2-06-24279/16 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

2.3.3 korteriomandi, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3, omanikuna sisse kanda Ludmilla Peling (isikukood 45405230399); 2.3.4 korteriomandi, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4, omanikuna sisse kanda Margus Randmäe (isikukood 37001120314); 2.4 sulgeda kinnistusraamatus senise registriosa number 4748601. Menetluskulude jaotus Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Indrek Lemberi ja Margus Randmäe kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Margus Randmäe ja Indrek Lemberi hagi ja vastuväited vastuhagile 11.09.2006 esitatud hagis palusid hagejad lõpetada kaasomand Tallinnas Juhkentali 24 asuva kinnistu suhtes selliselt, et jätta kinnistust 1⁄2 mõttelist osa Indrek Lemberile ja 1⁄2 mõttelist osa Margus Randmäele ning kohustada hagejaid välja maksma kostjale 750 000 krooni ning kanda hagejad vastavate mõtteliste osade omanikena kinnistusraamatusse või müüa asi kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Tallinnas Juhkentali 24 asuv kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr XXXXXXX, kuulub 2/5 mõttelises osas Indrek Lemberile, 2/5 mõttelises osas Margus Randmäele ja 1/5 mõttelises osas Ludmilla Pelingule. Kinnistul asub 2-korruseline elamu. 23.11.2005 sõlmitud ja notariaalselt tõestatud lepingu alusel on määratud ka vaidlusaluse kinnistu ja sellel asuva elamu kasutuskord selliselt, et L. Pelingu kasutuses on elamu II korrusel olev korter nr 3, panipaik, keldrikorrusel asuv ruum ja osa kinnistust vastavalt lepingule lisatud joonisele. Ülejäänud osa on hagejate kasutuses. Hagejad soovivad kinnistu kaasomandi lõpetamist ja tegid ettepaneku kostjale kaasomand lõpetada ja olid nõus tasuma kostjale vastavalt 750 000 krooni. Kostja ei ole nõus kaasomandi lõpetamisega. Hagejad ei olnud nõus vastuhagiga, kuna selline kaasomandi lõpetamise viis ei vasta omanike huvidele. Kostja elab Soomes ja kaasomandi lõpetamisel hagejate poolt pakutud viisil ei jää ta eluasemest ilma. L. Pelingu poolt pakutaval viisi kaasomandi lõpetamisel jääks talle suurem osa ja kindlaks tuleks määrata osade väärtus ning vahe tuleks hüvitada. I. Lemberi kasutusse ei jää WC-d ning määrata tuleks uus kasutuskord, kuna osa elamust ja territooriumist jääb ühiskasutusse. Kinnisasjal lasuvad hüpoteegid, mis takistavad asja jagamist korteriomanditeks. 3(11)

Ludmilla Pelingu vastuväited hagile ja vastuhagi Kostja Ludmilla Peling ei olnud nõus hagejate poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viisiga ja oma 26.02.2007 vastuses ei pidanud võimalikuks hagi rahuldamist esitatud nõude raames. Kaasomandi ese on kostja kodu. Pakutav hüvitis on liiga väike, kuna esitatud ekspertiisiaktis ei ole arvestatud kogu kinnistu, vaid ainult elamu väärtust. L. Peling palub vastuhagis jagada kaasomand selliselt, et kaasomandi jagamisel jääks igale kaasomanikule korteriomand, kuna selline jagamise viis riivab kõige vähem omanike õigusi. Korteriomandid tuleb moodustada lähtudes eelnevast kaasomandi kasutamise korra kokkuleppest. L. Pelingu kasutuses on vastavalt kokkuleppele ja selle lisaks olevale plaanile korter nr 3 elamu katusekorrusel, panipaik ning keldrikorrusel asuv ruum ja osa kinnistu territooriumist (lepingu p 12.1.3, plaan tähistatud kollasega). I. Lemberi kasutuses on vastavalt kokkuleppele elamu I korrusel asuv korter nr 1 ja elamu keldrikorrusel asuvad ruumid ja osa kinnistu territooriumist vastavalt lepingu lisaks olelevale plaanile (lepingu p 12.1.2), mis on tähistatud roosaga. M. Randmäe ja I. Lemberi kasutusse jäi lepingu p 12.1.4 järgi trepikoja