Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.01.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-05-14798/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 27.01.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1467

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2009. a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-14798

Tsiviilasi

Ulrich Bertholdi hagi Aleksander Dadajevi vastu võla 140.000 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. septembri 2008. a. vaheotsus aegumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksander Dadajevi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant Aleksander Dadajev (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxx x-x xxxxxxx), lepinguline esindaja Tiit Eenmaa Vastustaja Ulrich Berthold (sünd. xx.xx.xxxx., elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx xx xxxxxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Ago Oder Kolmas isik AS Palett (likvideerimisel), likvideerija Aleksander Dadajev

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2008. a. vaheotsus Ulrich Bertholdi hagis Aleksander Dadajevi vastu võla 140.000 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule.

2.Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.

3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Riigikohtus võidakse kaebus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.juulil 2005. a. esitas Ulrich Berthold Tallinna Linnakohtusse (nüüdne Harju Maakohus) hagi Aleksander Dadajevi vastu 140.000 krooni saamiseks. Hagi aluseks on usaldusühingu Palett (hiljem ümberkujundatud aktsiaseltsiks) ja hageja vahel 1998. a. sõlmitud laenuleping 40.000 saksa marga laenamise kohta, mida hageja väidetel tagas garantii andmisega UÜ Palett täisosanik Aleksander Dadajev. Kuna laenust on tagastatud 20.000 saksa marka ja tagastamata on 17.597, 91 saksa marka ehk hagi esitamise aja seisuga 140.783, 28 krooni, palub hageja kostjalt kui garantii andjalt välja mõista 140.000 eesti krooni. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on aegunud. Hageja on esitanud hagi kostja kui füüsilise isiku vastu, kes andis garantii, et täidab UÜ Palett kohustused hageja ees. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei garanteerinud isiklikult hageja poolt antud laenu, vaid seda tehti usaldusühingu täisosanike poolt ühiselt. Kuivõrd äriseadustiku (ÄS) § 125 p. 1 kohaselt vastutavad täisosanikud kogu oma varaga ühingu kohustuste eest, ja kõik 8 täisosanikku olid nõus laenu võtma, vastutaksid kõik täisosanikud ühiselt. Kuivõrd UÜ Palett kujundati ümber aktsiaseltsiks 14. augustil 1998. a., ei vastuta kostja alates sellest ajast oma isikliku varaga usaldusühingu kohustuste eest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1 on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Hageja on esitanud hagi kostja kui UÜ Palett täisosaniku vastu, sest ühing on oma kohustuse hageja ees täitmata jätnud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli UÜ Palett täisosanik ja et UÜ Palett kujundati ümber aktsiaseltsiks. ÄS § 495 reguleerib usaldusühingu osaniku vastutust selle ümberkujundamisel aktsiaseltsiks. Nimetatud sätte kohaselt vastutab usaldusühingu täisosanik usaldusühingu ümberkujundamisel ümberkujundatava ühingu kohustuste eest, mille täitmise tähtpäev oli saabunud, viie aasta jooksul, arvates ümberkujundamise äriregistrisse kandmisest. Kuna UÜ Palett ümberkujundamine aktsiaseltsiks kanti äriregistrisse 10. jaanuaril 1999. a. ja hageja esitas kostja vastu hagi kohtusse 29. juunil 2005. a., on hageja nõue kostja vastu aegunud: usaldusühingu kohustuse täitmise tähtaeg hageja ees oli 26. oktoober 1998. a., kuna vastavalt kokkuleppele tuli võlg tagastada 75 päeva jooksul pärast võla andmist 11. augustil 1998. a. Esimese astme kohtu otsus

