hageja poolt esitatud tõendeid, kvalifitseerima poolte vahelise õigussuhte ning alles siis otsustama, kas nõue on aegunud või mitte. Seega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 sätestatud menetlusnorme, mis omakorda tõi kaasa materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja ebaseadusliku otsuse. Maakohus oleks pidanud ka põhjendama, miks ei saa aegumise küsimuses kohaldada garantiikirja väljaandmise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1, mille kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Kohus on samas tsiviilasjas 08.09.2008 tehtud vaheotsuses kord juba sellisele seisukohale asunud ja leidnud, et hageja on esitanud kostja vastu nõude kohtusse õigeaegselt. Maakohus on ebaõigesti ja ebapiisavalt hinnanud hageja poolt kohtule esitatud tõendeid ja tõenditest tulenevaid asjaolusid. Hagiavalduse lisaks nr 6 oleva dokumentaalse tõendi analüüsimisel ei ole kohus andnud näiteks hinnangut selle viimasele lausele, mis on hageja tegeliku tahte – tagada lisaks juriidilise isiku vastutusele laenu tagastamine täiendavalt füüsilise isiku garantiiga kehtinud tsiviilkoodeksi sätete alusel – ja õigussuhte väljaselgitamise seisukohalt määrava tähtsusega. Maakohus on kohtuotsuse põhjendustes poolte vaidlusealuste küsimuste osas jõudnud ebaõigete järeldusteni. Hageja ei vaidle selle üle kas kostja vastutab täisosanikuna või füüsilise isikuna. Samuti ei vaidle hageja selle üle kas laenu tagastamist garanteeris ainult kostja või ka teised täisosanikud ühiselt. Kuivõrd hageja on esitanud kostja kui garandi vastu nõude, ei oma antud vaidluses tähendust, kas garantii andsid ka teised täisosanikud või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta kohtuotsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõue kostja vastu on aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Käesoleval juhul on kostja taotlenud aegumise kohaldamist ning maakohus on analüüsinud kõiki kostja väiteid ja hageja vastuväiteid aegumise asjaolude kohta ja analüüsinud piisavalt kõiki esitatud tõendeid, märkinud aegumise kohaldamise materiaalõigusliku aluse ning jõudnud õigele järeldusele, et hageja nõue on aegunud. Seetõttu puudus maakohtul vajadus tuvastada hageja nõude kõiki võimalikke aluseid. Riigikohus on lahendites 3-2-1-8-07 asunud seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue on aegunud, tuleb hagi

3(4)

jätta rahuldamata. Maakohus ka nii toimis. Seejuures ei ole vajalik üldjuhul nõude olemasolu tuvastamine siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele ka muid vastuväiteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et laenu ei garanteerinud Aleksander Dadajev isiklikult, vaid kõik usaldusühingu täisosanikud ühiselt. Märge kirjal „me garanteerime“, võimaldab järeldada, et kõik täisosanikud vastutavad solidaarselt laenu tagastamise eest ning hageja on sellise kinnituse järgselt nõustunud laenu andmisega. Juhul, kui hageja oleks soovinud Aleksander Dadajevi isiklikku garantiid, oleks ta pidanud saama ka Aleksander Dadajevilt kui füüsiliselt isikult vastava garantii. Hagejal on olnud küll läbi menetluse ühtne seisukoht, et kostja vastutab nii täisosanikuna kui ka füüsilise isikuna, kuid sellele seisukohale on kostja esitanud vastuväiteid, millest tulenevalt on maakohus õigesti kvalifitseerinud vaidluse objekti ja toonud esile küsimused, mille üle pooled vaidlevad ning asja lahendamisel sellest ka lähtunud. Ka laenutaotluses on UÜ Palett pakkunud laenu tagatiseks täisosanike isikliku vara (t.l.13). Hageja ei ole esitanud menetluse käigus tõendeid, millest nähtuks, et kostja A. Dadajev garanteeris väljaspool UÜ Palett majandustegevust isiklikult füüsilise isikuna hageja poolt UÜ-le Palett antud laenu. Kohus ei ole seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lisaks on maakohtu 08.09.2008 tehtud vaheotsus tühistatud ringkonnakohtu otsusega, mistõttu ei ole maakohus seotud asja lahendamisel varasema vaheotsuse järeldustega. Eeltoodust tulenevalt puudus maakohtul kohustus põhjendada, miks ei saa aegumise küsimuses kohaldada garantiikirja väljaandmise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1. Selle välistab ÄS § 495 kohaldamine, mille kohaselt, kui täisvõi usaldusühing kujundatakse ümber osaühinguks või aktsiaseltsiks, vastutab täisosanik ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev on saabunud või saabub viie aasta jooksul ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest. Kolleegium jätab tähelepanuta apellatsioonkaebuses toodud uued väited abstraktsest nõudegarantiist, kuna selliseid väiteid ei ole varem menetluses esitatud. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad ka apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.