osa. Lepingu p 12.1.5 järgi jäid kõigi omanike kokkuleppel keldrikorruste ruumid ja osa kinnistu territooriumist ühisesse kasutusse. Lepingus on kõik omanikud käsitlenud oma kasutuses ja valduses olevaid elamu osasid korteritena, mis nähtus ka ehitiste registri väljavõttest, kus käsitatakse korteritega elamut. Korteriomandid vastaksid poolte mõtteliste osade mahule. Korteriomanditeks jagamine ei riiva L. Pelingu õigusi. L. Peling palub lõpetada kaasomand ja jagada kaasomand reaalosadeks selliselt, et moodustuksid korteriomandid 1) korteriomand, mis moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 1 (inventariseerimisjoonistel roosaga tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 5,6,7,8,9,10) üldpinnaga ca 56,8 m2, mis jääks Indrek Lemberi omandisse; 2) korteriomand, mis moodustab 298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 2 (inventariseerimisjoonistel rohelisega tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 11,12,13,14,15) üldpinnaga 29,8 m2, mis jääks Margus Randmäe omandisse; 3) korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 3 (inventariseerimisjoonistel kollasega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 3 ruumid tähistatud 17,18,19,20) üldpinnaga ca 30,0 m2, mis jääks Ludmilla Pelingu omandisse; 4) korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 4 (inventariseerimisjoonistel sinisega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 4 ruumid tähistatud 21,22,23) üldpinnaga ca 27,6 m2, mis jääks Margus Randmäe omandisse. Lisaks palub L. Peling tuvastada eelnevaga seoses I. Lemberi ja M. Randmäe kohustuse olemasolu teha kõik nõutavad tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et jagada Juhkentali 24 Tallinnas asuv kinnisasi korteriomanditeks ja palub tuvastada, et I. Lemberil ja M. Randmäel on kohustus anda tahteavaldused selleks, et: a) avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4748601 all kinnistusraamatusse kantud kinnistu jagamisel tekkivatele korteriomanditele iseseisvad korteriomandi kinnistusregistri registriosad vastavalt alljärgnevas tabelis toodud andmetele: 4(11)

kööktuba, tuba ja WC. Esimesel korrusel on korter nr 1, mis on kahetoaline, sellest üks on kööktuba, samuti on seal vannituba ja WC ning lisaks on veel I korrusel /tänavapoolsest osast sisenedes/ korter, milles on sisenedes kööktuba, tuba, mille vahel sisuliselt sein puudub ja lisaks WC ja duširuum. Eeltoodust järeldub, et I ja II korrusel (plaanil nimetatud katusekorrus) asuvad eluruumid koos köökide, kööktubade, WC-de ja duši- või pesuruumidega moodustavad iseseisvad üksused, milledest võib moodustada korteriomandeid. Kohtu arvates on võimalik märgitud ruumide näol moodustada ühtselt funktsioneerivat korterit – üksust, milles on vastavalt toad, köök, pesuruum ja WC ja mis ei sõltu teistest köökidest, pesu- või duširuumidest ning WC-dest ja sealjuures võib nende korterite juurde kuuluda ehitisest ja maatükist mõtteline osa, mis ei jää konkreetse korteri reaalossa. Kohtule esitatud plaanidest (Tallinna Tehnilise Inventariseerimisbüroo joonis, lk 118- 121, Linnaplaneerimise Ameti ärakirjad lk 152-160) nähtub sisuliselt sama ruumide jaotus ja asetus ja otstarve, nagu selgus vaatlusel. Nii vastavad korterid koos sinna juurde kuuluvate mõtteliste osadega korteriomandi tunnustele KOS § 1 lg 1, 2, § 2 lg 1, 2 järgi. L. Pelingu poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub, et L. Peling on tähistanud Juhkentali 24 asuvas majas oma sünnipäeva koos ema ja vennaga, teinud kevadisi koristustöid, majas on käinud torupanija. Kostja selgitas istungil, et fotod on pärit ajavahemikust 