1.juulit 2002. a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Arvestades TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a., on hageja esitanud nõude kostja vastu kohtusse õigeaegselt vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 41 lõikele 5, sest see on postitatud sideasutuses 30. juunil 2005. a. ning hagi kostja vastu ei ole aegunud, nagu kostja ekslikult leiab. Apellatsioonkaebus Aleksander Dadajev palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega kohaldada aegumist ja lõpetada asja menetlus. Maakohus jättis kostja väited aegumise kohaldamise asjaolude kohta vaheotsuses täielikult ja alusetult tähelepanuta. Kostja põhiliseks vastuväiteks hagi aegumise kohaldamisel oli asjaolu, et laenu tagas kostja kui UÜ Palett täisosanik, vastutades täisosanikuna usaldusühingu kohustuste eest. Kohus kohaldas seoses aegumisega TsÜS-i, mitte erisätteks olevat ÄS § 495. Vaheotsuse põhjendavas osas ei ole kohus põhjendanud ega analüüsinud, miks ta ei nõustu kostja väidetega aegumise kohaldamiseks. Vastavalt TsMS § 442 lõikele 8 tuvastab kohus vaheotsusega asjas tähtsust omavad asjaolud ning kohaldab nendele vastavat seadust. Seega oli oluline asjaolud tuvastada. Kohus on paljasõnaliselt ja põhjendamatult leidnud, et ÄS § 495 ei kuulu kohaldamisele. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu vaheotsus ei ole õige ja tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. Hagiavalduse kohaselt on hageja raha nõudmiseks esitatud hagi põhjendanud asjaoludega, et ta on andnud laenu usaldusühingule Palett, et see isik ei ole laenu tagastanud, et laenu tagatiseks pakkus usaldusühing nii ühingu varasid kui põhiosanike isiklikku vara, et hageja nõustus laenu andma tingimusel, et täisosanikud garanteerivad laenu tagastamise ja et kostja kui usaldusühingu täisosanik tagas usaldusühingu kohustuse täitmise isikliku varaga, väljendades seda laenu garanteerimise nime all, kui andis 5. augustil 1998. a. hageja pakkumisele allkirja oma nõusoleku kohta laenu tagastamise garanteerimiseks. Hageja viitas küll TsK §-le 190, mis nägi ette kohustuse täitmise tagamise liigid, kuid ei kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet täpsemalt. Kostja esitatud vastuväidete kohaselt vastutas ta usaldusühingu kohustuste eest küll kui täisosanik kogu oma varaga, kuid tehinguga täiendavalt ei ole ta usaldusühingu kohustuste täitmist hageja ees garanteerinud: kostja väitel võib pooltevaheline õigussuhe tuleneda üksnes tema kui usaldusühingu täisosaniku vastutusest. Seega olid mõlemad pooled tuginenud sellele, et kostja vastutus on seotud usaldusühingu täisosanikuks olemisega, kuid vaidlesid selle üle, kas kostja on usaldusühingu laenu tagamiseks andnud täiendava tagatise. Maakohus ei kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet, kuid leidis siiski, et kostja vastu esitatud raha nõue ei ole aegunud. Kolleegium

leiab, et eespoolkirjeldatud asjaolusid arvestades ei ole maakohus oma vaheotsust põhjendanud kooskõlas TsMS § 442 lg. 8 nõuetega. TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 449 lg. 3 lause 1 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Hagi aegumise üle otsustamine ei eelda üldjuhul küll nõude olemasolu või põhjendatuse tuvastamist, kuid eespoolosundatud normide koosmõjust tulenevalt tuli tuvastada asjaolud, mis võimaldaksid teha järeldusi selle kohta, milline on esitatud nõude alus ja kas sel alusel esitatav nõue on aegunud. Et erinevatel alustel esitatud nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad sätted, siis tuleb ka nõude aegumise seisukohalt analüüsida ja eristada erinevaid nõudealuseid. Kui esiletoodud asjaolud võimaldavad mitut alust, siis tuleb käsitleda neid kõiki. Et otsustada hageja poolt raha väljamõistmiseks esitatud hagi aegumise üle, pidi kohus tuvastama hageja poolt esiletoodud asjaolusid arvestades tema nõude võimalikud alused ja neist igaühe puhul otsustama, kas hageja nõudeõigus sel alusel on aegunud. Seda maakohus ei teinud. Nii ei käsitlenud maakohus otsuses, näiteks, hageja võimalikke nõudealuseid kostja usaldusühingu täisosanikuks olekust tulenevalt (ÄS § 126 ja § 101 lg. 2), ega tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid otsustada taoliste nõuete aegumise üle. Et maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, siis tekiks vaidlustatud vaheotsuse jõustumisel olukord, kus välistatud ei oleks, et edasises menetluses võidaks rahuldada hageja raha nõue alusel, millel see tegelikult oleks aegunud. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt kohus ei ole vaheotsuses vastanud kostja aegumist puudutavatele vastuväidetele. Osundatud puudused tuleb maakohtul edasises menetluses kõrvaldada.