2000-2006, sh osad fotod kannavad ka märgitud aastanumbrit. Vaatluse käigus selgus, et L. Pelingi asjad asuvad II korrusel ruumis nr 3. Kohtu arvates on L. Peling märgitud fotodega tõendanud, et nimetatud kaasomandi näol on tegemist tema koduga, millega seostuvad mälestused ühistest üritustest lähedastega, koristustööd majas ja aias. Kohtu arvates on loomulik, et isik fotografeerib sündmusi oma kodus ja kohtul puudub alus kahelda selles, et L. Peling ei sooviks jätkata edaspidi elamist märgitud kohas. Asjaolu, et L. Peling elab käesoleval ajal Soomes, kus tal on registreeritud aadress, ei tähenda, et Juhkentali 24 elamus asuvat ja tema kasutuses olevat eluruumi ei võiks pidada tema elukohaks ja koduks, mille säilitamise vastu tal on huvi. L. Peling selgitas, et ta töötab Soomes ja seega on mõistetav, et tal on ka Soomes registreeritud elukoht. Kas seda ruumi kasutab L. Pelingu vend käesoleva ajal või mitte, ei oma vaidluses mingit kaalu ega tähenda, et tegemist poleks L. Pelingu koduga. I. Lember ja M. Randmäe ei ole näidanud huvi kasutada kaasomandi osa või ka elamut tervikuna elamiseks enda tarbeks, juhul kui see jääks nende omandisse pärast nende poolt pakutaval viisil kaasomandi lõpetamist. Asjaolu, et märgitud kinnisasi on koormatud hüpoteekidega AS Swedbank ja Nordea Bank Finland PLc kasuks, ei tähenda, et omanikud ei võiks kaasomandit lõpetada. AÕS § 356 lg 1 kohaselt, kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, on vajalik jagamiseks hüpoteegipidaja ja omaniku notariaalselt tõestatud kokkulepe. See ei tähenda, et kinnisasja ei saaks jagada, küll aga omab kokkulepe tähendust kinnistamismenetluses. Arvestades L. Pelingu huvi kasutada asja isiklikult elamiseks ning I. Lemberi ja M. Randmäe huvi, mis pigem oleks suunatud asja võõrandamisele, leiab kohus, et L. Pelingu huvi jagada asi korteriomanditeks kaalub üles I. Lemberi ja M. Randmäe huvi lõpetada kaasomand seda müües enampakkumise teel omanike vahel või selliselt, et L. Pelingu suhtes kaasomand lõpetataks täielikult, kuivõrd pärast asja korteriomanditeks jagamist ei ole välistatud I. Lemberi ja M. Randmäe õigus vastavad korteriomandid ka võõrandada. Vastukostjad ei ole vastuhagi mõtteliste osade suuruse arvestusele mingeid vastuväiteid esitanud, seega tuleb eeldada, et märgitu on õige ja tõendatud. Eeltoodust lähtudes jättis maakohus hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, lõpetas kaasomandi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistuosakonna registriossa nr 4748601, ja 6(11)

jagas kaasomandi, moodustades järgmised korteriomandid: 1) korteriomand, mis moodustab 568/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 1 (inventariseerimisjoonistel roosaga tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 5,6,7,8,9,10) üldpinnaga ca 56,8 m2, mis jääks Indrek Lemberi omandisse. 2) korteriomand, mis moodustab 1298/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 2 (inventariseerimisjoonistel rohelisega tähistatud ala, elamu I korruse plaanil märgitud korter nr 1 ruumid tähistatud 11,12,13,14,15), üldpinnaga 29,8 m2, mis jääks Margus Randmäe omandisse. 3) korteriomand, mis moodustab 300/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 3 (inventariseerimisjoonistel kollasega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 3 ruumid tähistatud 17,18,19,20 üldpinnaga ca 30,0 m2), mis jääks Ludmilla Pelingu omandisse. 4) korteriomand, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr 4 (inventariseerimisjoonistel sinisega tähistatud ala, elamu II korruse plaanil märgitud korter nr 43 ruumid tähistatud 21,22,23 üldpinnaga ca 27,6 m2), mis jääks Margus Randmäe omandisse. KOS 4 lg 4 alusel tekivad korteriomandid kinnistusraamatusse kandmisega. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul on selleks I. Lember ja M. Randmäe, kelle huve kande tegemine puudutab. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada vastuhagi nõue ja tuvastada, et hagejatel on nõusoleku andmise kohustus kannete tegemiseks korteriomandite kinnistamiseks, see on korteriomandite kandmiseks kinnistusraamatusse. Maakohus tuvastas, et Indrek Lemberil ja Margus Randmäel on kohustus anda järgnevad tahteavaldused selleks, et: a) avada Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4748601 all kantud kinnistu jagamisel tekkivatele korteriomanditele iseseisvad korteriomandi kinnistusregistri registriosad vastavalt alljärgnevas tabelis toodud andmetele: IV V I II III VI

4.korteriomandi, mis moodustab 276/1442 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter nr 4, omanikuna sisse kanda Margus Randmäe (isikukood 37001120314); d) kõikide ülamärgitud andmete kohaselt avatavate registriosade kolmandatesse jagudesse ja neljandatesse jagudesse kandeid mitte teha; e) sulgeda kinnistu senise registriosa number 4748601. Hagejad leidsid, et L. Pelingule jääb sellisel jagamisel suurem osa, kui tegelikult talle käesoleval ajal kuuluks, mistõttu tuleks arvestada välja hüvitise suurus, millele oleks hagejatel õigus. Esiteks ei ole hagejad ise hüvitise suurust välja arvestanud, mida nad sooviksid saada. Teiseks sellise hüvitise arvestamine ja osa hindamine on võimalik siis, kui korteriomand kinnistusraamatusse kande tegemisega tekib ja vastavalt hüpoteegipidajatelt nõusolek saadakse, see tähendab siis, kui reaalselt tekivad korteriomandid. Eeltoodu tõttu ei andnud kohus hinnangut hagejate poolt esitatud AS Rime Kinnisvara eksperthinnangule. Hagejad märkisid, et kaasomandi lõpetamine L. Pelingu poolt pakutaval viisil tekitab vajadust määrata uus kasutuskord. Maakohus leidis, et see võib olla õige, küll aga ei ole see kohustuslik, pealegi ei takista see kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel. Apellatsioonkaebus Indrek Lember ja Margus Randmäe paluvad tühistada Harju Maakohtu 30.03.2009 otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada Indrek Lemberi ja Margus Randmäe hagi Ludmilla Pelingu vastu kaasomandi lõpetamiseks hagis esitatud viisidel kohtu valikul ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellandid on seisukohal, et kohus on otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, eelkõige AÕS § 76-77, samuti oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme tõendite ja väidete hindamisel, mille tõttu on jõudnud ebaõige otsuseni (TsMS § 631 lg 1 ja 2). Tehtud kohtuotsus ei ole täidetav, millega on rikutud TsMS § 442 lg 5. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et L. Pelingu vastuhagi nõue on lubatav, kuna AÕS § 77 ja KOS § 3 lg 1 võimaldavad jagada kinnisasja korteriomanditeks. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad pooled soovivad kaasomandi lõpetamist, kuid erineval viisil, kusjuures apellandid esitasid alternatiivsed kaasomandi lõpetamise viisid. Kohus tuvastas, et ehituslikult on võimalik jagada kinnistu korteriomanditeks, kuna majas on neli korterit, mis oma olemuselt vastavad eluruumi tunnustele. Siinjuures on kohus ebaõigesti tuginenud TTI joonistele ja Tallinna Linnaplaneerimisameti plaanide koopiatele, kuna need joonised on 1981. aasta seisuga, korteriomandiseaduse § 4 lg 1 (notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus) ja § 5 lg 3 kohaselt aga lisatakse kinnistamisavaldusele muu hulgas riikliku hooneregistri pidaja või ehitusloa või kasutusloa andnud ametiasutuse väljastatud koopia korteriomanditeks jagatava hoone plaanist, millel on piiritletud ja korterinumbriga tähistatud iga korteriomandi reaalosaks olevad ruumid. 8(11)

Kohus on hinnanud L. Pelingu poolt esitatud fotosid selliselt, et tegemist on tema koduga, kuigi fotod on tehtud aastatel 2000 - 2006, see on enne kohtuvaidlust. Kohus leidis, et asjaolu, et käesoleval ajal elab korteris L. Pelingu vend, ei tähenda, et tegemist ei ole L.Pelingu koduga, mille säilimise vastu on tal huvi. Vastuargumendina luges kohus asjaolu, et I. Lemberil ja M. Randmäel puudub huvi kasutada kaasomandi osa või elamut tervikuna elamiseks enda tarbeks. Selline kohtu järeldus ei põhine tõenditel, sellised tõendid puuduvad. Väljakujunenud olukorras ei saa M. Randmäe, kelle kasutuses on hetkel kaks eraldi korterit erinevatel korrustel, kasutada oma kaasomandi osa enda elamiseks. Tal puudub ehituslik võimalus korterid ühendada, et saadav eluruum vastaks tema kaasomandi osale. Ka kohtuotsuse järgi tal sellist võimalust ei teki. Kohus ei ole sellega arvestanud ega põhjendanud, miks ta ei arvesta M. Randmäe huviga saada reaalselt kasutusele temale kuuluva kaasomandi osa tervikuna. Asjaolu, et apellandid esitasid kohtule ka alternatiivse nõudena kinnistu müügi enampakkumisel, ei tähenda seda, et nemad ei soovi elamut ise kasutada. Kinnistu müügi korral kaasomanikevahelisel enampakkumisel saaks L. Peling vahendid, mille eest on võimalik valida endale samaväärne või parem korter ning tema omandiõigus ei saa olla riivatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-45-06 kohaselt peab asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks ei pea kohus valima kaasomandi lõpetamise viiside vahel selliselt, nagu vastuhageja arvab. Kohtuotsusest nähtuvad ainult L. Pelingut puudutavad kaalutlused ning puuduvad ülejäänud kaasomanike huve käsitlevad järeldused, mis põhineksid tõenditel. Arvestatud ei ole apellantide väidetega, et hagi esitamisel pakutud hüvitis 750 000 krooni on igati õiglane summa arvestades käesoleva aja kinnisvaraturu situatsiooni. Kohtuotsus on selles osas põhjendatud puudulikult ning apellantidele arusaamatu. Kohtuotsuse resolutsioonist nähtub, et kohus rahuldas L. Pelingu vastuhagi täielikult, mille tõttu jättis menetluskulud apellantide kanda. Apellantide arvates on kohus haginõude piiridest väljunud. 23.03.2007 esitatud vastuhagis taotles L. Peling korteriomandite moodustamist teistes suurustes, kui kohtuotsuse resolutsioonis on märgitud. 22.08.2008 nõude täpsustuses jäi vastuhageja sama nõude (ja pindalade) juurde, mida lõplikult kinnitas oma 03.11.2008 seisukohas. Apellandid on seisukohal, et kohtuotsus ei ole täidetav, kuna puudub hüpoteegipidajate nõusolek kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu on koormatud hüpoteekidega krediidiasutuste kasuks. Hagi või vastuhagi rahuldamine ei too kaasa hüpoteekide kustutamist. Hüpoteekide ümbervormistamiseks või kustutamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek (AÕS § 356 lg 1, KRS § 34.1 lg 1). Ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta ei tohiks hagis ega vastuhagis soovitud kinnistusraamatu kannete tegemine olla võimalik; poolte omavahelised vaidlused ei saaks ka TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada panga tahtevaldust. Apellantide esindaja on teinud ettepaneku, et vastuhageja peaks kostjateks kaasama ka hüpoteegipidajad ja taotlema nendelt samuti tahteavalduse tegemist, nagu ta taotles seda apellantidelt. Kohtuotsus ei ole täidetav, kuna selle alusel ei ole võimalik teha kandeid kinnistusraamtusse ning sellistel asjaoludel ei olnud kohtul alust L. Pelingu vastuhagi rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele Ludmilla Peling vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata (va parandada otsuse resolutsiooni II p 2 - 1298/1442 mõttelist osa asemel 298/1442 mõttelist osa). 9(11)

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja jätta välja otsusest punkt 2.d. Ülejäänud osas ei anna kaebuse väited alust lõpetada poolte kaasomandit maakohtust erinevalt. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Vajadusel võivad kaasomanikud AÕS §-de 76 ja 77 kohaselt nõuda kaasomandi lõpetamist ja kaasomandis oleva kinnisasja jagamist ka korteriomanditeks. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendamisel kaaluma poolte huvisid õiglusest lähtudes. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtul oli võimalus kaaluda, kas jätta kaasomandis olnud vara hagejatele või jagada see korteriomanditeks või panna see kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kolleegium leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega kaalunud poolte huvisid õiglusest lähtudes ja ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsustuse muutmiseks. Nii hagejad kui ka kostja ei ela Tallinnas Juhkentali 24 asuvas elamus. L.Peling on selgitanud, et alates 2006. aastast elab ta Soome Vabariigis, kuid soovib omada eluruumi ka Tallinnas juhuks, kui ta peaks Eestisse tagasi pöörduma ja praegu kasutab eluruumi kostja vend. Kaebajad ei ole elamus elanud ja nad on väitnud, et nad sooviksid elamut ümber ehitada. Väidet, et nad vajavad elamut elamiseks, ei ole kaebajad maakohtu menetluses esitanud ja maakohus ei saanud kaasomandi lõpetamisel sellest lähtuda. Kolleegiumi arvates on alati põhjendatud lõpetada kaasomand viisil, kus ükski kaasomanikest ei jääks ilma oma omandist. Margus Randmäe on rõhutanud, et ta ei nõustu, et talle jääb kaks korteriomandit, millest üks paikneb elamu põhikorrusel ja teine katusekorrusel. Kolleegiumi arvates ei riiva see oluliselt kaebaja õigusi, kuna ka pooltevahelise kasutuskorra (lk 18-19) kohaselt olid Margus Randmäe kasutuses samad korterid. Pooltel ei ole vaidlust selles, et neile kaasomandina kuuluvat elamut saab KOS § 3 järgi jagada korteriomanditeks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole haginõude piiridest väljunud. 26.03.2007 esitatud vastuhagiavalduses on palunud vastustaja lõpetada kaasomand korteriomanditeks jagamise teel. Edasises menetluses on vastustaja ainult täpsustanud reaalosade ja mõtteliste osade suurust. 10.11.2008 kohtuistungil esitatud hagiavalduse täpsustuses on vastustaja täpsustanud reaalosade ja mõtteliste osade suurused, millest kohus on otsuses lähtunud. 18.02.2009 toimunud kohtuistungil ei ole hagejad hagi täpsustamisele vastuväiteid esitanud. Seega ei ole maakohtu otsuses lõpetatud kaasomandit viisil, mida pooled ei taotlenud ja mis oli kaebajatele üllatuslik. Maakohus on õigesti leidnud, et käesolevas menetluses puudus vajadus kaasata hüpoteegipidajad. Esitatud hagis ja vastuhagis lahendati kaasomanike vaheline vaidlus, otsustamaks, milline on kaasomandi lõpetamise viis ja sellest tulenevalt tuvastati kaasomanike tahteavaldused, mis on vajalikud vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks. AÕS § 356 lg 1 järgi on vajalik hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamiseks kokkulepe kõigi hüpoteegipidajatega, mis on KrS § 341 lg 2 p 2 järgi eelduseks korteriomandite kinnistusraamatusse kandmiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hüpoteegipidajate nõusolekud on võimalik vormistada kohtuvälises menetluses. Juhul, kui hüpoteegipidaja 10(11)